—

Läti valitsus, esindajad: I. Kalniņš ja A. Bogdanova,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja I. Rubene,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tuleb tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (komisjoni19. septembri 2008. aasta määrusest (EÜ) nr 1031/2008 (ELT 2008, L 291, lk 1) ja komisjoni 30. septembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 948/2009 (ELT 2009, L 287, lk 1) tulenevas kahes järjestikuses redaktsioonis, edaspidi „KN“) ja eeskätt selle rubriiki 2711 ning samuti komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1993, L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3) artikli 218 lõike 1 punkti d.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluse raames, mille pooled on Valsts Ieņēmumu dienests (Läti maksuamet) ja äriühing SIA „Latvijas propāna gāze“ ning mis käsitleb tollimaksu, mis kuulub tasumisele seoses Venemaalt Lätisse imporditud veeldatud naftagaasi impordiga.

3

Euroopa Kohtule esitatud kohtuasja toimikust selgub, et põhikohtuasja asjaolude suhtes kohalduvad KNi 2008. aasta ja 2009. aasta versioonid, mis vastavalt tulenevad määrusest nr 1031/2008 ja määrusest nr 948/2009. Põhikohtuasjas kohalduvad KNi sätted on siiski mõlemas versioonis identsed.

4

KNi esimese osa „Eelsätted“ I jao „Üldreeglid“ A osa „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid“ näeb ette:

„Kaupade [KNi] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

5

KNi teises osas „Tollimaksude loend“ asub V jaotis „Mineraalsed tooted“, millesse kuuluv KNi grupp 27 kannab pealkirja „Mineraalkütused; mineraalõlid ja nende destilleerimise saadused; bituumenained; mineraalvahad“.

6

KNi rubriik 2711 on sõnastatud ja struktureeritud järgmiselt:

7

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 2; ELT eriväljaanne 02/08, edaspidi „tolliseadustik“), artikli 62 lõige 2 sätestab:

„Tollideklaratsioonile tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.“

8

Määruse nr 2454/93 artikli 218 lõige 1 näeb ette:

„Vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile peavad olema lisatud järgmised dokumendid:

[…]

9

Euroopa Kohtule esitatud kohtuasja toimikust selgub, et Latvijas propāna gāze klassifitseeris veeldatud naftagaasi, mida ta ajavahemikus 20. märtsist 2009 kuni 15. jaanuarini 2010 Venemaalt Lätisse importis, tariifialamrubriiki 2711 19 00 ja kohaldas järelikult selle suhtes imporditollimaksu määra 0% selle kauba tolliväärtusest. Läti maksuamet aga leidis selle äriühingu dokumentidest saadud teabele tuginedes, et asjaomase veeldatud naftagaasi peamised koostisained on propaan ja butaan, kusjuures neist peamine on butaan, ning klassifitseeris asjaomase veeldatud naftagaasi tariifialamrubriiki 2711 12 97.

10

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel sisaldab põhikohtuasjas kõne all olev veeldatud naftagaas metaani, etaani, etüleeni, propaani, propüleeni, butaani ja butüleeni. Tootja – kelleks on Orenburgis (Venemaa) asuv AAS „Gazprom“ – poolt väljastatud veeldatud naftagaasi kvaliteedisertifikaadis (edaspidi „kvaliteedisertifikaat“) ei ole siiski eraldi märgitud kõigi nende ainete protsentuaalset osakaalu mahus ja mainitud on üksnes metaani, etaani ja etüleeni ühine osakaal (0,32% selle veeldatud naftagaasi mahust), propaani ja propüleeni ühine osakaal (58,32%) ning butaani ja butüleeni ühine osakaal (maksimaalselt 39,99%).

11

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põhikohtuasja menetluses saadi Riia tehnikaülikoolilt (Läti) eksperdiarvamus, mille kohaselt ei ole kvaliteedisertifikaadi põhjal võimalik tuvastada, et mõni veeldatud naftagaasi koostisainetest üksi määrab selle põhiomadused energiaallikana, st kütteväärtuse ja ülerõhu. Selle eksperdiarvamuse kohaselt määravad propaan ja propüleen selle veeldatud naftagaasi ülerõhu, kuid selle kütteväärtuse määravad kõik koostisained kogumis.

12

Läti maksuamet on seisukohal, et põhikohtuasjas käsitletav veeldatud naftagaas tuleb KNi klassifitseerimise üldreeglite reegli 2 punkti b reegli 3 punkti b ning reegli 6 kohaselt klassifitseerida, lähtudes sellest ainest, mis määrab kõnealuse veeldatud naftagaasi põhiomadused.

