1

Simba Toys GmbH & Co. KG palub apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 25. novembri 2014. aasta otsuse Simba Toys vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Seven Towns (Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju) (T‑450/09, EU:T:2014:983, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“), millega jäeti rahuldamata tühistamishagi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja (edaspidi „apellatsioonikoda“) 1. septembri 2009. aasta otsuse (asi R 1526/2008‑2) peale, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust apellandi ja Seven Towns Ltd vahel (edaspidi „vaidlusalune otsus“).

2

Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), mis jõustus 13. aprillil 2009.

3

Faktiliste asjaolude asetleidmise kuupäeva arvestades tuleb käesoleva kohtuasja suhtes siiski kohaldada määrust nr 40/94 vähemalt muus kui rangelt võttes menetlusõiguslikke norme puudutavas osas.

4

Määruse nr 40/94 artikkel 7 „Absoluutsed keeldumispõhjused“ sätestab:

„1.   Ei registreerita:

[…]

[…]

5

Määruse nr 40/94 artikli 74 lõige 1 sätestab:

„Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.“

6

Vaidluse tausta, mis on välja toodud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–12, võib kokku võtta järgmiselt.

7

Seven Towns esitas 1. aprillil 1996 EUIPO‑le taotluse registreerida ühenduse kaubamärk, mis koosneb järgmisest ruumilisest tähisest:

8

Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 28 ning vastavad kirjeldusele „ruumilised pusled“.

9

Kaubamärk registreeriti ühenduse kaubamärgina 6. aprillil 1999 numbriga 162784. Kaubamärgi registreeringut uuendati 10. novembril 2006.

10

Simba Toys esitas 15. novembril 2006 määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punktidega a–c ja e kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse.

11

EUIPO tühistamisosakond lükkas 14. oktoobri 2008. aasta otsusega taotluse tervikuna tagasi.

12

Apellant esitas 23. oktoobril 2008 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel EUIPO‑le selle otsuse peale kaebuse. Kaebuses tugines ta määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide a–c ja e rikkumisele.

13

Apellatsioonikoda jättis vaidlusaluse otsusega tühistamisosakonna 14. oktoobri 2008. aasta otsuse jõusse ning kaebuse rahuldamata.

14

Simba Toys esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. novembril 2009.

15

Apellant põhjendas oma hagi kaheksa väitega, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 75 esimest lauset, artikli 76 lõike 1 esimest lauset ning määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b, artikli 7 lõike 1 punkti c, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkte i–iii ja artikli 7 lõiget 3.

16

Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

17

Simba Toys palub Euroopa Kohtul:

18

Seven Towns ja EUIPO paluvad Euroopa Kohtul:

19

Seven Towns palus 7. juuli 2016. aasta kirjas uuendada menetluse suulise osa.

20

Nimetatud äriühing väidab sisuliselt, et kohtujurist on oma ettepanekus tuginenud faktilistele asjaoludele ning kasutanud argumente, mille üle ei ole pooled Üldkohus ega Euroopa Kohtus vaielnud, ning see puudutab eelkõige asjaomaste kaupade otstarbe määratlust, põhiomaduste kindlakstegemist ning kuubiku kuju funktsionaalsuse hindamist.

21

Siinkohal tuleb meenutada, et Euroopa Kohus võib kodukorra artikli 83 kohaselt igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, uuendada määrusega menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled ei ole vaielnud (vt selle kohta kohtuotsus, 7.4.2016, Marchon Germany, C‑315/14, EU:C:2016:211, punkt 19).

22

Käesoleval juhul see nii ei ole. Olles kohtujuristi ära kuulanud, on Euroopa Kohus nimelt seisukohal, et tal on asja lahendamiseks kogu vajalik teave olemas ning kohtuasja ei ole vaja läbi vaadata lähtuvalt uuest asjaolust, mis oma laadilt võib olla lahendi tegemisel otsustava tähtsusega, ega argumendist, mille üle ei ole Euroopa Kohtus vaieldud.

