Kohtuasi C‑207/15 P

Nissan Jidosha KK

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

„Apellatsioonkaebus — Euroopa Liidu kaubamärk — Elementi „CVTC“ sisaldav kujutismärk — Registreeringu pikendamise taotlus, mis on esitatud seoses osa kaupade ja teenustega, mille suhtes on kaubamärk registreeritud — Täiendav tähtaeg — Määrus (EÜ) nr°207/2009 — Artikkel 47 — Õiguskindluse põhimõte”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 22. juuni 2016

1. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Mitmekeelsed õigusaktid – Erinevate keeleversioonide lahknemine – Õigusakti üldise ülesehituse ja eesmärkide arvessevõtmine

2. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaubamärgi kehtivus, pikendamine, muutmine ja osadeks jagamine – Kaubamärgi registreeringu pikendamine – Tähtaeg – Osalise pikendamise taotluse esitamine ja sellega seotud lõivude tasumine esialgse tähtaja jooksul – Taotluse täiendamine antud ajapikenduse jooksul – Lubatavus

   (Nõukogu määrus nr 207/2009, artiklid 46 ja 47, lõiked 2–5)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 43)

2.  Üldkohus rikkus õigusnormi, kui sedastas, et määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 47 lõikega 3 ja õiguskindluse põhimõttega on vastuolus see, kui esitatakse registreeringu pikendamise taotlus, mis hõlmab teatavaid kauba- või teenuseklasse, mille jaoks ELi kaubamärk on olnud registreeritud, täiendava tähtaja jooksul, kui sama kaubamärgiga hõlmatud muude kauba- või teenuseklasside suhtes on pikendamise taotlus varem, selle sätte esimeses lauses ette nähtud tähtaja jooksul juba esitatud.

   Määruse nr 207/2009 artikli 47 lõike 3 prantsuskeelne sõnastus, mida võttis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses aluseks, on järgmine „[l]a demande de renouvellement est à présenter dans un délai de six mois expirant le dernier jour du mois au cours duquel la période de protection prend fin. Les taxes doivent également être acquittées dans ce délai. À défaut, la demande peut encore être présentée et les taxes acquittées dans un délai supplémentaire de six mois prenant cours le lendemain du jour visé dans la première phrase, sous réserve du paiement d’une surtaxe au cours dudit délai supplémentaire“.

   Tuleb nentida, et määruse nr 207/2009 artikli 47 lõike 3 kolmanda lause mõned keeleversioonid erinevad eelmises punktis esitatud tekstist, kuna neis ei ole kasutatud sõnu „à défaut“ [eestikeelses versioonis: „kui seda ei ole tehtud“], millele Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 38 tugines, ega ka muid sarnaseid sõnu.

   Siiski ei saa prantsuskeelses versioonis kasutatud väljendit „à défaut“ selgesti ja ühemõtteliselt mõista nii, et üksnes erandkorras, kui muud vastavasisulist taotlust ei ole varem esitatud, võib ELi kaubamärgi pikendamise taotlust täiendava tähtaja jooksul esitada.

   Vastupidi, määruse nr 207/2009 artikli 47 lõike 3 kolmas lause tähendab kõigis eelmistes punktides esitatud keeleversioonides, et liidu seadusandja on muutnud ELi kaubamärgi pikendamise taotluse täiendava tähtaja jooksul esitamise tingimuseks ainult lisalõivu tasumise, mis on ainus element, mis võimaldab eristada nendel tingimustel esitatud pikendamise taotlust taotlusest, mis on esitatud algse kuuekuulise tähtaja jooksul.

   Peale selle ei lükka määruse nr 207/2009 artikli 47 lõike 3 üldine ülesehitus seda tõlgendust ümber.

   Sellega seoses tuleb märkida eelkõige, et kui registreeringu pikendamise taotlus on määruse artikli 47 lõike 4 kohaselt esitatud üksnes osa kaupade või teenuste suhtes, mille jaoks ELi kaubamärk on registreeritud, on registreering pikendatud üksnes nende kaupade või teenuste suhtes, samas kui määruse artikli 47 lõige 5 näeb ette, et pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu ning pikendamine registreeritakse.

   Tuleb nentida, et neist sätetest ei tulene, et määruse nr 207/2009 artikli 47 lõikes 3 ette nähtud tähtaja jooksul on keelatud esitada ELi kaubamärgi pikendamise taotlusi osa kaupa mitmel korral ning erinevate kauba- ja teenuseklasside kohta.

   Lisaks kinnitavad määruse nr 207/2009 eesmärgid tõlgendust, mille kohaselt tuleb need pikendamistaotlused vastu võtta juhul, kui need on esitatud enne täiendava tähtaja möödumist.

   Siinkohal tuleb märkida, et määrusega nr 207/2009 sooviti – nähes ette võimaluse taotleda ELi kaubamärgi registreeringu jätkuvat pikendamist kümneaastaste ajavahemike kaupa ning nähes sellega seoses ette kaks järjestikust tähtaega, mille jooksul saab nimetatud pikendamist määruse nr 207/2009 artiklite 46 ja 47 kohaselt taotleda, arvestades ELi kaubamärgi kaitse majanduslikku tähtsust – kaubamärgiomanikel ainuõiguste säilitamist lihtsustada.

   Sellega seoses tuleb rõhutada, et nagu komisjoni 24. mai 2011. aasta teatisest Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused“ [KOM(2011) 287 lõplik] (punkt 7) nähtub, soodustab kaubamärgi kaitsmine investeerimist kaupade ja teenuste kvaliteeti, seda eriti sektorites, mis sõltuvad suuresti kaubamärgist ja tarbijate lojaalsusest kaubamärgile.

   Selle eesmärgi järgimist määruse nr 207/2009 raames kinnitab ühest küljes ka asjaolu, et määruse artikli 47 lõike 2 kohaselt peab EUIPO õigeajal teatama registreeringu kehtivuse lõppemisest ELi kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses ELi kaubamärgiga registreeritud õigused. Teisest küljest võib määruse artikli 81 alusel ELi kaubamärgi omaniku puhul, kellel kõikide asjaolude kohaselt võetud meetmetest hoolimata ei ole olnud võimalik ameti määratud tähtajast kinni pidada, tema taotluse korral tähtaega ennistada, kui vastav taotlus esitatakse mööda lastud tähtaja möödumisele järgneva aasta jooksul.

   (vt punktid 44, 45, 47–55, 58)