Kohtuasi C‑222/15

Hőszig Kft.

versus

Alstom Power Thermal Services

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Pécsi Törvényszék)

„Eelotsusetaotlus — Kohtualluvuse kokkulepe — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Artikkel 23 — Tüüptingimustesse lisatud kohtualluvuse kokkulepe — Poolte nõustumus tüüptingimustega — Sellise kokkuleppe kehtivus ja täpsus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 7. juuli 2016. aasta otsus

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2011 – Selle määruse sätted, mis loetakse võrdväärseteks Brüsseli konventsiooni sätetega – Nimetatud sätete tõlgendamine kookõlas konventsiooni käsitleva Euroopa Kohtu praktikaga – Kohtualluvuse kindlaksmääramise kokkulepe – Mõiste – Iseseisev tõlgendamine

   (27. septembri 1968. aasta konventsioon; nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 23 lõige 1)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2011 – Kokkulepe kohtualluvuse kohta – Kohtualluvuse kindlaksmääramise kokkulepe – Poolte nõusolek – Vorminõuded – Kirjalik vorm – Tüüptingimustes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe – Vajadus viidata sõnaselgelt lepingu nendele tingimustele – Vajadus määrata piisavalt täpselt kindlaks pädev kohus

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 23 lõige 1)

1.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 23 lõikes 1 toodud mõistet „kohtualluvuse kindlaksmääramise kokkulepe“ tuleb tõlgendada mitte lihtsalt viitena ühe või teise riigi siseriiklikule õigusele, vaid iseseisva mõistena. Arvestades selle sätte menetluslikku eesmärki, milleks on kindlaks määrata rahvusvahelise kohtualluvuse ühtsed normid, reguleerib kohtualluvuse kindlaksmääramise kokkulepet see säte, milles on ette nähtud vorminõuded ja sisulised tingimused kohtualluvuse kokkuleppele, et tagada õiguskindlus ja poolte nõustumuse olemasolu.

   (vt punktid 29, 31–33)

2.  Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse küsimust arutav kohus peab in limine litis kontrollima, kas kohtualluvuse kokkulepe on sündinud tegelikult poolte kokkulangeva tahteavalduse alusel, mis peab olema väljendatud selgelt ja täpselt; määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 23 lõikes 1 sätestatud vorminõuete eesmärk on tagada, et pooltevaheline kokkulepe on tõepoolest olemas. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et kohtualluvuse kokkulepe, mis on esiteks sätestatud tellija tüüptingimustes, mida mainitakse pooltevahelisi lepinguid sätestavates instrumentides ja mis on edastatud lepingute sõlmimisel ning milles on teiseks kohtualluvus määratud liikmesriigi ühes linnas asuvatele kohtutele, vastab selles sättes toodud nõuetele, mis on kehtestatud poolte nõustumusele ja sellise kokkuleppe sisu täpsusele.

   Vastavalt kaubandussuhetes väljakujunenud praktikale on tüüptingimustes sätestatud kokkulepe õiguspärane, kui mõlema poole allkirjastatud lepingu tekstis on sõnaselgelt viidatud kohtualluvuse kokkulepet sisaldavatele tüüptingimustele. Mis puudutab sellise kokkulepe sisu täpsust liikmesriigi kohtu või kohtute tuvastamisel, millele allub pooltevaheline tekkinud või tulevikus tekkiv vaidlus, siis piisab sellest, kui selles tingimuses on nimetatud need objektiivsed tegurid, mille põhjal on pooled kokku leppinud kohtus või kohtutes, kellel nad lasevad omavahelisi vaidlusi lahendada. Need kriteeriumid, mis peavad olema nii täpselt sõnastatud, et asja arutav kohus saab kindlaks teha, kas asja menetlemine kuulub tema alluvusse, võivad vajaduse korral tuleneda ka selle asja konkreetsetest asjaoludest.

   (vt punktid 37, 39, 43, 44 ja 49 ning resolutsioon)