Liidetud kohtuasjad C‑164/15 P ja C‑165/15 P

Euroopa Komisjon

versus

Aer Lingus Ltd
ja
Ryanair Designated Activity Company

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Siseriiklik lennureisijatasu – Diferentseeritud tasumäärade kohaldamine – Madalam lennureisijatasu siseriiklikust lennujaamast kuni 300 km kaugusele suunduvate lendude puhul – Eelis – Valikulisus – Hindamine juhul, kui maksumeede võib osutuda teenuste osutamise vabaduse piiranguks – Tagasinõudmine – Aktsiis

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. detsembri 2016. aasta otsus

  1. Riigiabi–Mõiste–Avaliku võimu asutused annavad teatud ettevõtjatele maksusoodustuse–Hõlmamine–Maksusoodustus, mis kujutab endast üldist meedet, mida kohaldatakse vahet tegemata kõigi ettevõtjate suhtes–Väljajätmine

    (ELTL artikli 107 lõige 1)

  2. Riigiabi–Mõiste–Meetme valikulisus–Siseriiklik meede, mis soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist võrreldes teistega, kes on sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras

    (ELTL artikli 107 lõige 1)

  3. Riigiabi–Mõiste–Meetme valikulisus–Hinnang, mis põhineb kasutatud normitehniliste võtete arvessevõtmisel–Välistamine

    (ELTL artikli 107 lõige 1)

  4. Riigiabi–Mõiste–Maksumeede, mis on vastuolus liidu õiguse muude sätetega peale ELTL artiklite 107 ja 108–Teatavate maksumaksjate sellest meetmest vabastamise riigiabiks kvalifitseerimise välistamine–Tingimused

    (ELTL artikli 107 lõige 1)

  5. Apellatsioonkaebus–Väited–Kohtuotsuse sellist põhjendust puudutav väide, mis ei ole vajalik resolutsiooni põhjendamiseks–Tulemusetu väide

    (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

  6. Riigiabi–Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see kõrvaldama–Liikmesriigi kohustuste kindlaksmääramine–Tagasinõudmise kohustus–Ulatus–Endise olukorra taastamine

    (ELTL artikli 108 lõike 2 esimene lõik)

  7. Riigiabi–Ebaseadusliku abi tagasinõudmine–Endise olukorra taastamine–Proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine–Puudumine

    (ELTL artiklid 107 ja 108)

  1.  Mõiste „abi“ on üldisem kui mõiste „toetus“, kuna see ei hõlma mitte ainult n-ö positiivseid toiminguid, nagu konkreetse toetuse andmine, vaid ka erinevates vormides riigipoolseid sekkumisi, mis vähendavad ettevõtja eelarves tavaliselt ette nähtud kulutusi ja mis seetõttu – ehkki tegemist ei ole toetusega sõna otseses mõttes – on samalaadsed ja samasuguse mõjuga.

    Sellest tuleneb, et iga meede, millega riiklikud ametiasutused annavad teatud ettevõtjatele maksusoodustuse, mis ei too küll kaasa riiklike ressursside üleandmist, kuid asetab soodustuse saajad soodsamasse majanduslikku olukorda kui teised maksumaksjad, on riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seevastu soodustused, mis tulenevad üldkohaldatavast meetmest, mis ettevõtjate vahel vahet ei tee ega ole seega valikuline, ei kujuta endast riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses.

    (vt punktid 40 ja 41)

  2.  Valikulisuse tingimuse hindamisel tuleb ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt kindlaks teha, kas antud õiguskorra raames siseriiklik meede soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist võrreldes teistega, kes on nimetatud korra eesmärki silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

    (vt punkt 51)

  3.  ELTL artikli 107 lõikes 1 ei tehta riigi sekkumistel vahet selle alusel, millist tehnikat riigi ametivõimud kasutavad.

    Ainult maksumeetme toime omab tähtsust hindamisel, kas tegemist võib olla riigiabiga, ja eelkõige selle kindlakstegemisel, kas meede seab selle saajad maksustamisel soodsamasse olukorda võrreldes teiste maksumaksjatega.

    (vt punktid 58 ja 68)

  4.  Asjaolu, et maksumeede on vastuolus liidu õiguse muude sätetega peale ELTL artiklite 107 ja 108, ei võimalda välistada teatavate maksumaksjate sellest meetmest vabastamise kvalifitseerimist riigiabiks, kuni meede tekitab õiguslikke tagajärgi teistele maksumaksjatele ega ole tunnistatud ei kehtetuks ega õigusvastaseks ja seega kohaldamisele mittekuuluvaks.

    Sellisel juhul on komisjon maksumeetme riigiabiks liigitamisel kohustatud neid tagajärgi arvestama ega tohi neid eirata lihtsalt sel põhjusel, et maksustamisel ebasoodsamasse olukorda asetatud maksumaksjad võivad saavutada enammakstud maksu tagasimaksmise liikmesriigi kohtutes läbiviidava menetluse tulemusena.

    (vt punktid 69 ja 77)

  5.  Apellatsioonimenetluses Üldkohtu otsuse täiendavate põhjenduste kohta esitatud väited tuleb kohe toime puudumise tõttu tagasi lükata, kuna need ei saa tuua kaasa kohtuotsuse tühistamist.

    (vt punkt 86)

  6.  Liikmesriigi kohustus kõrvaldada tagasinõudmise teel abi, mille komisjon on tunnistanud ühisturuga kokkusobimatuks, tuleneb eesmärgist taastada abi andmisele eelnenud olukord.

    See eesmärk on saavutatud niipea, kui kõnealune abi, vajaduse korral koos sellele lisanduvate viivistega, on tagastatud abisaaja või teisisõnu ettevõtjate poolt, kes on seda tegelikult kasutanud. Abi tagastamisega kaotab abisaaja eelise, mis tal oma konkurentide ees turul oli, ning abi andmisele eelnenud olukord on taastatud.

    Pealegi ei tähenda ebaseadusliku abi tagasinõudmine endise olukorra taastamiseks minevikusündmuste teistsugust ennistamist olenevalt hüpoteetilistest teguritest, näiteks valikud, mida huvitatud ettevõtjad oleksid võinud teha ja mida on sageli arvukalt, seda enam, et abi toetusel tegelikkuses tehtud valikud võivad osutuda pöördumatuks.

    Abi tagasinõudmine toob kaasa selle soodustuse tagasiandmise, mille abisaaja abist on saanud, mitte majandusliku kasu tagastamist, mille ta soodustuse kasutamisega võis saada. Kasu ei tarvitse olla võrdne soodustusega, milles abi seisneb, see võib isegi osutuda olematuks, ilma et selle asjaoluga saaks põhjendada abi tagasi nõudmata jätmist või tagasinõudmist teistsuguses summas kui soodustus, mis vaidlusaluse ebaseadusliku abiga anti.

    Täpsemalt, mis puutub maksusoodustuse vormis antud ebaseaduslikku abisse, siis abi tagasinõudmine toob kaasa asjaomase abi saajate poolt tegelikult tehtud tehingute sellise maksustamise, mida oleks kohaldatud ebaseadusliku abi puudumisel.

    Lõpuks sellise summa tagastamine, mis võrdub maksu, mis oleks tulnud tasuda ebaseadusliku abimeetme puudumisel, ja abimeetme alusel tasutud väiksema summa vahega, ei kujuta endast uut, tagasiulatuvalt kehtestatud maksu. Tegemist on esialgse maksu selle osa tasumisega, mis jäi ebaseadusliku maksuvabastuse kohaldamise tõttu maksmata. Selline tagastamine ei ole ka sanktsioon.

    (vt punktid 89–92, 93 ja 114)

  7.  Abi tagastamine ei riku ei proportsionaalsuse ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Esiteks on ebaseadusliku abi kõrvaldamine selle tagasinõudmise teel abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg, mistõttu ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmist endise olukorra taastamiseks ei saa põhimõtteliselt pidada ebaproportsionaalseks meetmeks riigiabi käsitlevate EL toimimise lepingu sätete eesmärkide suhtes.

    Teiseks abisaajad, kes on kohustatud abi tagastama, ei ole ilmselgelt samasuguses olukorras nagu ettevõtjad, kes abi ei saanud ja keda tagasinõudmine ei puuduta, mistõttu ei teki küsimust analoogsete olukordade erinevast kohtlemisest, mis rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet.

    (vt punktid 116 ja 117)