23

Neil asjaoludel tuleb Seven Townsi taotlus menetluse suulise osa uuendamise kohta jätta rahuldamata.

24

Simba Toys põhjendab oma apellatsioonkaebust kuue väitega. Esimeses väites märgib Simba Toys, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50–77 määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii, mille kohaselt ei registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

25

Simba Toys väidab esiteks, et Üldkohus seadis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 72 määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamise tingimuseks, et tehnilist tulemust saab kaubamärgi kujutise põhjal vähemalt „piisava kindlusega tuletada“. Selline „täpse arusaadavuse nõue“ ei tulene kõnealuse sätte sõnastusest ega kohtupraktikast, pealegi oleks see sätte eesmärgiga vastuolus.

26

Teiseks tõlgendas Üldkohus mõistet „tehniline funktsioon“ väidetavalt liiga kitsalt, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 60, et kuubiku tahkudel olev ruudustikstruktuur ei täida sellist funktsiooni. Üldkohus jättis arvestamata asjaoluga, et nimetatud struktuur ja kuubiku üldkuju ei ole meelevaldsed ning on seetõttu paratamatult tehnilised.

27

Kolmandaks väidab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 53 seadis tähise määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel registreerimisest keeldumise tingimuseks selle, et kõnealuse kaubamärgi põhiomadused ise täidavad kaubamärgiga hõlmatud kauba tehnilist funktsiooni, mitte üksnes seda, et need kauba funktsioonist tuleneksid.

28

Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane lükkas tagasi väite kõnealuse kaubamärgi kujutise sellise alternatiivse kuju puudumise kohta, mis võiks täita asjaomase kujuga võrreldes samasugust tehnilist funktsiooni. Igal juhul ei välista alternatiivse kuju olemasolu artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamist. Mis konkreetselt puutub mustadesse joontesse, mis jagavad kuubiku tahud ruudustikuks, siis kuigi on võimalik valmistada maagilist kuubikut, millel need jooned puuduvad, oleks selline kuubik vaidlusaluse kaubamärgiga sarnasuse tõttu vaidlusaluse kaubamärgi kaitsega hõlmatud. Neil asjaoludel eiras Üldkohus kõnealuse sätte aluseks olevat üldist huvi, mis seisneb tehnilistele lahendustele jäädava monopoli seadmise vältimises.

29

Viiendaks jättis Üldkohus asjaomase toote põhiomaduste tehnilisuse hindamisel apellandi arvates arvestamata nende kaupade olemasoluga, mida turustati juba enne kõnealuse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist, eelkõige menetlusse astuja toodetava Rubiku kuubikuga, millel on sellised vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused nagu osade pööratavus, mis on tarbijate seas tuntud omadus.

30

Kuuendaks heidab Simba Toys Üldkohtule ette, et viimane leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55 pärast selle tuvastamist, et asjaomane kaubamärk on registreeritud „ruumiliste puslede jaoks” üldiselt, mitte ainult selliste jaoks, mida on võimalik pöörata, et kaubamärgi registreerimisest saab keelduda üksnes siis, kui määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud alus on kohaldatav kõigile või vähemalt suurele osale kaupadest, mida see hõlmab.

31

Seven Towns ja EUIPO leiavad, et esimene väide tuleb jätta vähemalt osaliselt läbi vaatamata, kuna sellega soovitakse vaidlustada tuvastatud faktilisi asjaolusid.

32

Igal juhul tuleb nimetatud menetlusosaliste sõnul see väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata. Nad paluvad sisuliselt, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendusi, millele selles väites osutatakse, kinnitataks. Selles osas on Üldkohus, kaugel sellest, et seada uusi nõudeid, üksnes kohaldanud olemasolevat kohtupraktikat, mis muu hulgas kohustab tegema võimaliku tehnilise funktsiooni kindlaks vaidlusaluse kaubamärgi graafilise kujutise põhjal. Seven Towns ja EUIPO rõhutavad ka, et asjaomased kaubad hõlmavad kõiki ruumilisi puslesid ning maagilised kuubikud ei moodusta nende seas iseseisvat alaliiki.

33

Simba Toys märgib esimeses väites, et Üldkohus kohaldas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii valesti, kuna tugines eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–77 asjaomase kuju funktsionaalsuse osas ekslikult kõnealuse sätte liiga kitsale tõlgendusele. Seetõttu järeldas Üldkohus ekslikult, et kõnealuse kuju põhiomadused ei vasta kauba tehnilisele funktsioonile.

34

Kuigi vastab tõele, et tähise põhiomaduste funktsionaalsuse hindamine ei ole niivõrd, kuivõrd see kätkeb tuvastatud faktilisi asjaolusid ja välja arvatud juhul, kui tegemist on asjaolude moonutamisega, Euroopa Kohtu poolt apellatsioonikorras läbiviidava kontrolli ese (vt selle kohta kohtuotsused, 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 74, ja 17.3.2016, Naazneen Investments vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑252/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:178, punkt 59), ei kehti see õigusküsimuste suhtes, mida tõstatab selles hindamises kohaldatud õiguslike kriteeriumide sobivuse analüüs ning eelkõige seejuures arvesse võetud tegurid (vt selle kohta kohtuotsused, 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 84 ja 85, ning 6.3.2014, Pi‑Design jt vs. Yoshida Metal Industry, C‑337/12 P – C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129, punkt 61).

35

Seetõttu on esimene väide vastuvõetav, kuna sellega soovitakse vaidlustada viisi, kuidas Üldkohus kohaldas asjaomase tähise funktsionaalsuse hindamisel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses vaidlustatud kohtuotsuses neid kriteeriume ja tegureid, mis tulenevad eelkõige Euroopa Kohtu praktikast.

36

Nimetatud väite põhjendatuse kohta tuleb kõigepealt meenutada, et kaubamärgiõigus on liidu konkurentsisüsteemi üks peamine element. Selles süsteemis peab ettevõtjatel selleks, et hankida endale kliente oma kaupade või teenuste kvaliteedile tuginedes, olema võimalik registreerida kaubamärkidena tähiseid, mis võimaldavad tarbijal ilma võimaliku segiajamiseta eristada ettevõtja kaupu või teenuseid nendest, millel on muu päritolu (kohtuotsus, 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Nagu määruse nr 40/94 artiklist 4 nähtub, on kauba kujust koosnev tähis üks tähiseid, mis võib moodustada kaubamärgi, tingimusel et seda on esiteks võimalik graafiliselt esitada ja teiseks on selle põhjal võimalik teatava ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest eristada (vt selle kohta kohtuotsused, 29.4.2004, Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑456/01 P ja C‑457/01 P, EU:C:2004:258, punktid 30 ja 31, ning 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 39).

38

Euroopa Kohtu praktikast nähtub samuti, et kõiki määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 loetletud registreerimisest keeldumise põhjuseid tuleb tõlgendada nende aluseks olevat üldist huvi arvestades (kohtuotsused, 29.4.2004, Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑456/01 P ja C‑457/01 P, EU:C:2004:258, punkt 45, ning 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 43).

39

Sellega seoses on Euroopa Kohus sedastanud, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii eesmärk on vältida, et kaubamärgiõigusest tulenev kaitse annab selle omanikule monopoli ühe toote tehniliste lahenduste või kasulike omaduste osas (kohtuotsus, 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 43).

40

Lisaks olgu kõigepealt meenutatud, et kõnealuse sätte nõuetekohane kohaldamine eeldab, et vastava ruumilise tähise põhiomadused on nõuetekohaselt tuvastatud (vt selle kohta kohtuotsused, 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 68, ning 6.3.2014, Pi-Design jt vs. Yoshida Metal Industry, C‑337/12 P – C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129, punkt 46).

41

Käesoleval juhul kinnitas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 47 apellatsioonikoja hinnangut, mille kohaselt asjaomase tähise põhiomadused seisnevad kuubiku kujus ja ruudustikstruktuuris kuubiku kõigil tahkudel. Seda järeldust ei ole seatud käesolevas apellatsioonkaebuses kahtluse alla.

42

Mis järgmiseks puutub küsimusse, kas nimetatud põhiomadused vastavad kauba teatavale tehnilisele funktsioonile, siis vastas Üldkohus eitavalt, lükates eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–61 tagasi hageja argumendi, mille kohaselt mustadel joontel ja üldisemalt ruudustikstruktuuril kuubiku kõigil tahkudel on teatav tehniline funktsioon.

43

Siinkohal lükkas Üldkohus tagasi apellandi argumendid, mis puudutavad kuubiku üksikosade pööratavust, mida need mustad jooned väljendavad, märkides täpsemalt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 58 ja 59, et need argumendid põhinevad eelkõige Rubiku kuubiku vertikaalsete ja horisontaalsete kihtide pööratavuse tundmisel ning see võimalus ei tulene esitatud kuju omadustest, vaid kõige enam kuubiku nähtamatust sisemehhanismist. Üldkohtu sõnul tegi apellatsioonikoda õigesti, kui jättis selle nähtamatu osaga vaidlusaluse kaubamärgi põhiomaduste funktsiooni analüüsi käigus arvestamata. Neil asjaoludel nentis Üldkohus, et kaubamärgi graafilistest kujutistest sisemise pöördemehhanismi olemasolu tuletamine ei oleks olnud kooskõlas nõuetega, mille kohaselt tuletamist peab rakendama võimalikult objektiivselt, lähtudes asjaomasest kujust sellisena, nagu see on graafiliselt esitatud, ja tuletamine peab olla piisavalt konkreetne.

44

Seejärel leidis Üldkohus nagu apellatsioonikodagi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 60, et mustadel joontel ja asjaomase kuubiku kõigil tahkudel oleval ruudustikstruktuuril ei ole tegelikult mingit tehnilist funktsiooni, kuna seda, et ruudustikstruktuuriga jagatakse visuaalselt kuubiku kõik tahud üheksaks ühesuuruseks ruudukujuliseks osaks, ei saa lugeda asjakohase kohtupraktika tähenduses tehniliseks funktsiooniks.

45

Nagu kohtujurist eelkõige oma ettepaneku punktis 99 aga märkis, on selles põhjenduses rikutud õigusnormi.

46

Nimelt tuleb tähise funktsionaalsuse analüüsimisel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses, mis puudutab üksnes konkreetse toote kujust koosnevaid tähiseid, teatava kuju põhiomadusi hinnata seoses konkreetse toote tehnilise funktsiooniga (vt selle kohta kohtuotsus, 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 72).

47

Seetõttu ning kuna ei ole vaieldud vastu asjaolule, et asjaomane tähis koosneb konkreetse toote kujust, mitte abstraktsest kujust, oleks Üldkohus pidanud määratlema konkreetse toote, see tähendab ruumilise pusle tehnilise funktsiooni ning seda tähise põhiomaduste funktsionaalsuse hindamisel arvesse võtma.

48

Kuigi selles analüüsis oli vaja, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 59 märkis, lähtuda asjaomasest kujust, nagu see on esitatud graafiliselt, ei saanuks seda analüüsi läbi viia, võtmata vastavalt olukorrale arvesse konkreetse toote funktsiooniga seotud täiendavaid asjaolusid.

49

Nimelt nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast esiteks, et tähise funktsionaalsete omaduste analüüsimisel võib pädev asutus viia läbi põhjaliku kontrolli, milles võetakse lisaks graafilisele kujutisele ja võimalikele registreerimistaotluse esitamise ajal esitatud kirjeldustele arvesse ka kõnealuse tähise põhiomaduste nõuetekohaseks tuvastamiseks sobivaid asjaolusid (vt kohtuotsus, 6.3.2014, Pi‑Design jt vs. Yoshida Metal Industry, C‑337/12 P – C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129, punkt 54).

50

Teiseks tuleb märkida samamoodi, nagu on lisanud kohtujurist oma ettepaneku punktides 86 ja 91–93, et üheski kohtuasjas, milles tehti Euroopa Kohtu 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips (C‑299/99, EU:C:2002:377), 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑48/09 P, EU:C:2010:516) ja 6. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Pi-Design jt vs. Yoshida Metal Industry (C‑337/12 P–C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129), ei olnud pädevatel asutustel võimalik analüüsida asjaomast kuju üksnes selle graafilise kujutise põhjal, kasutamata konkreetse toote kohta täiendavat teavet.

51

Sellest tuleneb, et Üldkohus tõlgendas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii hindamiskriteeriume liiga kitsalt, kuna ta leidis konkreetselt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 57–59, et asjaomase tähise põhiomaduste ja eelkõige kuubiku kõigil tahkudel oleva ruudustikstruktuuri funktsionaalsuse kontrollimiseks tuleb lähtuda asjaomasest kujust, nagu see on graafiliselt esitatud, ilma et oleks vaja võtta arvesse täiendavaid asjaolusid, millest objektiivne vaatleja ei oleks vaidlusaluse kaubamärgi graafilise kujutise põhjal võimeline „täpselt aru saama“, nagu Rubiku kuubiku laadse ruumilise pusle üksikosade pööratavus.

52

Lisaks ei välista see, et vaidlustatud kohtuotsuse punkti 55 kohaselt on vaidlustatud kaubamärk registreeritud „ruumilistele pusledele“ üldiselt, see tähendab piirdumata pusledega, mille osi on võimalik nimetatud viisil pöörata, ning kaubamärgi omanik ei ole registreerimistaotlusele lisanud kirjeldust, milles oleks täpsustatud, et asjaomane kuju kätkeb ka nimetatud võimalust, asjaomase tähise põhiomaduste uurimisel asjaomase tähisega esitatud konkreetse toote vastava tehnilise funktsiooni arvessevõtmist, ilma et kaubamärgi omanikul oleks lubatud laiendada kaubamärgi registreeringuga antud kaitset mis tahes liiki sarnase kujuga pusledele, see tähendab ruumilistele pusledele, mille osad kujutavad kuubikut, sõltumata nende funktsioneerimise üksikasjadest.

53

Viimati nimetatud võimalus oleks aga vastuolus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii eesmärgiga, mis on, nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 39 märgitud, vältida ühele ettevõtjale toote tehniliste lahenduste või kasulike omaduste monopoli andmist.

54

Kõiki nimetatud kaalutlusi arvestades tuleb apellatsioonkaebuse esimese väitega nõustuda ning seetõttu vaidlustatud kohtuotsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida selle väite muid argumente ning apellatsioonkaebuse muid väiteid.

55

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.

56

Euroopa Kohtul on olemas vajalik teave, et teha lõplik otsus esimesele kohtuastmele esitatud hagi teise väite kohta, mis käsitleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumist.

57

Käesoleva kohtuotsuse punktidest 42–53 nähtub, et hagi see väide on põhjendatud.

58

Seetõttu tuleb vaidlusalune otsus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumise tõttu tühistada.

59

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotamise.

60

Kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

61

Kuna apellant on palunud mõista kohtukulud välja EUIPO‑lt ja Seven Townsilt ning viimased on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb mõista nii esimese kohtuastme menetluses kohtuasjas T‑450/09 kui ka apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud välja EUIPO‑lt ja Seven Townsilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: