EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

23. november 2016 ( *1 )

„Eelotsusetaotlus — Tarbijate teavitamine ja kaitse — Määrus (EÜ) nr 1924/2006 — Toidu kohta esitatavad toitumis‑ ja tervisealased väited — Üleminekumeetmed — Artikli 28 lõige 2 — Tooted, mis kannavad enne 1. jaanuari 2005 olemas olnud kaubamärki või marginimetust — Bachi õiepreparaadid — Euroopa Liidu kaubamärk RESCUE — Tooted, mida enne 1. jaanuari 2005 turustati kui ravimeid ja mida pärast seda kuupäeva on turustatud kui toitu”

Kohtuasjas C‑177/15,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesgerichtshof’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) 12. märtsi 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 21. aprillil 2015, menetluses

Nelsons GmbH

versus

Ayonnax Nutripharm GmbH,

Bachblütentreff Ltd,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja president L. Bay Larsen, kohtunikud M. Vilaras, J. Malenovský, M. Safjan (ettekandja) ja D. Šváby,

kohtujurist: M. Bobek,

kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,

arvestades kirjalikus menetluses ja 6. aprilli 2016. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

—	Nelsons GmbH, esindajad: Rechtsanwalt T. Salomon, Rechtsanwalt B. Goebel ja Rechtsanwalt C. Alpers,

—	Ayonnax Nutripharm GmbH ja Bachblütentreff Ltd, esindaja: Rechtsanwalt B. Ackermann,

—	Kreeka valitsus, esindajad: A. Dimitrakopoulou ja K. Karavasili, P. Paraskevopoulou, K. Nassopoulou ja S. Lekkou,

—	Euroopa Komisjon, esindaja: S. Grünheid,

olles 22. juuni 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis‑ ja tervisealaste väidete kohta (ELT 2006, L 404, lk 9, ja parandus ELT 2007, L 12, lk 3), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 107/2008 (ELT 2008, L 39, lk 8) (edaspidi „määrus nr 1924/2006“) artikli 4 lõike 3, artikli 5 lõike 1 punkti a, artikli 6 lõike 1, artikli 10 lõike 3 ning artikli 28 lõike 2 tõlgendamist.

2	Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üks pool on Nelsons GmbH ja teine pool Saksamaal asutatud äriühing Ayonnax Nutripharm GmbH ja Ühendkuningriigis asutatud äriühing Bachblütentreff Ltd ning vaidluse ese on Nelsonsi poolt Euroopa Liidu kaubamärgi RESCUE all turustatavad õiepreparaadid.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Määrus (EÜ) nr 178/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463) artikkel 2 „Mõiste „toit““ sätestab:

„Käesolevas määruses tähendab mõiste „toit“ töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.

Mõistega „toit“ hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. […]

Mõiste „toit“ alla ei kuulu:

[…]

ravimid [nõukogu 26. jaanuari 1965. aasta] direktiivi 65/65/EMÜ [ravimeid käsitlevate õigus‑ ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1965, 22, lk 369)] ning [nõukogu 22. septembri 1992. aasta] direktiivi 92/73/EMÜ [millega laiendatakse direktiivide 65/65/EMÜ ja 75/319/EMÜ, mis puudutavad ravimeid käsitlevate õigus‑ ja haldusnormide ühtlustamist ja milles nähakse ette homöopaatilisi ravimeid käsitlevad lisasätted, reguleerimisala (EÜT 1992, L 297, lk 8)] tähenduses;

[…]“.

Määrus nr 1924/2006

Määruse nr 1924/2006 põhjendustes 1 ja 4 on märgitud:

„(1)

[Liidus] märgistatakse ja reklaamitakse järjest rohkem toite toitumis- ja tervisealaste väidetega. Tarbijate kaitse kõrge taseme tagamiseks ja nende valiku lihtsustamiseks peaksid turule viidud tooted, sealhulgas imporditud tooted, olema ohutud ja piisavalt märgistatud. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on hea tervise eeltingimus ja üksikud tooted on üldise toitumise kontekstis suhtelise tähtsusega.

[…]

(4)

Käesolevat määrust peaks kohaldama kõikidele toitumis- ja tervisealastele väidetele kaubanduslikes teadaannetes, sealhulgas üldise iseloomuga reklaamides ja müügiedenduskampaaniates, mida ametivõimud täielikult või osaliselt toetavad. Käesolevat määrust ei peaks kohaldama väidetele, mis on esitatud mittekaubanduslikes teadaannetes, nagu toitumissoovitustes või ‑suunistes, mille on avaldanud tervisekaitseasutused ja ‑organid, või teaduslikes väljaannetes ja ajakirjanduses avaldatud mittekaubanduslikele teadaannetele ja teabele. Käesolevat määrust kohaldatakse ka kaubamärkidele ja teistele marginimetustele, mida võib tõlgendada toitumis‑ või tervisealaste väidetena.“

Määruse artikkel 1 „Sisu ja reguleerimisala“ sätestab:

„1. Käesolev määrus ühtlustab liikmesriikide õigus‑ või haldusnorme, mis on seotud toitumis- ja tervisealaste väidetega, et tagada siseturu tõhus toimimine, pakkudes samal ajal tarbijate huvide kaitse kõrget taset.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse toitumis‑ ja tervisealastele väidetele kaubanduslikes teadaannetes sellisel kujul lõpptarbijale pakutava toidu, sealhulgas pakkimata kujul turule viidava või lahtiselt tarnitud toidu märgistusel, esitlemisel või reklaamis.

[…]

3. Märgistusel, esitlemisel või reklaamimisel esinevat toidu kaubamärki, marginimetust või väljamõeldud nimetust, mida võib tõlgendada toitumis‑ või tervisealase väitena, võib kasutada, läbimata käesoleva määrusega sätestatud menetlust loa väljastamiseks, juhul, kui märgistusel, esitlemisel või reklaamis kaasneb sellega seotud toitumis‑ või tervisealane väide, mis vastab käesoleva määruse sätetele.

[…]“.

Määruse artikkel 2 „Mõisted” näeb ette:

„1. Käesolevas määruses kasutatakse:

a)	[määruse nr 178/2002] artiklis 2 ning artikli 3 lõigetes 3, 8 ja 18 sätestatud mõisteid „toit“, „toidukäitleja“, „turuleviimine“ ja „lõpptarbija“;

[…]

2. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	väide – sõnum või esitus, mis ei ole [liidu] või liikmesriigi õigusaktide alusel kohustuslik, sealhulgas mis tahes kujul pildiline, graafiline või sümboliline esitus, mis väidab, viitab või annab mõista, et toidul on teatavad omadused;

[…]

5)	tervisealane väide – mis tahes väide, mis väidab, viitab või annab mõista, et toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on seos;

[…]“.

7	Määruse artikkel 4 „Toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise tingimused“ sätestab lõikes 3: „Joogid, mille etanoolisisaldus mahu järgi on üle 1,2 mahuprotsendi, ei tohi kanda tervisealaseid väiteid. […]“.

Määruse nr 1924/2006 artikli 5 „Üldtingimused“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamine on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	toitaine või muu aine, mille kohta väide esitatakse, olemasolul või puudumisel või vähendatud sisaldusel toidus või toidugrupis on üldtunnustatud teaduslike andmete põhjal tõendatud kasulik toitumisalane või füsioloogiline mõju;

toitaine või muu aine, mille kohta väide esitatakse:

i)	sisaldub lõpptootes [liidu] õigusaktides määratletud olulises koguses või kui sellised eeskirjad puuduvad, siis koguses, millega kaasneb väidetav toitumisalane või füsioloogiline mõju, mida kinnitavad üldtunnustatud teaduslikud andmed […]

[…]“.

9	Määruse artikli 6 „Väidete teaduslik põhjendatus“ näeb lõikes 1 ette: „Toitumis- ja tervisealased väited peavad põhinema üldtunnustatud teaduslikel andmetel ja olema viimastega tõendatud.“

Määruse artikkel 10 „Eritingimused“ käsitleb tervisealaseid väiteid ning sätestab lõigetes 1 ja 3:

„1. Tervisealaste väidete esitamine on keelatud, välja arvatud siis, kui need vastavad II peatükis toodud üldnõuetele ja käesolevas peatükis toodud erinõuetele ning kui nad on vastavalt käesolevale määrusele lubatud ning need väited on loetletud artiklites 13 ja 14 sätestatud lubatavate väidete nimekirjas.