13

Läti maksuameti arvates määrab põhikohtuasja asjaolusid arvestades selle toote põhiomadused aine, mille protsentuaalne osakaal toote mahus on kõige suurem. Olles märkinud, et vastavalt kvaliteedisertifikaadile on põhikohtuasjas käsitletava veeldatud naftagaasi puhul tegemist CΠБT (SPBT)‑tüüpi veeldatud gaasiga ja et vastavalt Venemaa riiklikule standardile ΓOCT 20448-90 (GOST 20448-90) saab CΠБT (SPBT)‑tüüpi veeldatud gaasina kvalifitseerida gaasi, mille peamised koostisained on propaan ja butaan, tegi nimetatud maksuamet selle põhjal järelduse, et need kaks ainet määravad selle veeldatud naftagaasi põhiomadused, ilma et muud koostisained, nimelt metaan, etaan, etüleen, propüleen ja butüleen neid põhiomadusi muudaks.

14

Latvijas propāna gāze esitas Läti maksuameti otsuse peale kaebuse Administratīvā apgabaltiesa’le (Läti piirkondlik halduskohus).

15

Oma 10. aprilli 2014. aasta otsuses viitas nimetatud kohus kõigepealt Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt peab selleks, et toodet tariifselt klassifitseerida, tegema kindlaks, milline selle toote koostisosa määrab toote põhiomadused, mida omakorda saab kindlaks teha uurides, kas toode säilitab sellele iseloomulikud omadused, kui üks või teine koostisosa puudub. Sõltuvalt toote liigist võib põhiomadused määrav tegur olla koostismaterjali või komponendi olemus, maht, kogus, mass, väärtus või mõne koostismaterjali tähtsus kauba kasutamisel (kohtuotsus, 18.6.2009, Kloosterboer Services, C‑173/08, EU:C:2009:382, punktid 31 ja 32).

16

Seejärel kohaldas Administratīvā apgabaltiesale (Läti piirkondlik halduskohus) neid kaalutlusi põhikohtuasja suhtes ning tõdes, et maksuamet ei ole tõendanud, mis on põhikohtuasjas käsitletava veeldatud naftagaasi põhiomadused, ning on samuti jätnud tõendamata, et propaan või butaan tuleb lugeda aineks, mis määrab selle kauba põhiomadused. Selles küsimuses tugines nimetatud kohus – olles eelnevalt toonitanud, et asjaomase veeldatud naftagaasi koostisesse kuuluva propaani või butaani protsentuaalset osakaalu ei ole kvaliteedisertifikaadil eraldi näidatud – Riia tehnikaülikooli eksperdiarvamusele, mille kohaselt ei ole võimalik kindlaks teha, et mõni selle veeldatud naftagaasi koostisainetest võib üksi määrata asjaomase kauba põhiomadused. Lõpuks tõdes see kohus Latvijas propāna gāze poolt üht teist Leedus veeldatud naftagaasi soetamise juhtumit puudutavate kvaliteedisertifikaatide uurimise põhjal, et propüleeni osakaal veeldatud naftagaasis võib teatavatel juhtudel olla propaani osakaalust suurem.

17

Nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellele maksuamet esitas kassatsioonkaebuse, selgub põhikohtuasja asjaoludest, et isegi kui propaani pidada mahu poolest põhikohtuasjas käsitletava veeldatud naftagaasi peamiseks aineks, annavad selle veeldatud naftagaasi eri koostisained kogumis tootele energiaallikana selle kütteväärtuse. Seega kahtleb nimetatud kohus Läti maksuameti nende argumentide põhjendatuses, mille kohaselt määrab veeldatud naftagaasi põhiomadused see aine, mis protsentuaalselt osakaalult on peamine, ja lisab, et nende argumentide tagasilükkamise korral tuleb veeldatud naftagaas, mille koostises domineerib propaan või butaan, alati klassifitseerida tariifialamrubriiki 2711 19 00, mille suhtes kohaldatakse imporditollimaksu määra 0% tolliväärtusest.

18

Lisaks nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul määruse nr 2454/93 artikli 218 lõike 1 punktist d, et isik, kes soovib veeldatud naftagaasi importida ja klassifitseerida selle tariifirubriiki, mis on talle soodne, peab impordil asjaomasele tollile esitama kõik tõendid, mis võimaldavad kõrvaldada mis tahes kahtluse sellise klassifikatsiooni põhjendatuse osas. Käesoleva juhtumi osas toob see kohus välja, et on oluline teha kindlaks, kas see säte kohustab sellise veeldatud naftagaasi importijat nagu põhikohtuasjas täpselt ära märkima selle veeldatud naftagaasi peamise koostisaine protsentuaalse osakaalu.

19

Lõpuks nendib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas käsitletavast veeldatud naftagaasist proovide võtmine ja seega Läti maksuameti tollilaboris nende analüüsimine koostise määramise eesmärgil ei ole enam võimalik. Järelikult tuleb kohaldatava tariifirubriigi õigesti kindlakstegemiseks arvesse võtta juba põhikohtuasjas tuvastatud faktilisi asjaolusid.

20

Eeltoodud kaalutlusi arvestades otsustas Augstākās tiesa Administratīvo lietu departaments (Läti kõrgeima kohtu halduskolleegium) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

21

Kõigepealt tuleb vastata esimesele küsimusele, siis kolmandale küsimusele ja lõpuks teisele küsimusele.

22

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada saada, kas KNi klassifitseerimise üldreeglite reegli 2 punkti b ja reegli 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et kui veeldatud naftagaasi koostisained koostoimes määravad selle toote põhiomadused ega ole võimalik eristada seda koostisainet, mis üksi määrab veeldatud naftagaasi põhiomadused, siis tuleb eeldada, et veeldatud naftagaasi põhiomadusi määrav koostisosa selle reegli 3 punkti b tähenduses on aine, mille protsentuaalne osakaal selle veeldatud naftagaasi mahust on kõige suurem.

23

Tuleb meelde tuletada, et KNi klassifitseerimise üldreeglite reegli 3 punkti b kohaselt „segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad […] klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav“.

24

Käesoleval juhul märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas käsitletav veeldatud naftagaas sisaldab metaani, etaani, etüleeni, propaani, propüleeni, butaani ja butüleeni. Riia tehnikaülikooli eksperdiarvamuse kohaselt, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitas eelotsusetaotluses, ei ole võimalik otsustada, et mõni neist ainetest üksi määrab selle toote põhiomadused, nimelt kütteväärtuse ja ülerõhu. Sellest eksperdiarvamusest selgub hoopis, et asjaomase toote kütteväärtuse määravad gaasisegu koostisained koostoimes, mitte mõni koostisaine eraldi.

25

Kui arvestada selle teadusliku eksperdiarvamusega – mille võimalikkusele peab andma hinnangu eelotsusetaotluse esitanud kohus –, siis tuleb selle põhjal teha järeldus, et KNi klassifitseerimise üldreeglite reegli 3 punkti b alusel ei ole võimalik kindlaks teha seda veeldatud naftagaasis sisalduvat ainet, mis määrab segu füüsikalis-keemilised omadused ja konkreetselt selle kütteväärtuse.

26

Igal juhul selgub eelotsusetaotlusest, et on võimatu teha kindlaks asjaomase veeldatud naftagaasi iga koostisaine täpset kogust, kuna kauba kvaliteedisertifikaadis on veeldatud naftagaasis sisalduvate gaaside protsentuaalne osakaal esitatud gaasigruppide kaupa, millest esimene grupp koosneb metaanist, etaanist ja etüleenist, teine propaanist ja propüleenist ning kolmas butaanist ja butüleenist.

27

Lisaks nähtub muud päritolu veeldatud naftagaasi soetamist käsitlevatest tõenditest, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus kirjeldab, et propaanist ja propüleenist moodustatud grupis võib propüleeni olla rohkem kui propaani. Seega ei saa, juhul kui propaanist ja propüleenist koosnev gaasigrupp on kõige olulisem, eeldada, et propaan tuleb lugeda segu peamiseks koostisosaks.

28

Lõpetuseks olgu öeldud, et KNi klassifitseerimise üldreeglite hulka kuulub reegli 3 punkt c, mida kohaldatakse siis, kui asjaomase kauba klassifitseerimine üldreeglite reegli 3 punkti a või reegli 3 punkti b järgi ei ole võimalik ja mille kohaselt klassifitseeritakse kaup rubriiki, mis on seda võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.

29

Järelikult ei ole vaja lähtuda eeldusest, et tuleb kindlaks teha aine, mis määrab segu põhiomadused.

30

Neid seiku arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et KNi klassifitseerimise üldreeglite reegli 2 punkti b ja reegli 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et kuna sellise gaasisegu, nagu on põhikohtuasjas käsitletav veeldatud naftagaas, koostisained koostoimes määravad selle segu põhiomadused, nii et ei ole võimalik kindlaks teha seda koostisainet, mis määrab segu põhiomadused, ning igal juhul ei ole võimalik kindlaks teha asjaomase veeldatud naftagaasi iga koostisaine täpset kogust, siis ei tohi lähtuda eeldusest, et toote põhiomadused määrav aine üldreeglite reegli 3 punkti b tähenduses on see, mille protsentuaalne osakaal segus on kõige suurem.

31

Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas juhul kui deklarant ei ole täpselt ära märkinud põhikohtuasjas käsitletava taolise veeldatud naftagaasi, mis sisaldab metaani, etaani ja etüleeni kokku 0,32%, propaani ja propüleeni kokku 58,32% ja butaani ja butüleeni kokku alla 39,99%, peamise koostisaine protsentuaalset osakaalu, siis tuleb KNi tõlgendada nii, et see veeldatud naftagaas tuleb klassifitseerida alamrubriiki 2711 19 00 kui „muud veeldatud naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud“ või alamrubriiki 2711 12 97 kui „veeldatud naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud: muu propaan: muuks otstarbeks: muud“.

32

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kauba tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu on kindlaks määratud KNi rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi kohta toodud märkustes (kohtuotsused, 1.7.1982, Wünsche, 145/81, EU:C:1982:254, punkt 12, 20.11.1997, Wiener SI, C‑338/95, EU:C:1997:552, punkt 10, 15.9.2005, Intermodal Transports, C‑495/03, EU:C:2005:552, punkt 47, 20.11.2008, Heuschen & Schrouff Oriëntal Foods Trading, C‑375/07, EU:C:2008:645, punkt 43, ja 10.12.2015, TSI, C‑183/15, EU:C:2015:808, punkt 24).

33

Nende objektiivsete tunnuste ja omaduste paikapidavust peab saama kontrollida tollivormistuse ajal (kohtuotsused, 12.12.1996, Foods Import, C‑38/95, EU:C:1996:488, punkt 17, 27.9.2007, Medion ja Canon Deutschland, C‑208/06 ja C‑209/06, EU:C:2007:553, punkt 36, ja 23.4.2015, ALKA, C‑635/13, EU:C:2015:268, punkt 37).

34

Käesoleval juhul hõlmab KNi alamrubriik 2711 12 propaani. Vaatamata sellele, et propaan on eelotsusetaotluses kirjeldatud veeldatud naftagaasis kõige suurema protsentuaalse osakaaluga, ei saa eeldada, et see on gaas, mis määrab asjaomase veeldatud naftagaasi põhiomadused, nagu nähtub esimesele küsimusele antud vastusest.

35

Sama kehtib ka selle veeldatud naftagaasis koostises olevate muude gaaside kohta, nii et seda ei saa klassifitseerida ka alamrubriiki 2711 13 („butaan“) või 2711 14 00 („etüleen, propüleen, butüleen ja butadieen“).

36

Kuna KNi klassifitseerimise üldreeglite reegli 3 punkt b ei võimalda klassifitseerida sellist gaasisegu, nagu põhikohtuasjas kirjeldatud veeldatud naftagaas, siis tuleb kohaldada reegli 3 punkti c, mida tuletati meelde käesoleva otsuse punktis 28 ja mille kohaselt klassifitseeritakse kaup rubriiki, mis on seda võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane, see tähendab käesoleval juhul vastavuses komisjoni ettepanekuga KNi alamrubriiki 2711 19 00 kui „muu veeldatud naftagaas“.

37

Seega tuleb kolmandale küsimusele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas käsitletava taoline veeldatud naftagaas, mis sisaldab metaani, etaani ja etüleeni kokku 0,32%, propaani ja propüleeni kokku 58,32% ja butaani ja butüleeni kokku alla 39,99% ning mille põhiomadusi määravat koostisainet ei ole võimalik kindlaks teha, kuulub alamrubriiki 2711 19 00 kui „muud veeldatud naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud“.

38

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitust, kas määruse nr 2454/93 artikli 218 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt on põhikohtuasjas käsitletava taolise veeldatud naftagaasi deklarandil kohustus täpselt ära märkida selle veeldatud naftagaasi peamise koostisaine protsentuaalne osakaal.

39

Nagu selgub esimesele küsimusele antud vastusest, ei saa siis, kui selline veeldatud naftagaas, millega on tegemist põhikohtuasjas, koosneb mitmest ainest, eeldada, et selle veeldatud naftagaasi põhiomadused määrab kõige suurema protsentuaalse osakaaluga aine.

40

Nagu pealegi nähtub kolmandale küsimusele antud vastusest ja nagu märgib komisjon, ei ole tariifse klassifitseerimise reeglite kohaldamisel takistuseks see, et sellise veeldatud naftagaasi, millega on tegemist põhikohtuasjas, koostisainete täpne protsentuaalne osakaal on ära märkimata.

41

Seega tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 2454/93 artikli 218 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt ei ole põhikohtuasjas käsitletava taolise veeldatud naftagaasi deklarandil kohustust täpselt ära märkida selle veeldatud naftagaasi peamise koostisaine protsentuaalset osakaalu.

42

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab: