1.

Eelotsusetaotluses, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia kõrgeim kassatsioonikohus), palutakse tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta ( 2 ) ja täpsemalt sisuliselt tõlgendada artikli 13 lõiget 2, tõlgendatuna koostoimes põhjendusega 5.

2.

Eelotsusetaotlus on esitatud seoses kaebusega, mille esitas eraõiguslik isik, et saavutada see, et tema õigust juhtida mopeedi tüüpi sõidukit avalikul teel, millest annab tunnistust dokument, mis kinnitab, et ta on läbinud liikluseeskirjaalase kursuse, tunnustataks pärast 19. jaanuari 2013, mil direktiivi 2006/126 käsitletaval juhul asjassepuutuvaid sätteid kohaldama hakati ( 3 ) ning mil jõustusid Rumeenia õigusnormid, millega see direktiiv siseriiklikku õigusse üle võetakse.

3.

Asjaomane isik väidab, et tal on eespool nimetatud dokumendi alusel „enne 19. jaanuari 2013 antud juhtimisõigus“ direktiivi 2006/126 artikli 13 lõike 2 tähenduses ning et see vabastab teda teooria‑ ja praktikakatsetest, mis tuleb läbida, et saada juhiluba, mida nõutakse alates sellest kuupäevast Rumeenias mopeediga sõitmiseks.

4.

Allpool esitatud põhjustest lähtudes olen arvamusel, et selle direktiiviga ei ole vastuolus niisugused ülevõtmisnormid nagu käsitletavad, millega liikmesriik kohustab isikuid, kes on varem saanud loa juhtida mopeedi avalikul teel ilma juhiloata, seda juhiluba omandama.

5.

Direktiivi 2006/126 põhjenduse 5 kohaselt „ei tohiks [see direktiiv] piirata enne selle kohaldamiskuupäeva antud või saadud olemasolevaid juhtimisõigusi“.

6.

Direktiivi põhjenduse 13 kohaselt „[suurendab m]opeedi juhtimiseks vajaliku juhiloa kategooria kehtestamine […] eelkõige liiklusohutust kõige nooremate juhtide hulgas, kes statistika järgi osalevad liiklusõnnetustes kõige sagedamini“.

7.

Direktiivi põhjenduses 16 on märgitud, et „[d]irektiivis 91/439/EMÜ[ ( 4 )] sätestatud juhiloamudel tuleks asendada plastkaardi kujul esineva ühtse mudeliga. Samal ajal tuleb seda juhiloamudelit kohandada seoses mopeedide jaoks uue juhilubade kategooria ning mootorrataste jaoks uue juhilubade kategooria kehtestamisega“.

8.

Direktiivi artikli 4 „Kategooriad, mõisted ja vanuse alampiirid“ lõigetes 1 ja 2 on nähtud ette:

„1.   Artiklis 1 sätestatud juhiluba annab õiguse juhtida allpool määratletud kategooriate mootorsõidukeid. Juhiloa võib väljastada alates iga kategooria jaoks määratletud vanuse alampiirist. „Mootorsõiduk“ on igasugune teel oma jõuallika abil iseliikuv sõiduk […].

2.   Mopeedid

AM‑kategooria

9.

Direktiivi 2006/126 artikli 7 „Juhiloa väljaandmine, kehtivus ja uuendamine“ lõike 1 punktides a ja b on sätestatud:

„Juhiluba väljastatakse ainult neile taotlejatele:

Selle kategooria kolm- ja nelirataste puhul võivad liikmesriigid kehtestada eraldi oskuste ja käitumise eksami. AM-kategooria sõidukite eristamiseks võib juhiloale kanda siseriikliku koodi.“

10.

Selle direktiivi artikkel 13 „Ühenduse ja kolmandate riikide juhiloamudelite vastavus“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Komisjoni nõusolekul kehtestavad liikmesriigid enne käesoleva direktiivi rakendamist väljastatud juhilubade ja artiklis 4 määratletud kategooriate vastavuse.

Pärast komisjoniga konsulteerimist võivad liikmesriigid teha oma siseriiklikesse õigusaktidesse artikli 11 lõigete 4, 5 ja 6 sätete rakendamiseks vajalikke korrektiive[ ( 6 )].

2.   Enne 19. jaanuar 2013 antud mis tahes juhtimisõigust ei võeta ära ning nende suhtes ei kohaldata kuidagi käesoleva direktiivi sätteid.“

11.

