Kohtuasi C‑529/15

Menetlus, mille algatamist taotles

Gert Folk

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof)

Eelotsusetaotlus – Keskkonnavastutus – Direktiiv 2004/35/EÜ – Artikkel 17 – Ajaline kohaldatavus – Enne direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist käiku antud hüdroelektrijaama käitamine – Artikli 2 punkti 1 alapunkt b – Mõiste „keskkonnakahjustus“ – Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt jäetakse välja loaga hõlmatud kahjustused – Artikli 12 lõige 1 – Õigus pöörduda keskkonnaküsimustes kohtu poole – Õigus esitada hagi – Direktiiv 2000/60/EÜ – Artikli 4 lõige 7 – Vahetu õigusmõju

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 1. juuni 2017. aasta otsus

1. Keskkond–Keskkonnakahjustuste ärahoidmine ja parandamine–Keskkonnavastutus–Direktiiv 2004/35–Ajaline kohaldamine–Keskkonnakahjustused, mis tekkisid pärast direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist, kuid mille põhjustas enne kõnealust kuupäeva käiku antud rajatise käitamine–Direktiivi kohaldatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35, muudetud direktiiviga 2009/31, artikkel 17)

2. Keskkond–Keskkonnakahjustuste ärahoidmine ja parandamine–Keskkonnavastutus–Direktiiv 2004/35–Mõiste „keskkonnakahjustus“–Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt jäetakse mõiste „keskkonnakahjustus“ alt välja liikmesriigi vee-alaste õigusnormide alusel antud loaga hõlmatud kahjustused–Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35, muudetud direktiiviga 2009/31, artikli 2 punkti 1 alapunkt b)

3. Keskkond–Ühenduse veepoliitika–Direktiiv 2000/60–Keskkonnaalased eesmärgid–Kohustus rakendada vajalikke meetmeid, et hoida ära pinnaveekogu või põhjaveekogumi seisundi halvenemine–Võimalus teha erand projektide suhtes, mis on eriti tähtsad üldiste huvide seisukohalt–Selle direktiivi artikli 4 lõikes 7 sätestatud tingimused–Liikmesriigi kohtu kohustus kontrollida, kas selles sättes ette nähtud tingimused on täidetud, et teha kindlaks keskkonnakahjustuse olemasolu direktiivi 2004/35 tähenduses, juhul kui luba on antud nii, et nendele tingimustele vastavust ei kontrollitud–Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60, artikli 4 lõike 7 punktid a–d, ja direktiiv 2004/35, muudetud direktiiviga 2009/31, artikli 2 punkti 1 alapunkt b)

4. Keskkond–Keskkonnakahjustuste ärahoidmine ja parandamine–Keskkonnavastutus–Direktiiv 2004/35–Vaidlustusmenetlused–Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt ei ole kalapüügiõigust omavatel isikutel lubatud algatada keskkonnakahjustuse suhtes läbivaatusmenetlust–Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35, muudetud direktiiviga 2009/31, artiklid 12 ja 13)

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/31/EÜ, artiklit 17 tuleb tõlgendada nii – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu läbiviidava kontrolli käigus ei ilmne vastupidist –, et muudetud direktiiv kuulub ratione temporis kohaldamisele keskkonnakahjustuste suhtes, mis tekkisid pärast 30. aprilli 2007, kuid mille on põhjustanud enne kõnealust kuupäeva vee-alaste õigusnormide alusel erikasutusloa saanud ja käiku antud rajatise käitamine.

   (vt punkt 25 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 2004/35, mida on muudetud direktiiviga 2009/31, ja eelkõige selle artikli 2 punkti 1 alapunkti b tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mille kohaselt ei saa üldiselt ja automaatselt käsitada kahjustust, mis mõjub väga ebasoodsalt veevarude ökoloogilisele, keemilisele või kvantitatiivsele seisundile või asjaomaste veevarude ökoloogilisele potentsiaalile, „keskkonnakahjustusena“ pelgalt seetõttu, et kahjustus on hõlmatud riigisisese õigusnormi alusel antud loaga.

   (vt punkt 34 ja resolutsiooni punkt 2)

3.  Juhul kui riigisiseste õigusnormide alusel on antud luba nii, et ei kontrollitud, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, artikli 4 lõike 7 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud, ei ole liikmesriigi kohus selleks, et teha kindlaks keskkonnakahjustuse olemasolu direktiivi 2004/35 (muudetud direktiiviga 2009/31) artikli 2 punkti 1 alapunkti b tähenduses, kohustatud ise kontrollima, kas kõnealuses sättes ette nähtud tingimused on täidetud.

   Nimelt on pädevatel liikmesriigi asutustel projektile loa andmiseks kohustus enne projektile loa andmist kontrollida, kas direktiivi 2000/60 artikli 4 lõike 7 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud, ilma et see piiraks võimaliku kohtuliku kontrolli teostamist. Seevastu ei kohusta liidu õigus kuidagi liikmesriigi kohtuid asendama pädevat asutust ja kontrollima ise nende tingimuste täitmist, kui pädev asutus andis loa ilma tingimuste täitmist kontrollimata.

   (vt punktid 39 ja 40 ning resolutsiooni punkt 3)

4.  Direktiivi 2004/35, mida on muudetud direktiiviga 2009/31, artikleid 12 ja 13 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille kohaselt ei ole kalapüügiõigust omavatel isikutel lubatud algatada sama direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunkti b tähenduses keskkonnakahjustuse suhtes läbivaatusmenetlust.

   (vt punkt 50 ja resolutsiooni punkt 4)