—

Hauptzollamt Frankfurt am Main, esindaja: A. Vieth,

—

Duval GmbH & Co. KG, esindaja: Rechtsanwalt F.‑F. Casper,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri, mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT L 301, lk 1; edaspidi „KN”), rubriiki 9025.

2

Taotlus on esitatud Hauptzollamt Frankfurt am Maini (Maini-äärse Frankfurti tolliamet; edaspidi „toll”) ja Duval GmbH & Co. KG (edaspidi „Duval”) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab välisõhu temperatuuriindikaatorite tariifset klassifitseerimist.

3

Nõukogu kiitis 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) ühenduse nimel heaks 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS”) ja selle konventsiooni 24. juunil 1986 sõlmitud muutmisprotokolli (edaspidi „HS‑i konventsioon”).

4

HS‑i konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi‑ ja statistikanomenklatuurid on HS‑iga kooskõlas ja kasutama kõiki HS‑i rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega. Sama säte näeb ette, et iga konventsiooniosaline kohustub kasutama HS‑i üldisi tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta, ega muuda HS‑i jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohaldamisala.

5

Tollikoostöö Nõukogu, mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (edaspidi „WCO”), kiidab HS‑i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsiooni artiklis 6 ette nähtud HS-i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

6

Nimetatud komitee poolt HS‑i üldreeglite tõlgendamiseks vastu võetud selgitavate märkuste, mis kehtisid põhikohtuasja vaidluse ajal (edaspidi „HS‑i selgitavad märkused”), reegli 3 punkt a näeb ette:

„[…]

7

HS‑i selgitavate märkuste rubriik 9025 sisaldab järgmisi selgitusi:

„[…]

8

KN sisaldab I jao I osa punktis A KN‑i klassifitseerimise üldreegleid. See punkt on sõnastatud järgmiselt:

„Kaupade [KN-i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

[…]”

9

KN sisaldab gruppi 90 „Optika‑, foto‑, kino‑, mõõte‑, kontroll‑, täppis‑, meditsiini‑ ja kirurgiainstrumendid ning ‑aparatuur; nende osad ja tarvikud”. Sellesse gruppi kuulub muu hulgas rubriik 9025, mis on sõnastatud järgmiselt:

10

KN grupp 38 kannab pealkirja „Mitmesugused keemiatooted.” Selles grupis asub muu hulgas rubriik 3822: „Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained”. Rubriik 3824 kannab pealkirja „Valuvormi‑ ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid)”. KN‑i alamrubriik 3824 90 98 on lisarubriik, kuhu kuuluvad mujal KN‑i rubriigis 3824 nimetamata tooted.

11

KN‑i grupi 38 märkuse 3 punkt e täpsustab:

„Rubriiki nr 3824 kuuluvad järgmised muudesse nomenklatuuri gruppidesse klassifitseerimata tooted:

[…]

12

KN‑i grupp 48 kannab pealkirja „Paber ja papp, paberimassist, paberist või papist tooted”. KN‑i rubriik 4823 „Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast”. KN‑i alamrubriik 4823 90 85 on lisarubriik, kuhu kuuluvad mujal KN‑i rubriigis 4823 nimetamata tooted.

13

Põhikohtuasjas on arutusel kahte liiki tooted, mida nimetatakse vastavalt „termopaberid” ja „termosildid”. Esimeste puhul on tegemist paberiribadega, mille valgele küljele on trükitud temperatuurinäit ja tagakülg on kaetud musta temperatuuritundliku kihiga. Pealetrükitud temperatuurini jõudmisel muutub testiriba värvus pöördumatult valgest mustaks. Teised koosnevad plastkilega kaetud testiribast, millel on viis mõõtepunkti. Mõõtepunktid muudavad vastavalt pealetrükitud temperatuurinäitudele asjaomases temperatuurivahemikus pöördumatult värvi, kui teatud näit on saavutatud.

14

Duval importis 2007. aastal põhikohtuasjas kõnealuseid tooteid. Toll tegi otsuse, milles klassifitseeris need tooted KN‑i alamrubriiki 3824 90 98 ja kohaldas neile 6,5% maksumäära.

15

Kuna Duval leidis, et „termopaberid” oleks tulnud klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 4823 90 85 ning on seetõttu maksust vabastatud, samas kui „termosildid” oleks tulnud klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 9025 19 80 ja on seetõttu maksustatavad 2,1% maksumääraga, esitas ta eelnimetatud maksuotsuse peale kaebuse Finanzgerichtile (maksukohus).

