Kohtuasi C‑292/15
Hörmann Reisen GmbH
versus
Stadt Augsburg
ja
Landkreis Augsburg
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vergabekammer Südbayern)
„Eelotsusetaotlus — Riigihanked — Avalikud reisijateveoteenused bussiga — Määrus (EÜ) nr 1370/2007 — Artikli 4 lõige 7 — Allhange — Nõue, et avaliku teenuse osutaja osutaks olulise osa avalikust reisijateveoteenusest ise — Ulatus — Artikli 5 lõige 1 — Riigihankemenetlus — Hankelepingu sõlmimine vastavalt direktiivile 2004/18/EÜ”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 27. oktoobri 2016. aasta otsus
Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Liikmesriigi kohus ELTL artikli 267 tähenduses – Mõiste – Riigihanget puudutava kaebuse läbivaatamiseks pädev kohus – Hõlmamine
(ELTL artikkel 267)
Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2014/24 – Ajaline kohaldamine – Enne selle direktiivi ülevõtmise tähtaega hankija tehtud otsus valida selle menetluse liik, mida ta kavatseb järgida hankelepingu sõlmimisel – Direktiiv ei ole kohaldatav
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24, artikli 90 lõige 1)
Transport – Avaliku reisijateveoteenuse osutamine raudteel ja maanteel – Määrus nr 1370/2007 – Bussiga osutatavat avalikku reisijateveoteenust puudutavate hankelepingute sõlmimine – Kohaldatavad sätted
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1370/2007, artikli 4 lõige 7 ja artikli 5 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikkel 25)
Transport – Avaliku reisijateveoteenuse osutamine raudteel ja maanteel – Määrus nr 1370/2007 – Bussiga osutatavat avalikku reisijateveoteenust puudutavate hankelepingute sõlmimine – Hankija õigus otsustada, kui palju kasutada allhanget – Hankelepingu sõlminud ettevõtjale pandud kohustus osutada ise suur osa teenustest – Lubatavus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 1370/2007, artikli 4 lõige 7)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 28 ja 29)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 32)
Määruse nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et riigihankemenetluses, mis puudutab avalike reisijateveoteenuste bussiga osutamise lepingut, jääb selle määruse artikli 4 lõige 7 kõnealuse lepingu suhtes kehtivaks.
Määruse nr 1370/2007 artikli 5 lõike 1 teine lause sisaldab erandit määruse artikli 5 lõike 1 esimeses lauses kehtestatud üldnormist, mille kohaselt tuleb avalikke reisijateveoteenuseid bussiga osutamise leping üldjuhul sõlmida kooskõlas selle määruse sätetega, ning selle erandi täpne ulatus on ära toodud määruse artikli 5 lõike 1 kolmandas lauses, mille kohaselt ei kuulu määruse artikli 5 lõiked 2–6 kohaldamisele. Erandi kohaldamisala ei laienda ka artikli 5 ega määruse nr 1370/2007 ükski säte. Seega ei kuulu avalike reisijateveoteenuste bussiga osutamise lepingu sõlmimisel kohaldamisele vaid määruse nr 1370/2007 artikli 5 lõiked 2–6, samas kui määruse muud sätted on endiselt kohaldatavad.
Lisaks, kuna nii selle määruse artikli 4 lõige 7 kui ka direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, mida on muudetud määrusega nr 1336/2013, artikkel 25 sisaldavad sätteid allhanke kohta, tuleb jõuda seisukohale, et esimene säte on erinorm teises sättes ette nähtud normide suhtes ning prevaleerib lex specialis’ena nende normide üle.
(vt punktid 36, 39–41, 47 ja 48 ning resolutsiooni punkt 1)
Määruse nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, artikli 4 lõiget 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui hankija määrab, et teenusepakkuja, kellele tehakse ülesandeks avaliku reisijateveoteenuse haldamine ja osutamine bussiga, peab teenust 70% ulatuses ise osutama.
Liidu seadusandja on seoses avaliku reisijateveoteenuse haldamise ja osutamise allhankega, mida reguleeritakse kõnealuses määruses, andnud pädevatele asutustele laia kaalutlusõiguse. Kuna hankijal on juhul, kui kõnealune leping sõlmitakse kooskõlas määruse nr 1370/2007 artikli 4 lõikega 7, õigus keelata edukal pakkujal kasutada avalike reisijateveoteenuste bussiga osutamisel allhanget, siis hõlmab nimetatud kaalutlusõigus võimalust keelata allhange vaid lepingu ühe osa suhtes. Lisaks, kui allhange on lubatav avaliku reisijateveoteenuse haldamisel ja osutamisel bussiga, ei ole määruse nr 1370/2007 artikli 4 lõike 7 teise lause kohaselt asjaomase lepingu puhul võimalik kasutada täielikku allhanget, sest nimetatud sättes on ette nähtud, et selle teenuse pakkuja on kohustatud osutama olulise osa teenusest ise. Nimelt vaid juhul, kui avaliku teenindamise leping hõlmab korraga nii avalike reisijateveoteenuste projekteerimist, rajamist kui ka osutamist, on määruse artikli 4 lõike 7 kolmanda lause alusel lubatud nende teenuste osutamine tervikuna allhanke korras.
(vt punktid 51–53 ja 57 ning resolutsiooni punkt 2)