Kohtuasi C‑365/15

Wortmann KG Internationale Schuhproduktionen

versus

Hauptzollamt Bielefeld

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf)

Eelotsusetaotlus – Tolliliit ja ühine tollitariifistik – Tollimaksude tagasimaksmine – Määrus (EMÜ) nr 2913/92 (tolliseadustik) – Artikli 241 esimese lõigu esimene taane – Liikmesriigi kohustus näha ette viivise maksmine isegi juhul, kui pole pöördutud liikmesriigi kohtusse

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. jaanuari 2017. aasta otsus

Euroopa Liidu omavahendid – Impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmine või vähendamine – Maksukohustuslase poolt kehtetu dumpinguvastase määrusega kehtestatud tollimaksudena alusetult tasutud summad – Kohustus maksta õigussubjektidele, kellel on õigus tagasimaksmisele, vastavad intressid

(Nõukogu määrus nr 2913/92, artikkel 241)

Kui imporditollimaksud, sealhulgas dumpinguvastased tollimaksud makstakse tagasi seetõttu, et need nõuti sisse liidu õigust rikkudes – seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, lasub liikmesriikidel liidu õigusest tulenev kohustus maksta õigussubjektidele, kellel on õigus tagasimaksmisele, vastavad intressid, mida arvestatakse alates päevast, mil need subjektid tasusid tagasimakstavad maksud.

Sellega seoses tuleb küll märkida, et tolliseadustiku artikli 241 esimeses lauses on sätestatud, et impordi- või eksporditollimaksu ning tollimaksu tasumisega kaasnenud krediidiintresside või viiviste tagasimakstavalt summalt ei pea tolliasutused intressi maksma. Sellele vaatamata ei tähenda kõnealune säte kui selline, et põhikohtuasjas kõne all olevaga sarnases olukorras võivad siseriiklikud õigusaktid kehtivalt sätestada, et tagasimakstud imporditollimaksu summalt ei tule arvestada intressi selle maksu tasumisest kuni selle tagasimaksmiseni. Nimelt tuleneb nii tolliseadustiku artikli 241 kujunemisloost kui ka selle sätte kontekstist, et see ei ole kohaldatav sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi ametiasutuste ülesanne teha dumpinguvastased tollimaksud ette näinud määruse tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest siseriiklikus õiguskorras omad järeldused; selle tagajärg on, et sellise määruse kohaselt tasutud dumpinguvastased tollimaksud ei tulenenud seadusest tolliseadustiku artikli 236 lõike 1 tähenduses ning tolliasutused peavad need põhimõtteliselt selle sätte alusel tagasi maksma, kui sellise tagasimaksmise tingimused – muu hulgas tolliseadustiku artikli 236 lõikes 2 sätestatu – on täidetud (vt selle kohta kohtuotsused, 27.9.2007, Ikea Wholesale, C‑351/04, EU:C:2007:547, punkt 67, ja 18.3.2010, Trubowest Handel ja Makarov vs. nõukogu ja komisjon, C-419/08 P, EU:C:2010:147, punkt 25).

(vt punktid 24–26, 34, 39 ja resolutsioon)