16

Kuna viimati nimetatud kohus jõudis oma otsuses järeldusele, et põhikohtuasjas kõnealused tooted on „termomeetrid” KN‑i rubriigi 9025 tähenduses ning tollil tuleb enammakstud tollimaks Duvalile tagasi maksta, siis esitas toll apellatsioonkaebuse Bundesfinanzhofile (föderaalne maksukohus).

17

Bundesfinanzhof (föderaalne maksukohus) märgib, et mõiste „termomeeter” ei ole KN‑is defineeritud ning et HS‑i selgitavad märkused sisaldavad gruppi „termomeetrid ja püromeetrid” kuuluvate instrumentide loetelu, mis ei ole esitatud näitlikuna ja mis ei sisalda põhikohtuasjas kõnealuseid tooteid ega muid sarnaseid paberist instrumente või instrumente, millel on vaid ühekordselt kuvatav temperatuurinäit, ning uurib, kas õiguskindluse kaalutlused ja klassifitseerimisprotsessi lihtsus ei peaks viima järelduseni, et nimetatud loetelu on ammendav ja siduv.

18

Kui selline tõlgendus ei peaks sobima, siis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus – olgugi et KN‑i grupi 90 pealkiri viitab „mõõteinstrumentidele” –, et mõiste „termomeeter” on nii grammatilises kui kontseptuaalses mõttes käsitatav kui temperatuuri mõõteinstrument ning et mõõtmise mõiste on üldiselt mõistetav mõõdetava suuruse ja võrdlusväärtuse kvantitatiivse võrdlemisena.

19

Neil asjaoludel uurib eelotsusetaotluse esitanud kohus võimalust tuletada HS‑i selgitavatest märkustest „termomeetri” oluliselt piiratumat määratlust, mis eeldaks, et asjaomane seade vastab täiendavatele tingimustele, mis tulenevad erinevatest ühistunnustest, mida näivad jagavat selgitavate märkuste kohaselt HS‑i rubriiki 9025 või teistesse selle grupi rubriikidesse kuuluvad mõõteseadmed ja milleks on kõrge viimistlustase, suur täpsus, mõõtetulemuse reprodutseeritavus, mõõtmisprotsessi pidev kuvamine või seadme korduvkasutamise võimalus.

20

Samuti soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas asjaolu, et KN‑i grupi 38 märkuse 3 punkt e täpsustab, et ahjude temperatuuri mõõtmiseks ette nähtud püromeetrilised sulavelemendid kuuluvad KN‑i rubriiki 3824, või asjaolu, et HS‑i selgitavatest märkustest hügromeetrite kohta tuleneb, et seadmed, mis töötavad põhikohtuasjas kõnealustele toodetele analoogsel tööpõhimõttel, on sõnaselgelt KN‑i rubriigist 9025 välja jäetud, võib mõjutada viimaste klassifitseerimist.

21

Neil asjaoludel otsustas Bundesfinanzhof (föderaalne maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

22

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub kolme küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, selgitada sisuliselt seda, kas KN‑i rubriiki 9025 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab paberist välisõhu temperatuurimõõdikuid, mis on teatud juhtudel kaetud plastkilega, mis – nagu põhikohtuasjas kõnealused tooted – annavad värvimuutuse teel pöördumatult ja uuesti kasutamise võimaluseta teada, kas üks või mitu temperatuuripiiri on saavutatud.

23

Tasub meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb õiguskindluse ja kontrolli hõlbustamise huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldiselt otsida nende kaupade omadustest ja objektiivsetest tunnustest, nagu need on määratletud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige kohtuotsus Douane Advies Bureau Rietveld, C‑541/13, EU:C:2014:2270, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

24

Euroopa Kohus on oma varasemas kohtupraktikas juba leidnud, et KN‑i ja HS‑i selgitavad märkused aitavad omalt poolt oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent need ei ole õiguslikult siduvad. Nimetatud märkuste sisu peab seega olema kooskõlas KN‑i sätetega ega tohi muuta nende ulatust. Kui peaks selguma, et KN‑i selgitavad märkused on vastuolus KN‑i rubriigi ja jaotise või grupi märkuste sõnastusega, tuleb jätta KN‑i selgitavad märkused tähelepanuta (vt eelkõige kohtuotsus JVC France, C‑312/07, EU:C:2008:324, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Lisaks tuleb märkida, et objektiivseks klassifitseerimiskriteeriumiks võib olla toote otstarve, juhul kui see tuleneb asjaomase toote olemusest, millist asjaolu peab olema võimalik hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt eelkõige kohtuotsus Douane Advies Bureau Rietveld, C‑541/13, EU:C:2014:2270, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Mis puudutab KN‑i rubriiki 9025, siis selle sõnastuse kohaselt käsitleb nimetatud rubriik eelkõige „termomeetreid”.

27

Olgugi et KN seda mõistet ei defineeri, tuleb märkida, et paljudes KN‑i keeleversioonides viitab seda iseloomustav kreeka keelest pärit sõnakombinatsioon temperatuuri mõõtmise instrumentidele.

28

Kohtuotsuse Raytek ja Fluke Europe (C‑134/13, EU:C:2015:82) punktis 34 leidis Euroopa Kohus seoses Euroopa Komisjoni määrusega, millega klassifitseeriti infrapunasoojuskaamerad KN‑i alamrubriiki 9025 19 20, et nimetatud institutsioon oleks pidanud asuma seisukohale, et kuna nende seadmetega saab mõõta temperatuuri ja esitada mõõdetud väärtused arvudena, siis täidavad need rubriigi 9025 toodete ülesannet ja tuleks klassifitseerida termomeetritena selle rubriigi mõttes.

29

Lisaks on Euroopa Kohus sama kohtuotsuse punktis 35 märkinud, et lihtsalt temperatuuri mõõtmine on spetsiifiline omadus, mida nimetatud rubriik hõlmab.

30

Siinkohal tuleb märkida, et sellised tooted, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on oma omaduste ja objektiivsete tunnuste poolest mõeldud kasutamiseks üksnes temperatuuri mõõtmise instrumentidena. Kuna välisõhu temperatuuri mõõtmise ainus eesmärk on näidata, kas etteantud temperatuur on saavutatud, näidates viimati nimetatud juhul mõõtmistulemust värvimuutuse abil, tuleb need tooted klassifitseerida termomeetritena KN‑i rubriiki 9025.

31

Erinevalt sellest, mida väidab komisjon, ei mõjuta seda järeldust KN‑i grupis 38 sisalduva märkuse 3 punkt e, mille kohaselt kuuluvad „keraamilised püromeetrilised sulavelemendid” (näiteks Segeri koonus) KN‑i rubriiki 3824 ja mitte mõnda teise KN‑i rubriiki. Nimelt, jättes kõrvale asjaolu, et nimetatud märkus puudutab vaid väga spetsiifiliste kaupade kategooriat, millega ta on sarnane ja millele põhikohtuasjas kõnealused tooted ilmselgelt ei vasta, siis tuleb märkida, et erinevalt viimati nimetatud toodetest ja üldisemalt termomeetritest, ei seisne selliste sulavelementide tööpõhimõte üksnes välistemperatuuri täpses mõõtmises. Keraamilistes ahjudes kasutatavad nn „püromeetrilisteks koonusteks” kutsutavad sulavelemendid võimaldavad – soojuse mõjul järkjärgult pehmenedes ja kokku vajudes – jälgida keraamiliste toodete põletamise protsessi ja määrata kindlaks hetk, mil need tooted on saavutanud soovitud põletamise taseme.

32

Mis puudutab asjaolu, et nende kaupade gruppi kuuluvate instrumentide loetelu, mida liigitatakse termomeetriteks ja püromeetriteks ja mida sisaldavad B jaotise HS‑i selgitavad märkused rubriigi 9025 kohta, ei nimeta selliseid tooteid nagu on kõne all põhikohtuasjas, siis tuleb märkida – nagu nähtub nende märkuste endi sõnastusest ja käesoleva kohtuotsuse punktis 28 meenutatud kohtupraktikast –, et nimetatud loetelu ei pruugi olla ammendav. Lisaks tuleb meenutada, et tulenevalt käesoleva kohtuotsuse punktis 24 viidatud kohtupraktikast ei saa HS‑i selgitavad märkused mingil juhul piirata mõnda KN‑i rubriigi ulatust sellises sõnastuses nagu seda on kirjeldatud KN‑is.

33

Niisiis asjaolu millele eelotsusetaotluse esitanud kohus juhtis tähelepanu – et kõikidel HS‑i selgitavate märkuste nimetatud jaotises loetletud toodetel on lisaks käesoleva kohtuotsuse punktides 27–29 nimetatud spetsiifilisele ühisomadusele, mis seisneb temperatuuri mõõtmises, ka muud ühised tunnused, eelkõige seoses nende tööpõhimõttega, asjaoluga, et neid võib kasutada korduvalt või asjaoluga, et need võimaldavad temperatuuri muutumist pidevalt kuvada –, ei või tuua kaasa KN‑i rubriigis 9025 nimetatud termomeetri mõiste kitsendavat tõlgendamist, lisades nimetatud mõiste moodustavate elementide hulka selliseid täiendavaid tunnuseid.

34

Mis puudutab kriteeriumi, et temperatuuri muutumine peab olema pidevalt kuvatud, siis tuleb lisaks märkida – mida rõhutas ka komisjon –, et rubriigi 9025 selgitavad märkused täpsustavad B jaotise punktis 1 sõnaselgelt, et see rubriik hõlmab vedelikuga täidetud termomeetreid, ehk nn „maksimum‑ ja miinimumtermomeetreid”, sest need on ehitatud näitama kõrgeimat ja madalaimat nende poolt registreeritud temperatuuri.

35

Lõpuks, mis puudutab samade HS‑i selgitavate märkuste D jaotises esitatud täpsustust, mille kohaselt keemiliste ainetega immutatud paberid, milliste värvus muutub vastavalt atmosfääri niiskusesisaldusele, kuuluvad KN‑i rubriiki 3822, siis tuleb märkida esiteks, et see täpsustus puudutab hügromeetritena, mitte termomeetritena liigitatavat kaubagruppi, kuna see grupp ei sisalda vastavat täpsustust põhikohtuasjas kõnealuste toodete kohta. Teiseks tuleb meenutada, et kohtuotsuses Douane Advies Bureau Rietveld (C‑541/13, EU:C:2014:2270), mis tehti põhikohtuasjas kõnealuste toodetega analoogsete toodete kohta, leidis Euroopa Kohus, et KN‑i rubriiki 3822 tuleb tõlgendada nii, et sellised tooted ei kuulu nimetatud rubriiki.

36

Eelnevast tuleneb, et asjaolu, et põhikohtuasjas kõnealused tooted on paberist ja võivad olla kaetud plastkilega ning nende tööpõhimõte on oluliselt lihtsam kui mõnedel teistel mõõteinstrumentidel, mis kasutavad keerulisemaid mehhanisme, või asjaolu, et need võimaldavad mõõta vaid etteantud temperatuurivahemikke, või asjaolu, et neid ei saa korduvalt kasutada, arvestades temperatuuri piirmäärani jõudmisel märgistuse pöördumatut muutumist, ei takista nende toodete klassifitseerimist KN‑i rubriiki 9025.

37

Lisaks, mis puudutab KN‑i alamrubriiki 3824 90 98, millest toll lähtus põhikohtuasjas kõnealuses tollimaksu määramise otsuses, siis tuleb meenutada, et KN‑i rubriik 3824 hõlmab vastavalt selle sõnastusele eelkõige „keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooteid ja valmistisi” ning et alamrubriik 90 98 on rubriigi 3824 lisarubriik, mis hõlmab mujal selles rubriigis nimetamata keemiatooteid.

38

Neil asjaoludel piisab, kui märkida, et kui sellised tooted nagu põhikohtuasjas võivad a priori kuuluda ka KN‑i rubriiki 3824, siis KN‑i üldreegli 3 punkti a alusel on kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik siiski eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Nagu on täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktides 28–30, kujutab temperatuuri mõõtmine endast spetsiifilist omadust, mis iseloomustab KN‑i rubriiki 9025 kuuluvaid termomeetritena nimetatud kaupu ning põhikohtuasjas kõnealustel toodetel on selline omadus. Seevastu KN‑i rubriigil 3824, mis on seotud mujal nimetamata keemiatoodete ja valmististega, on tunduvalt üldisem ulatus.

39

Samad kaalutlused kehtivad ka KN‑i alamrubriigi 4823 90 85 puhul, millele Duval tugineb eelkõige põhikohtuasjas kõnealuse maksuotsuse peale esitatud kaebuse põhjendamiseks „termosiltide” osas. Tuleb meenutada, et vastavalt KN‑i rubriigi 4823 sõnastusele kuulub sellesse rubriiki „muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast” ning et alamrubriik 90 85 ise on rubriigi 4823 lisarubriik, mis hõlmab selles rubriigis mujal nimetamata tooteid.

40

Eelnevat arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et KN‑i rubriiki 9025 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab paberist välisõhu temperatuurimõõdikuid, mis on teatud juhtudel kaetud plastkilega, mis – nagu põhikohtuasjas kõnealused tooted – annavad värvimuutuse teel pöördumatult ja uuesti kasutamise võimaluseta teada, kas üks või mitu temperatuuripiiri on saavutatud.

41

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri, mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006, rubriiki 9025 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab paberist välisõhu temperatuurimõõdikuid, mis on teatud juhtudel kaetud plastkilega, mis – nagu põhikohtuasjas kõnealused tooted – annavad värvimuutuse teel pöördumatult ja uuesti kasutamise võimaluseta teada, kas üks või mitu temperatuuripiiri on saavutatud.