Direktiivi 2006/126 artikli 16 „Ülevõtmine“ lõigete 1 ja 2 kohaselt pidid liikmesriigid esiteks võtma vastu ja avaldama õigus‑ ja haldusnormid, mis on vajalikud selle direktiivi seal loetletud sätete ( 7 ) järgmiseks, hiljemalt 19. jaanuaril 2011 ning teiseks pidid kohaldama neid ülevõtmissätteid alates 19. jaanuarist 2013.

12.

Seadus nr 203/2012 (legea nr 203/2012) ( 8 ), millega võeti mõned direktiivi 2006/126 sätted Rumeenia õigusse üle, on kohaldatav alates 19. jaanuarist 2013. Sellega muudeti valitsuse erakorralist määrust nr 195/2002 liikluse kohta avalikel teedel (Ordonanţa de urgenţă a Guvernului nr 195/2002 privind circulaţia pe drumurile publice; edaspidi „OUG nr 195/2002“) ( 9 ) ja selle erakorralise määruse rakendusmäärust niisugusena, nagu see on heaks kiidetud valitsuse otsusega (Hotărârea Guvernului) nr 1391/2006 ( 10 ).

13.

Enne seaduse nr 203/2012 jõustumist oli OUG nr 195/2002 rakendusmääruse artikli 160 lõikes 2 ette nähtud, et „[i]sikud, kellel ei ole juhiluba, võivad juhtida avalikul teel mopeedi vaid juhul, kui nad tõendavad, et nad on lõpetanud liikluseeskirjaalase kursuse mootorsõidukijuhtide koolitamise luba omavas asutuses“.

14.

Selle rakendusmääruse artikli 161 lõikes 2 oli täpsustatud, et „[a]valikul teel liigeldes peab jalgratturitel olema isikutunnistus ning mopeedijuhtidel peab lisaks olema tunnistus liikluseeskirjaalase kursuse läbimise kohta ja sõiduki registreerimistunnistus“.

15.

Alates seaduse nr 203/2012 jõustumisest tunnistati kehtetuks OUG nr 195/2002 rakendusmääruse artiklid 160 ja 161, mis käsitlesid mopeede, samas kui jalgrataste suhtes kohaldatavad õigusnormid jäid kehtima.

16.

OUG nr 195/2002 seadusega nr 203/2012 muudetud redaktsiooni (edaspidi „muudetud OUG nr 195/2002“) artikli 6 punktides 6 ja 21 on määratletud mõisted „mootorsõiduk“ ja „mopeed“ ning märgitud esiteks, et „mopeedid […] loetakse kuuluvaiks mootorsõidukite hulka“ ning teiseks, et kerged neljarattalised sõidukid „[s]amastatakse mopeedidega“.

17.

Selle artikli 20 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Et juhtida avalikul teel mootorsõidukeid, […] peab nende juhtidel olema vastav juhiluba.

2.   Juhilubasid antakse välja järgmistele sõidukikategooriatele: AM […].“

18.

Muudetud OUG nr 195/2002 1. lisa puudutab sõidukikategooriaid, millele antakse välja juhiluba ja mis on nimetatud selle määruse artikli 20 lõikes 2. Selle lisa punktis a on „AM‑kategooria“ määratletud nii, et sellesse kuuluvad „mopeedid“.

19.

Muudetud OUG nr 195/2002 artikli 23 lõiked 1 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Õigus juhtida mootorsõidukit […] avalikul teel antakse ainult isikule, kellel on kehtiv juhiluba, mis vastab kategooriale, millesse sõiduk kuulub, või igale isikule, kellel on ette näidata muu seda asendav dokument, mis lubab avalikul teel liigelda.

[…]

9.   Juhiloa saamiseks sooritatav eksam koosneb teoreetiliste teadmiste kontrollist ja sõidueksamist, mille käigus kontrollitakse praktilisi oskusi ja käitumist vastavalt taotletava juhiloa kategooriale. Eksami praktiline osa koosneb AM‑kategooria sõiduki puhul ainult oskuste kontrollist spetsiaalselt sisse seatud radadel. Juhiloa saamise tingimused kehtestatakse määrusega.“

20.

Costin Popescul on registreerimistunnistus, mis anti talle 12. oktoobril 2010 välja kergele neljarattalisele sõidukile, mille mark on Aixam, mis on klassifitseeritud kategooriasse L6e ( 11 ) ja samastatakse mopeediga. Tal on ka 26. oktoobri 2010. aasta kuupäeva kandev tunnistus, mis tõendab, et ta läbis liikluseeskirjaalase kursuse mopeedi juhtimiseks avalikul teel. Nendest dokumentidest piisas tookord OUG nr 195/2002 rakendusmääruse tollal kehtinud redaktsiooni artiklite 160 ja 161 kohaselt, et liigelda niisuguse sõidukiga nagu tema oma.