[…]

3. Viiteid toitaine või toidu üldistele, mittespetsiifilistele eelistele seoses üldise hea tervise ja tervisega seotud heaoluga võib teha üksnes koos konkreetse tervisealase väitega, mis on loetletud artiklites 13 ja 14 sätestatud nimekirjades.“

Määruse artikli 28 „Üleminekumeetmed” lõikes 2 on ette nähtud:

„Toodete, mis kannavad käesoleva määruse sätetele mittevastavaid enne 1. jaanuari 2005 olemas olnud kaubamärke või marginimetusi, turustamist võib jätkata kuni 19. jaanuarini 2022, mille möödudes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.“

Saksa õigus

Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb’i (kõlvatu konkurentsi vastane seadus) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni (Bundesgesetzblatt 2010 I, lk 254; edaspidi „UWG“) § 3 lõikes 1 on sätestatud:

„Kõlvatu kaubandustegevus on ebaseaduslik, kui see võib oluliselt kahjustada konkurentide, tarbijate või muude turuosaliste huve.“

UWG §‑s 4 on ette nähtud:

„Kõlvatu kaubandustegevuse näited

Kõlvatult tegutseb eelkõige selline isik, kes

[…]

11.	rikub õigusnormi, mis on muu hulgas ette nähtud selleks, et turuosaliste huvides reguleerida tegevust turul.“

14	UWG § 8 lõike 1 esimene lause näeb ette: „Igaühe vastu, kes paneb toime § 3 või § 7 tähenduses ebaseadusliku teo, võib esitada nõude rikkumise lõpetamiseks või selle kordumise ohu korral rikkumisest hoidumiseks.“

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

15	Nelsons turustab Saksamaal apteekides nn Bachi õitest valmistatud preparaate. Nende hulgas on ühist nimetust „RESCUE“ kandvad „piiritusjoogid“, mille etanoolisisaldus mahu järgi on 27 mahuprotsenti.

Nimetatud preparaate müüakse 10 ml ja 20 ml pipettpudelites ja aerosoolina (edaspidi „põhikohtuasjas käsitletavad preparaadid“). Nende pakend sisaldab järgmisi annustamisjuhiseid:

„ORIGINAL RESCUE TROPFEN [ALGUPÄRASED RESCUE‑TILGAD]

tilgutada neli tilka vedelikku klaasitäie vee sisse ja juua päeva jooksul või manustada vajaduse korral neli tilka lahjendamata.“

„RESCUE NIGHT SPRAY [ÖISEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD AEROSOOL RESCUE]

pihustada kaks korda keele peale.“

17	Eelotsusetaotlusest nähtub, et enne 1. jaanuari 2005 turustas Nelsons põhikohtuasjas käsitletavaid preparaate Saksamaal kui ravimeid Euroopa Liidu kaubamärgi RESCUE all, mis oli sel ajal registreeritud ravimitele. Aastal 2007 registreeris Nelsons kaubamärgi RESCUE ELi kaubamärgina ka toidu jaoks.

Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Hamburgi liidumaa kõrgeim kohus, Saksamaa) jõudis 21. veebruari 2008. aasta kohtuotsuses järeldusele, et Bachi õiepreparaadid ei ole ravimid, vaid toit. Pärast nimetatud otsust kohtuasjas, mille pool Nelsons ei olnud, hakkas Nelsons põhikohtuasjas käsitletavaid preparaate samal kujul turustama mitte enam kui ravimeid, vaid kui toitu.

Ayonnax Nutripharm ja Bachblütentreff, kes samuti turustavad Saksamaal Bachi õitest valmistatud tooteid, pöördusid Landgericht München I (Müncheni I piirkondlik kohus esimese astme kohtuna, Saksamaa) poole, paludes esimese võimalusena kohustada Nelsonit selliste õiepreparaatide müümisest hoiduma, kuna neile preparaatidele ei ole ravimeid käsitlevate õigusaktide kohaselt luba antud ning neid ei ole ka registreeritud.

Teise võimalusena vaidlustasid Ayonnax Nutripharm ja Bachblütentreff mitu Nelsonsi reklaamsõnumit ning seda, kuidas viimane tutvustas põhikohtuasjas käsitletavaid preparaate Saksa turul. Nimetatud äriühingute sõnul reklaamib Nelsons alkohoolseid jooke, väites, et need avaldavad kasulikku mõju tervisele või et nendega ei kaasne ohtu tervisele, mis aga kujutab endast kõlvatut konkurentsi.

21	Landgericht München I (Müncheni I piirkondlik kohus esimese astme kohtuna) kohustas 20. septembri 2011. aasta otsusega Nelsonsit sõnu „Bachi õied“ sisaldavate teatavate reklaamsõnumite kasutamine lõpetama ja jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata.

Ayonnax Nutripharm ja Bachblütentreff esitasid selle kohtuotsuse peale Oberlandesgericht Münchenile (Müncheni kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) apellatsioonkaebuse. Nimetatud kohus leidis 31. jaanuari 2013. aasta kohtuotsuses, et asjaomastel äriühingutel on UWG § 3 lõike 1, § 4 punkti 11 ja § 8 lõike 1 alusel õigus nõuda, et Nelsonsit kohustataks põhikohtuasjas käsitletavate preparaatide osas vastavat kaubandustegevust lõpetama, kuna nende preparaatide reklaamimine ja levitamine rikub määruse nr 1924/2006 artikli 4 lõiget 3.

23	Nelsons esitas nimetatud kohtuotsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule – Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) – kassatsioonkaebuse.

Nimetatud kohus märgib muu hulgas, et tema seisukoha järgi on sõnad „RESCUE TROPFEN“ ja „RESCUE NIGHT SPRAY“„tervisealased väited“ määruse nr 1924/2006 artikli 2 lõike 2 punkti 5 tähenduses. Tarbijate sihtrühmal, kes tänapäeval valdab inglise keelt, on sõna „RESCUE“ tähendus teada – see tekitab asjaomastes tarbijates ettekujutuse, et tilku ja aerosooli kasutatakse tervisehädadest „pääsemiseks“. Seega esineb seos ühest küljest sõnade „RESCUE TROPFEN” ja „RESCUE NIGHT SPRAY” ning teisest küljest tervisliku seisundi paranemise vahel.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates kujutavad sõnad „RESCUE TROPFEN“ ja „RESCUE NIGHT SPRAY“ endast viiteid „üldistele, mittespetsiifilistele eelistele seoses üldise hea tervise ja tervisega seotud heaoluga“ määruse nr 1924/2006 artikli 10 lõike 3 tähenduses. Seetõttu tõusetub küsimus, kas määruse artikli 5 lõike 1 punktis a ja artikli 6 lõikes 1 esitatud nõuded peavad olema täidetud sellise tervisealase väite korral, nagu käsitletakse põhikohtuasjas.

Viimaseks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitust, kas määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõige 2 on kohaldatav juhul, kui teatavat toodet turustati enne 1. jaanuari 2005 mitte toidu, vaid ravimina, mille tulemusel ei ole kõnealuse määruse sätted põhikohtuasjas käsitletavatele preparaatidele nimetatud sättes ette nähtud üleminekuperioodil kohaldatavad.

Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas 10 või 20 ml pipettpudelites ja aerosoolina apteekides müüdavaid piiritusjookideks nimetatud vedelikke, mille etanoolisisaldus mahu järgi on 27 mahuprotsenti, tuleb pidada määruse nr 1924/2006 artikli 4 lõike 3 tähenduses jookideks, mille etanoolisisaldus mahu järgi on üle 1,2 mahuprotsendi, kui nende pakenditele on märgitud järgmine annustamisjuhis:

a)	tilgutada neli tilka vedelikku klaasitäie vee sisse ja juua päeva jooksul või manustada vajaduse korral neli tilka lahjendamata,

b)	aerosoolina turustatavat vedelikku pihustada kaks korda keele peale?

2.	Kui vastus esimese küsimuse punktidele a ja b on eitav: Kas ka viited üldistele, mittespetsiifilistele eelistele määruse nr 1924/2006 artikli 10 lõike 3 tähenduses peavad olema tõendatud nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punkti a ja artikli 6 lõike 1 tähenduses?

3.	Kas määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõike 2 esimene lause kehtib juhul, kui kõnesolevat toodet turustati sama kaubamärgi all enne 1. jaanuari 2005 mitte toiduna, vaid ravimina?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Kolmas küsimus

Kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida kõigepealt, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohtus sisuliselt selgitust, kas määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõike 2 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et nimetatud säte on kohaldatav olukorrale, kus teatavat kaubamärki või marginimetust kandvat toodet turustati enne 1. jaanuari 2005 ravimina, ning pärast seda kuupäeva turustatakse samade omadustega ja sama kaubamärgi või marginimetuse all kui toitu.

29	Määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõike 2 kohaselt võib nende toodete, mis kannavad kõnealuse määruse sätetele mittevastavaid enne 1. jaanuari 2005 olemas olnud kaubamärke või marginimetusi, turustamist jätkata kuni 19. jaanuarini 2022, mille möödudes kohaldatakse kõnealuse määruse sätteid.

Seega on tegemist üleminekusättega ja erandiga määruse nr 1924/2006 artikli 1 lõikest 3, mille kohaselt võib märgistusel, esitlemisel või reklaamimisel esinevat toidu kaubamärki, marginimetust või väljamõeldud nimetust, mida võib tõlgendada toitumis- või tervisealase väitena, kasutada läbimata kõnealuse määrusega sätestatud menetlust loa väljastamiseks, juhul kui märgistusel, esitlemisel või reklaamis kaasneb sellega seotud toitumis‑ või tervisealane väide, mis vastab käesoleva määruse sätetele.

Siinkohal tuleb meenutada, et määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõige 2 hõlmab tooteid, mis kannavad kaubamärki või marginimetust, mida tuleb tõlgendada toitumis‑ või tervisealase väitena kõnealuse määruse tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus, 18.7.2013, Green – Swan Pharmaceuticals CR, C‑299/12, EU:C:2013:501, punkt 36).

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Nelsons turustas põhikohtuasjas käsitletavaid preparaate juba enne 1. jaanuari 2005 ravimitena, kasutades ELi kaubamärki RESCUE, mis oli sel ajal registreeritud ravimite jaoks. 2007. aasta jooksul registreeris Nelsons kaubamärgi RESCUE ELi kaubamärgina ka toidu jaoks.

33	Kõnealuse aastal 2008 kuulutatud kohtuotsuse kohaselt, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 18, leidis üks Saksa kohus, et Bachi õiepreparaadid ei ole mitte ravimid, vaid toit.

Nimetatud otsuse tulemusel asus Nelsons põhikohtuasjas käsitletavaid preparaate Saksamaal turustama toiduna, ilma et nende preparaatide koostist oleks muudetud. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, oli määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõikes 2 silmas peetud päeval, nimelt 1. jaanuarile 2005 eelnenud päeval esinenud olukorraga võrreldes muutunud üksnes põhikohtuasjas käsitletavate preparaatide õiguslik määratlus.

Samuti märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma otsuses, et tema seisukoha järgi on sõnade „RESCUE TROPFEN“ ja „RESCUE NIGHT SPRAY“ puhul tegemist tervisalaste väidetega määruse nr 1924/2006 artikli 2 lõike 2 punkti 5 tähenduses ning RESCUE on kaubamärk või marginimetus asjaomase määruse artikli 28 lõike 2 tähenduses.

36	Seega seisneb küsimus selles, kas sellised preparaadid nagu need, mida käsitletakse põhikohtuasjas, mida enne 1. jaanuari 2005 turustati kui ravimeid ja pärast seda kuupäeva on turustatud kui toitu, on „tooted“ asjaomase määruse artikli 28 lõike 2 tähenduses.

37	Siinkohal tuleb märkida, et sõna „toode“ tuleb nimetatud sätte tähenduses mõista nii, et see hõlmab „toitu“ määruse nr 1924/2006 tähenduses.

Ühelt poolt puudutab kõnealune määrus, nagu märgitud selle pealkirjas, toidu kohta esitatavaid toitumis‑ ja tervisealaseid väiteid. Teiselt poolt nähtub eelkõige määruse põhjendusest 1 ja artikli 5 lõike 1 punkti b alapunktist i, et määruses ei tehta sõnaselgelt vahet „toidu“ ja „toodete“ vahel, kuna neid kahte sõna kasutatakse sünonüümina.

Neil asjaoludel tuleb määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõiget 2 mõista nii, et selles viidatakse üksnes toidule, mis kannab kaubamärki või marginimetust, mida tuleb käsitada kui toitumis‑ või tervisealast väidet kõnealuse määruse tähenduses (vt selle kohta kohtuotsus, 18.7.2013, Green – Swan Pharmaceuticals CR, C‑299/12, EU:C:2013:501, punkt 37).

40	Nagu Ayonnax Nutripharm, Bachblütentreff, Kreeka valitsus ja Euroopa Komisjon märkisid, ei saa põhikohtuasjas käsitletavad preparaadid seetõttu, et käesoleval juhul turustati neid enne 1. jaanuari 2005 kui ravimeid mitte kui toitu, kuuluda määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõike 2 kohaldamisalasse.

41	Siinkohal tuleb määruse nr 178/2002 artikli 2 kohta märkida, et selles viidatakse mõiste „toit“ määratluse osas määruse nr 1924/2006 artikli 2 lõike 1 punktile a, viimane ei hõlma aga „ravimeid“.

42	Seetõttu ei saa põhikohtuasjas käsitletavad preparaadid, mille koostist ei ole muudetud, olla korraga nii „toit“ kui ka „ravimid“.

43	Seega, nagu kohtujurist ettepaneku punktis 87 märkis, ei kuulu juhul, kui põhikohtuasjas käsitletavad preparaadid on „ravimid“, need määruse nr 1924/2006 kohaldamisalasse.

Eelotsusetaotlusest nähtub aga, et Euroopa Kohtul palutakse avaldada arvamust hoopis sellise oletuse kohta, et nimetatud preparaate esitletakse nii, et need kujutasid endast objektiivselt „toitu“ nimetatud määruse tähenduses nii perioodil, mis on asjakohane määruse artikli 28 lõike 2 seisukohast, see tähendab enne 1. jaanuari 2005, kui ka praegu.

45	Sellisel juhul tuleb põhikohtuasjas käsitletavaid preparaate määratleda kui „tooteid“ määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõike 2 tähenduses, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 39.

46	Nimetatud säte on aga kohaldatav üksnes toodetele, mis kannavad enne 1. jaanuari 2005„olemas olnud“ kaubamärki või marginimetust.

47	Arvestades sätte sõnastust, tuleb sõnu „olemas olnud“ mõista nii, et need tooted pidid juba enne seda kuupäeva omama samu materiaalseid omadusi ning kandma sama kaubamärki või marginimetust. Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasja asjaolud on sellised.

Eelnimetatud kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 1924/2006 artikli 28 lõike 2 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et nimetatud säte on kohaldatav olukorrale, kus teatavat kaubamärki või marginimetust kandvat toitu turustati enne 1. jaanuari 2005 kui ravimit, ning pärast seda kuupäeva turustatakse samade materiaalsete omadustega ja sama kaubamärgi või marginimetuse all kui toitu.

Esimene ja teine küsimus

49	Arvestades kolmandale küsimusele antud vastust ning seda, mis laadi on põhikohtumenetlus, milles käsitletakse nõuet kohustada Nelsonsit lõpetama põhikohtuasjas käsitletavaid preparaate puudutav kaubandustegevus, ei ole esimesele ja teisele küsimusele vaja vastata.

Kohtukulud

50	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis‑ ja tervisealaste väidete kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 107/2008, artikli 28 lõike 2 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et nimetatud säte on kohaldatav olukorrale, kus teatavat kaubamärki või marginimetust kandvat toitu turustati enne 1. jaanuari 2005 kui ravimit, ning pärast seda kuupäeva turustatakse samade materiaalsete omadustega ja sama kaubamärgi või marginimetuse all kui toitu.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.