Kohtuasi C-173/15

GE Healthcare GmbH

versus

Hauptzollamt Düsseldorf

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf (Düsseldorfi maksukohus, Saksamaa))

Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Ühenduse tolliseadustik – Artikli 32 lõike 1 punkt c – Tolliväärtuse määramine – Kasutus- ja litsentsitasu, mis on seotud selle kaubaga, mille väärtust määratakse – Mõiste – Määrus (EMÜ) nr 2454/93 – Artikkel 160 – Selle kauba „müügitingimus“, mille väärtust määratakse – Kasutus- ja litsentsitasu maksmine äriühingule, kes on samavõrra seotud nii kauba müüja kui ka ostjaga – Artikli 158 lõige 3 – Korrigeerimise ja osadeks jaotamise meetmed

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 9. märtsi 2017. aasta otsus

  1. Ühine tollitariifistik–Tolliväärtus–Tehinguväärtus–Kindlaksmääramine–Sellise kasutus- ja litsentsitasu arvesse võtmine, mis on seotud kaubaga, mille väärtust määratakse–Tingimused–Tasu ja selle kauba seotus, mille väärtust määratakse–Mõiste–Tasu, mis on seotud vaid osaga kaubast–Hõlmamine

    (Nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 1791/2006, artikli 32 lõike 1 punkt c; komisjoni määrus nr 2454/93, muudetud määrusega nr 1875/2006, artikli 158 lõige 3 ja artikli 161 teine lõik)

  2. Ühine tollitariifistik–Tolliväärtus–Tehinguväärtus–Kindlaksmääramine–Sellise kasutus- ja litsentsitasu arvesse võtmine, mis on seotud kaubaga, mille väärtust määratakse–Tingimused–Kasutus- ja litsentsitasu maksmine kui kauba müügitingimus–Mõiste „müügitingimus“–Nõue, et tasu makstakse ettevõtjale, kes on seotud nii kauba müüja kui ka ostjaga–Hõlmamine

    (Nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 1791/2006, artikli 32 lõike 1 punkt c; komisjoni määrus nr 2454/93, muudetud määrusega nr 1875/2006, artikkel 160)

  3. Ühine tollitariifistik–Tolliväärtus–Tehinguväärtus–Kindlaksmääramine–Sellise kasutus- ja litsentsitasu arvesse võtmine, mis on seotud kaubaga, mille väärtust määratakse–Tasu, mis on osaliselt seotud imporditud kauba ja osaliselt hiljem lisatud muude koostisosadega–Kohane osadeks jaotamine–Tingimus–Määruse nr 2913/92 artiklis 31 ette nähtud kauba tolliväärtuse kindlaksmääramise täiendava meetodi kasutamine

    (Nõukogu määrus nr 2913/92, muudetud määrusega nr 1791/2006, artiklid 29, 31 ja artikli 32 lõike 1 punkt c; komisjoni määrus nr 2454/93, muudetud määrusega nr 1875/2006, artikli 158 lõige 3 ja lisa 23)

  1.  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006) artikli 32 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et ühelt poolt ei nõua see, et kasutus- ja litsentsitasu summa oleks kindlaks määratud litsentsilepingu sõlmimise või tollivõla tekkimise hetkel, selleks et lugeda, et asjaomane kasutus- või litsentsitasu on seotud kaubaga, mille väärtust määratakse, ja teiselt poolt võimaldab see asuda seisukohale, et selline kasutus- ja litsentsitasu on „seotud kaubaga, mille väärtust hinnatakse“, isegi kui asjaomane kasutus- ja litsentsitasu on vaid osaliselt seotud kõnealuse kaubaga.

    (vt punkt 54 ja resolutsiooni punkt 1)

  2.  Määruse nr 2913/92 (muudetud määrusega nr 1791/2006) artikli 32 lõike 1 punkti c ja komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele nr 2913/92, (muudetud komisjoni 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1875/2006) artiklit 160 tuleb tõlgendada nii, et kasutus- ja litsentsitasu kujutab endast niisuguse kauba „müügitingimust“, mille väärtust määratakse, olukorras, kus ühe ja sama kontserni raames nõuab selle tasu maksmist ettevõtja, kes on seotud nii müüja kui ka ostjaga, ning see tasutakse sellele samale ettevõtjale.

    (vt punkt 71 ja resolutsiooni punkt 2)

  3.  Määruse nr 2913/92 (muudetud määrusega nr 1791/2006) artikli 32 lõike 1 punkti c ja määruse nr 2454/93 (muudetud määrusega nr 1875/2006) artikli 158 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sätetes ette nähtud korrigeerimise ja osadeks jaotamise meetmeid võib kohaldada juhul, kui asjaomase kauba tolliväärtust ei määratud mitte määruse nr 2913/92 (muudetud kujul) artikli 29 alusel, vaid selle määruse artiklis 31 ette nähtud täiendava meetodi alusel.

    Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 30, on kauba tolliväärtuse määramist käsitlevate liidu õigusnormide eesmärk nimelt kehtestada õiglane, ühetaoline ja erapooletu süsteem, mis välistab suvalise ja fiktiivse tolliväärtuse kasutamise. Määruse nr 2454/93 lisas 23 sisalduva tolliväärtusega seonduva tõlgendusmärkuse tolliseadustiku artikli 31 lõikele 1 punkti 2 kohaselt peaksid artikli 31 lõike 1 alusel kasutatavad tolliväärtuse määramise meetodid olema need, mis on sätestatud tolliseadustiku artiklis 29 ja artikli 30 lõikes 2, kuid artikli 31 lõike 1 eesmärkidele ja sätetele vastaks „põhjendatud paindlikkus“ kõnealuste meetodite rakendamisel (vt selle kohta kohtuotsus, 28.2.2008, Carboni e derivati, C‑263/06, EU:C:2008:128, punkt 60). Võttes arvesse vajadust määrata tolliväärtus olukorras, kus ettevõtja ei esita täielikke andmeid asjaomaste majandusaastate kohta, ning asjaomase tõlgendusmärkuse punktis 2 nimetatud „põhjendatud paindlikkust“ tuleb möönda, et ettevõtja muude majandusaastatega seonduvate andmete arvessevõtmine võib kujutada endast liidus kättesaadavaid andmeid, mida tolliseadustiku artikli 31 lõige 1 lubab kasutada tolliväärtuse määramise alusena. Nimelt kujutab nendele andmetele tuginemine endast üht tolliväärtuse määramise vahendit, mis on ühteaegu „põhjendatud“ artikli 31 lõike 1 tähenduses ja kooskõlas nii rahvusvaheliste kokkulepete põhimõtete kui ka üldsätetega ning artikli 31 lõikes 1 endas nimetatud sätetega (vt analoogia alusel kohtuotsus, 28.2.2008, Carboni e derivati, C‑263/06, EU:C:2008:128, punkt 61).

    (vt punktid 80, 81, 85 ja resolutsiooni punkt 3)