21.

Alates 19. jaanuarist 2013 hakati mopeedi või muude sellega samastatud sõidukite juhtimiseks avalikul teel Rumeenias nõudma juhiluba seaduse nr 203/2012 kohaselt, millega muudeti OUG nr 195/2002, et võtta siseriiklikku õigusse üle mõned direktiivi 2006/126 sätted. ( 12 )

22.

C. Popescu esitas mitme siseriikliku ametiasutuse vastu ( 13 ) Curtea de Apel Bucureștile (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) kaebuse, et saavutada see, et tema avalikul teel mopeedi juhtimise õigust, mille ta oli omandanud enne 19. jaanuari 2013, tunnustataks edasi ka pärast seda kuupäeva, ilma et ta oleks kohustatud selleks täitma täiendavaid vormistamis- või menetlusnõudeid, ( 14 ) ning et pädev asutus annaks talle välja dokumendi, mis seda õigust kinnitab. Ta põhjendas oma kaebust sellega, et uus regulatsioon, mis tekkis pärast seaduse nr 203/2012 vastuvõtmist, on vastuolus direktiiviga 2006/126.

23.

Et põhikohtuasja kaebaja esitas ka väite, et selle seadusega muudetud OUG nr 195/2002 on vastuolus põhiseadusega, pöördus Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) Curtea Constituțională (põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, Rumeenia) poole.

24.

Viimati nimetatud kohus lükkas 5. detsembri 2013. aasta otsusega väite, et see regulatsioon on vastuolus põhiseadusega, põhjendamatuse tõttu tagasi põhjendustel, et liidu õigusnormide tõlgendamine ei kuulu tema pädevusse, kuna see eesõigus on ainult Euroopa Liidu Kohtul, ning et siseriiklikud õigusnormid, millele C. Popescu viitab, on Rumeenia põhiseadusega kooskõlas.

25.

Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) tunnistas kaebuse 8. aprilli 2014. aasta otsusega vastuvõetamatuks.

26.

C. Popescu esitas selle kohtuotsuse peale Înalta Curte de Casaţie şi Justiţiele (Rumeenia kõrgeim kassatsioonikohus) kassatsioonkaebuse, väites, et seaduse nr 203/2012 sätted ei ole kooskõlas direktiivi 2006/126 põhjendusega 5 ja artikli 13 lõikega 2, milles on nähtud ette, et „[e]nne 19. jaanuari 2013 antud mis tahes juhtimisõigust ei võeta ära ning nende suhtes ei kohaldata kuidagi [selle] direktiivi sätteid“.

27.

Vastustaja Inspectoratul General al Poliției Române (Rumeenia politseiamet) väitis, et määrusesse OUG nr 195/2002 seadusega nr 203/2012 tehtud muudatused, millega mopeedi juhtimiseks hakati nõudma juhiluba, tehti eesmärgiga parandada liiklusohutust, sest see, kui juhid omandavad sobiva kursuse käigus vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, vähendaks mopeedijuhtidega toimuvate liiklusõnnetuste arvu ja tagajärgi.

28.

Selles olukorras otsustas Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia kõrgeim kassatsioonikohus) 12. novembri 2015. aasta kohtumäärusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 30. novembril 2015, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas […] direktiivi 2006/126 […] sätted lubavad Rumeenia riigil kohustada mopeedijuhte, kellel on ametlik dokument, mis andis neile juhtimisõiguse avalikel teedel enne 19. jaanuari 2013, nõutama juhiluba samasuguste katsete või eksamite sooritamise teel, nagu on ette nähtud muude mootorsõidukite puhul, et nad saaksid juhtida mopeedi ka pärast nimetatud kuupäeva?“

29.

Kirjalikke seisukohti esitasid C. Popescu, Rumeenia ja Slovakkia valitsus ning Euroopa Komisjon. Kohtuistungit suuliste seisukohtade ärakuulamiseks ei toimunud.

30.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse kohta tuleb minu arvates esitada sissejuhatavad märkused, mis puudutavad nii selle küsimuse sõnastuslikku aspekti kui ka seda, kuidas ma kavatsen seda käsitada.

31.

Tuleb märkida, et Rumeenia valitsus pidas vajalikuks teha Euroopa Kohtule esitatud küsimuse kohta täpsustusi ja väljendada isegi mõningast kahtlust.

32.

Kui võtta arvesse tema esitatud küsimuse sõnastust, näib eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtuvat eeldusest, et põhikohtuasja kaebajal oli „ametlik dokument, mis andis [talle] juhtimisõiguse avalikel teedel enne 19. jaanuari 2013“, enne seda kuupäeva kehtinud Rumeenia õigusnormide kohaselt. Rumeenia valitsus vaidlustab siiski selle, et ühte või teist nendest kahest dokumendist, millele kõnesolev isik tugineb, ( 15 ) võib pidada ametlikuks dokumendiks, mis oleks talle tõesti tookord andnud selle õiguse.

33.

Mis puudutab registreerimistunnistust, mille andis C. Popescule välja pädev haldusasutus, ( 16 ) siis Rumeenia valitsus arvab, et see tunnistus „kujutab endast ainult tõendit [kõnesoleva] sõiduki registreerimise kohta“ ja tegi võimalikuks selle arvelevõtmise vastavalt selles valdkonnas kehtivatele siseriiklikele õigusnormidele. ( 17 ) Autokooli väljastatud liikluseeskirjaalase kursuse läbimist tõendava tunnistuse kohta väidab see valitsus, et niisugune liikluseeskirjaalase kursuse tunnistus vastas tookord kehtinud õigusnormides sätestatud nõuetele, ( 18 ) ilma et see annaks siiski tegelikku õigust juhtida mootorsõidukit avalikul teel. Tema arvates ei tohiks seda õigust, mis oli OUG nr 195/2002 artikli 23 lõike 1 kohaselt ainult kehtiva juhiloa omanikel, segi ajada lihtsalt õigusega kasutada mopeede avalikul teel, mille andsid teised eespool viidatud õigusnormid. ( 19 )

34.

Selles küsimuses meenutan, et ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse raames määratleb liikmesriigi siseriikliku õiguse sisu ja kvalifitseerib vaidluse, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab lahendama, ainult viimane. ( 20 ) Et Euroopa Kohus ei saa ise hinnata juhtumi faktilisi asjaolusid asjassepuutuvatest siseriiklikest õigusnormidest lähtudes, peab ta tegema otsuse nendest faktilistest ja õiguslikest kaalutlustest lähtudes, mis on esitatud eelotsusetaotluses. ( 21 ) Euroopa Kohus võib siiski siseriiklike kohtutega tehtava koostöö raames anda viimastele juhiseid, mida ta peab vajalikuks. ( 22 )

35.

Käsitletaval juhul täpsustan, et mulle näib, et mitte kumbagi nendest kahest dokumendist, millele põhikohtuasja kaebaja tugineb, ei saa pidada dokumendiks, mis kujutab endast tõelist direktiivi 2006/126 tähenduses „juhiluba“, mille liikmesriigi asutused on välja andnud. Jääb veel vastata küsimusele, kas kõnesoleval isikul oli „enne 19. jaanuari 2013 antud juhtimisõigus“ enne seda kuupäeva kehtinud Rumeenia õigusnormide kohaselt – õigus, mille saab ja isegi peab direktiivi 2006/126 artikli 13 lõike 2 kohaselt säilitama.

36.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub sisuliselt Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas direktiivi 2006/126 ja eelkõige selle artikli 13 lõikega 2 on vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnormidega kohustatakse isikuid, kes said loa juhtida mopeedi avalikul teel, ilma et neil oleks siiski juhiluba, mis on välja antud enne 19. jaanuari 2013 – mil jõustusid õigusnormid, millega see direktiiv siseriiklikku õigusse üle võeti –, omandama juhiloa, et juhtida seda sõidukit ka pärast seda kuupäeva.

37.

Meenutan, et Euroopa Kohus on juba tõlgendanud direktiivi 2006/126 erinevaid sätteid, eelkõige mitmes kohtuotsuses, mis puudutavad juhiloa vastastikuse tunnustamise põhimõtet selle direktiivi tähenduses. ( 23 ) Siin esitatud küsimus on esmakordne, sest mõiste „enne 19. jaanuari 2013 antud juhtimisõigus“ kohta, mida on kasutatud selle direktiivi artikli 13 lõikes 2, ei ole eelotsuse küsimust esitatud. Rõhutan siiski, et Euroopa Kohus on võtnud seisukoha selle sätte otstarbe küsimuses sissejuhatavates märkustes, mille ta on esitanud kohtuotsuses Hofmann ( 24 ). Juhiste juurde, mida sellest kohtuotsusest võib leida, tulen ma veel tagasi. ( 25 )

38.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei võta oma otsuse kohaselt seisukohta küsimuses, kuidas võiks sellele küsimusele vastata. C. Popescu väidab oma kirjalikes seisukohtades, et enne vaidlusalust reformi kehtinud õigusnormide kehtivusajal omandatud avalikul teel mopeedi juhtimise õiguse äravõtmine isikutelt, kes on tema olukorras, on vastuolus direktiivis 2006/126 sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artikli 13 lõikega 2.

39.

Seevastu nii Rumeenia kui ka Slovakkia valitsus ning komisjon arvavad, et selle direktiiviga ei ole vastuolus niisugused siseriiklikud ülevõtmismeetmed nagu käsitletavad, millega muudetakse mopeedi juhtimise õiguse andmise tingimused karmimaks, kohustades mopeedijuhte omandama juhiluba ning sooritama seega samasuguseid katseid ja/või eksameid, nagu nõutakse teiste mootorsõidukite juhtimise õiguse saamiseks. ( 26 ) Mina nõustun selle viimase arvamusega põhjustel, mis on esitatud allpool.

40.

Võttes arvesse lahknevusi direktiivi 2006/126 artikli 13 lõike 2 erinevate keeleversioonide vahel, tõlgendatuna koostoimes selle direktiivi põhjendusega 5, võib tekkida küsimus, missugune mõju peab nendel õigusnormidel olema niisuguse vaidluse lahendamisel, nagu arutatakse põhikohtuasjas. Mulle tundub siiski selge, et mitte ainult selle direktiivi eesmärgid, vaid ka konkreetsemalt artikli 13 kontekst kõnelevad sellest, et seda tuleb tõlgendada vastupidi C. Popescu tõlgendusele.

41.

Olgu märgitud et direktiivi 2006/126 artikli 13 lõige 2, millele tuginedes C. Popescu väidab, et teda ei saa kohustada omandama juhiluba, et ta saaks oma sõidukit, mis on samastatud mopeediga, edaspidigi avalikul teel juhtida, on sõnastatud prantsuskeelses versioonis järgmiselt: „[a]ucun droit de conduire délivré avant le 19 janvier 2013 n'est supprimé ou assorti de restrictions quelconques aux termes des dispositions de la présente directive“. ( 27 )

42.

Selles keeleversioonis kasutatud väljendi „droit de conduire délivré“ sõnasõnaline tõlgendus – eelkõige sõna „délivré“ (väljastatud) tavatähendusest ( 28 ) lähtudes – võib viia järeldusele, et artikli 13 lõike 2 sõnastus eeldab, et selle õigusnormi kohaselt ei mõjuta direktiivis 2006/126 sätestatud nõuded ainult sõnaselget juhtimisõigust, mis tuleneb ametlikult, tavaliselt halduse üksikakti vormis antud aktist enne 19. jaanuari 2013. Mulle näib, et samaväärne lähenemine võib ilmneda selle sätte teistestki keeleversioonidest. ( 29 )

43.

Selles küsimuses märgin, et terminid „délivré“ (väljastatud) või „délivrance“ (väljastamine) esinevad ka eelkõige direktiivi 2006/126 artiklite 4, 6 ja 7 prantsuskeelses versioonis, ( 30 ) mis käsitlevad selle artiklis 1 ette nähtud ühtsel Euroopa juhiloamudelil põhineva juhiloa väljaandmise miinimumnõudeid, mis kinnitab mõtet, et need kaks terminit tähistavad tavaliselt seda, kui pädevad siseriiklikud ametiasutused annavad üle dokumendi, mis annab selle omanikule samasuguse juhtimisõiguse, nagu annab juhiluba kitsamas tähenduses.

44.

Märgin ka, et mõistet „juhtimisõigus“ oli kasutatud seoses juhilubadega – eelkõige prantsuskeelses versioonis – direktiiviga 2006/126 asendatud direktiivi 91/439 artikli 8 lõikes 2 ( 31 ) ning et seda õigust on Euroopa Kohtu praktikas, mis käsitleb viimati nimetatud direktiivi tõlgendamist, ( 32 ) tavaliselt kirjeldatud kui „juhiloast tulenevat“ õigust.

45.

Direktiivi 2006/126 artikli 13 lõike 2 teistes keeleversioonides kasutatud terminid võivad siiski viia teistsuguse tõlgenduseni.

46.

Eelkõige rumeeniakeelses versioonis, millele tugineb C. Popescu, esineb väljend „drept de conducere acordat“, kusjuures tuleb täpsustada, et termin „drept“ tähistab tavaliselt õigust ennast, mitte ametlikku dokumenti, mis antud õigust tõendab, ning et erinevalt terminist „délivré“, mida prantsuse keeles kasutatakse tavaliselt dokumendi kohta, vastab rumeeniakeelne sõna „acordat“ sõna‑sõnalt sõnale „antud“, mis võib käia nii õiguse kui ka dokumendi kohta.

47.

Nii on see ka selle õigusnormi teiste keeleversioonidega, milles on kasutatud keelendeid, mis näivad tähendavat midagi neutraalsemat ja olevat seega üldisema ulatusega kui väljend „droit de conduire délivré“, mida on kasutatud prantsuskeelses versioonis. ( 33 ) Sellest võib järeldada, et igasugune juhtimisõigus, mida liikmesriik on tunnustanud – isegi ilma, et selle kohta oleks välja antud ametlikku dokumenti –, võib käia varasemate õiguste alla, mida on selle artikli 13 lõikes 2 silmas peetud.

48.

Veelgi enam, direktiivi 2006/126 põhjendus 5 – või vähemalt selle prantsuskeelne versioon – ei võimalda käesolevas kohtuasjas avaldatud kahtlust kindlalt hajutada, sest selles on märgitud: „La presente directive ne devrait pas porter atteinte aux droits de conduire existants ou obtenus avant sa date d’application“ (Käesolev direktiiv ei tohiks piirata enne selle kohaldamiskuupäeva olemasolevaid või saadud juhtimisõigusi). Selles väljendis kasutatud kaks omadussõna võivad viia mõttele, et säilitada tuleb mitte üksnes ametlikult „saadud“ juhtimisõigused, vaid ka enne seda kuupäeva „olemasolevad“ juhtimisõigused, mis kujutab endast laiemat lähenemist, kui laseb aimata selle direktiivi artikli 13 lõike 2 prantsuskeelses versioonis kasutatud termin „délivré“.

49.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa liidu õigusnormi ühes keeleversioonis kasutatud sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele ei saa anda esmatähtsust muude keeleversioonide ees. Nimelt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades Euroopa Liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone. Kui liidu õigusakti keeleversioonides on erinevusi – nagu käesoleval juhul –, tuleb asjaomast sätet tõlgendades lähtuda selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte on. ( 34 )

50.

Võttes aga arvesse selle sätte konteksti ja eesmärke, mida ma nüüd kirjeldan, arvan, et mõistel „antud juhtimisõigus“ selle direktiivi 2006/126 artikli 13 lõike 2 tähenduses peab olema kitsas tähendus ning seda ei tohi tõlgendada laiendavalt nii, et liikmesriikidel on keelatud nõuda isikult, kes sai enne 19. jaanuari 2013 mitteametliku juhtimisõiguse, et viimane omandaks alates sellest kuupäevast juhiloa.

51.

Esiteks tuleb märkida, et direktiiviga 2006/126 ei ühtlustatud juhilubade suhtes kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme mitte täielikult, vaid määrati peamiselt kindlaks miinimumnõuded, mis peavad nende väljaandmiseks täidetud olema, ( 35 ) ehkki liidu seda valdkonda käsitlevate õigusnormide esemelist kohaldamisala laiendati võrreldes varem direktiivis 91/439 sätestatuga. ( 36 ) Nendes direktiivides ette nähtud ühtse juhiloamudeli eesmärk oli asendada järk-järgult liikmesriikides eksisteerivad erinevat tüüpi juhiload ja teha võimalikuks lubade vastastikune tunnustamine ilma toiminguteta, et soodustada liidus ümber paiknevate kodanike vaba liikumist. ( 37 )

52.

Direktiiviga 2006/126 ette nähtud suurema ühtlustamise eesmärk oli muude eesmärkide hulgas ( 38 )„aidata parandada liiklusohutust“ – nõue, mille täitmiseks otsiti lahendusi juba direktiiviga 91/439. ( 39 ) Seepärast kehtestatigi direktiiviga 2006/126 muude uuenduste hulgas juhiloanõue mopeedijuhtidele, kes ei kuulunud direktiivi 91/439 kohaldamisalasse, et „suurenda[da] eelkõige liiklusohutust kõige nooremate juhtide hulgas, kes statistika järgi osalevad liiklusõnnetustes kõige sagedamini“. ( 40 )

53.

Direktiivi 2006/126 sätetest tuleneb, et alates 19. jaanuarist 2013 pidid liikmesriigid kehtestama uue juhiloa kategooria mopeedidele – luba, mis antakse välja taotlejatele, kes on sooritanud teooriaeksami – ning kui siseriiklik seadusandja otsustas lisada need kohustused, on sooritanud praktilise katse ja/või teinud arstliku läbivaatuse. ( 41 )

54.

Vaieldamatult võimaldab see, kui mopeedijuhtidelt nõutakse, et nad omandaksid teoreetilised teadmised ja vajaduse korral niisugused praktilised oskused, nagu nõuab direktiiv 2006/126, tagada liiklusohutuse kõrgema taseme. Lisaks võimaldab see, kui on vaja haldusasutuse välja antud dokumenti, kanda juhtimisõiguse omanikud registrisse ja vajaduse korral selle õiguse liikluseeskirja raskete rikkumiste toimepanijatelt ära võtta. ( 42 ) Käesolevasse kohtutoimikusse esitatud teabest ilmneb, et põhikohtuasjas käsitletavad õigusnormid võetigi vastu just eesmärgiga suurendada liiklusohutust ning näib, et see reform avaldas tõesti Rumeenias toimuvate mopeedidega seotud õnnetustega seoses positiivset mõju, kui lähtuda statistikast, mille Rumeenia valitsus on esitanud. ( 43 )

55.

Nagu rõhutavad Rumeenia ja Slovakkia valitsus, oleks see, kui nõustuda C. Popescu tõlgendusega, otseses vastuolus ühega direktiivi 2006/126 peaeesmärkidest, sest niisugune analüüs viiks seisukohale, et liikmesriikidel on keelatud muuta rangemaks avalikul teel mopeedi juhtimise õiguse andmise tingimusi, mis eksisteerisid enne 19. jaanuari 2013, samas kui niisugune õigusnormides sätestatud nõuete rangemaks muutmine võib tõesti liiklusohutust suurendada.

56.

Mis puudutab teiseks konkreetsemalt direktiivi 2006/126 artiklit 13, siis Euroopa Kohus on oma otsuse Hofmann sissejuhatavates märkustes juba täpsustanud, et selle artikli 13 „Ühenduse ja kolmandate riikide juhiloamudelite vastavus“ eesmärk on üksnes lahendada enne selle direktiivi rakendamist omandatud õiguste ja selles direktiivis määratletud erinevate juhiloakategooriate vastavuse küsimus“. ( 44 )

57.

Euroopa Kohus lähtus oma tõlgenduses kohast, mis nimetatud artiklil 13 direktiivi 2006/126 süsteemis on, ( 45 ) ning järgmistest kaalutlustest: „Seda analüüsi kinnitab ka direktiivi 2006/126 ettevalmistavate materjalide uurimine, millest ilmneb – nagu ka kohtujurist on oma ettepaneku punktis 37 märkinud[ ( 46 )] –, et selle direktiivi artikli 13 lõige 2 lisati Euroopa Parlamendi algatusel, kes põhjendas selle sätte lisamist, täpsustades, et „endiste juhilubade vahetamine ei tohi mitte mingil juhul tuua kaasa omandatud õiguste kaotamist või piiramist erinevate sõidukikategooriate juhtimisõiguse osas“. ( 47 )

58.

Käesolevas kohtuasjas tugineb Rumeenia valitsus sellele parlamendi esitatud põhjendusele, et järeldada sellest – minu arvates õigesti –, et nimetatud artikli 13 lõikes 2 on silmas peetud eranditult enne 19. jaanuari 2013 omandatud õigusi, mis esinesid juhiloa või muu samaväärse dokumendi vormis, mitte olukorda, kus mootorsõidukit võis enne seda kuupäeva avalikul teel kasutada ilma juhiloata, nagu see oli mopeedide või nendega samastatavate sõidukitega Rumeenias enne seaduse nr 203/2012 jõustumist. Siin välja pakutud lähenemist kinnitavad minu arvates muud asjaolud, mida on nimetatud direktiivi 2006/126 ettevalmistavates materjalides. ( 48 )

59.

Peale direktiivi artikli 13 tekkeloo annab ka selle põhjendus 5 kasulikku teavet ning kõneleb niisuguse tõlgenduse kasuks. Jällegi pakkus parlament välja põhjenduse, mille kohaselt „[ei piira s]ee olemasolevate juhilubade ümbervahetamine […] olemasolevaid õigusi juhtida erinevate kategooriate sõidukeid“, ( 49 ) viidates sellele põhjendusele, et teha eelmainitud täiendus, millest sai artikli 13 lõige 2. ( 50 ) Lähtudes vahetult eelnevast põhjendusest, ( 51 ) eksisteerib selles põhjenduses 5 nimetatud omandatud õiguste järgimise ja ühtse Euroopa juhiloamudeli vastu ümbervahetamisele kuuluvate varem eksisteerinud juhilubade vahel pealegi selge seos. ( 52 )

60.

Sama artikli 13 – mis puudutab sõnaselgelt „kolmandate riikide juhiloamudelit“ – pealkirigi ja selle lõike 1 sisu, tõlgendatuna sellest pealkirjast lähtudes, ( 53 ) kinnitavad Rumeenia valitsuse analüüsi, et selle artikli lõike 2 vastuvõtmisel oli seadusandja eesmärk niisugune, et ühenduse õigusnormide muutmine, millega ühtlustati juhiloamudeleid ja ‑kategooriaid, ei mõjutaks õigusi, mille omandasid isikud, kes said juhiloa enne 19. jaanuari 2013, ja ainult nende isikute õigusi.

61.

Seda lõike 2 konteksti analüüsi kinnitab nende komisjoni otsuste sisu, mis puudutavad vastavust esiteks nende juhilubade kategooriate vahel, mille liikmesriigid on välja andnud enne direktiivi 2006/126 ülevõtmist, ja teiseks selle artiklis 4 määratletud ühtlustatud juhiloakategooriate vahel. ( 54 )

62.

Eelnevast ilmneb, et omandatud õiguste kaitse põhimõtet, millele C. Popescu kaudselt viitab, ei saa kohaldada tema huvides, sest ainsad õigused, mida direktiivi 2006/126 artikli 13 lõikega 2 kaitstakse, tulenevad juhilubadest, mille liikmesriigid on andnud välja enne 19. jaanuari 2013, ning kõnesoleval isikul ei olnud enne seda kuupäeva juhiluba.

63.

Ülejäänu osas tuleb märkida, et isegi kui niisugust olukorda nagu C. Popescu oma tuleb pidada olukorraks, mis kuulub selle artikli 13 lõike 2 kohaldamisalasse, olen nagu ka Slovakkia valitsus ja komisjon arvamusel, et selles õigusnormis on nähtud liikmesriikidele ette lihtsalt võimalus tunnustada edasi juhtimisõigusi, mille nad on andnud enne 19. jaanuari 2013. Selles on märgitud ainult, et direktiiviga 2006/126 ei soovita piirata neid õigusi, mida reguleeritakse seega edasi siseriiklike õigusnormidega, mis olid kohaldatavad enne seda kuupäeva kuni võimaliku siseriikliku reformini.

64.

Direktiivi 2006/126 eespool nimetatud eesmärkidega ( 55 ) oleks vastuolus seisukoht, et siseriiklikel seadusandjatel on kohustus hoida määramata aja jooksul jõus avalikul teel sõiduki juhtimise õigused, mis on ajale jalgu jäänud. Minu arvates ei saa teataval ajajärgul omandatud juhtimisõigused olla muutumatud, sest võib olla väga oluline neid piirata või need isegi tühistada, eelkõige liiklusohutusega seotud põhjustel. Liikmesriigid peavad minu arvates saama oma õigusakte muuta, et kohandada need selle direktiiviga, sh mineviku osas, kui see tundub vajalik.

65.

Arvan seega, et direktiivi 2006/126 ja eelkõige selle artikli 13 lõiget 2, tõlgendatuna koostoimes selle põhjendusega 5, tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas.

66.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia kõrgeim kassatsioonikohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta ja eelkõige selle artikli 13 lõiget 2, tõlgendatuna koostoimes selle põhjendusega 5, tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi õigusnormides on nõutud, et isikud, kellel on dokument, mis lubas neil juhtida mopeedi avalikul teel enne 19. jaanuari 2013, peavad omandama mopeedi juhtimiseks pärast seda kuupäeva juhiloa, sooritades samasugused katsed, nagu on nõutavad teiste mootorsõidukite puhul.