1.

Directora General de la Academia Vasca de Policía y Emergencias (Baskimaa Politsei- ja Päästeakadeemia peadirektoraat, Hispaania) kuulutas 1. aprilli 2014. aasta otsusega ( 2 ) välja Baskimaa politsei (Ertzaintza) konkursi põhiastme politseinikukategoorias (Escala Básica). Selle otsuse 2. osa punkti 1 alapunktist c tuleneb, et konkureerida on lubatud ainult kandidaatidel, kes on registreerumise ajal vanuses 18–35 eluaastat.

2.

Gorka Salaberria Sorondo, kes on üle 35-aastane, kandideeris konkursil. Kui ta oli kõigepealt konkursist välja jäetud, lubati tal lõpuks ajutiselt konkursil osaleda seni, kuni tehakse otsus tühistamishagi üle, mille ta oli esitanud 1. aprilli 2014. aasta otsuse kohta, mis sisaldas konkursiteadet ( 3 ), 2. osa punkti 1 alapunkti c peale.

3.

Politseiüksus, mille jaoks töölevõtukonkurss korraldati, on Baski autonoomse piirkonna politseiameti üksus. Riigi julgeolekujõudude ja -üksuste, autonoomsete piirkondade politseiüksuste nagu ka kohalike politseiüksuste ülesanded on määratletud 13. märtsi 1986. aasta konstitutsioonilises seaduses nr 2/1986 julgeolekuorganite ja -jõudude kohta (Ley Orgánica de Fuerzas y Cuerpus de Seguridad del Estado, edaspidi „konstitutsiooniline seadus nr 2/1986“) ( 4 ). Autonoomsete piirkondade kohta on konstitutsioonilise seaduse nr 2/1986 artikli 38 lõikes 1 ette nähtud, et nende piirkondade politseiüksused tagavad piirkondade oma pädevuste alusel „autonoomse piirkonna asutuste poolt välja antud õigusnormide ja individuaalsete korralduste täitmise, [valvavad ja kaitsevad] autonoomse piirkonna ja selle haldusasutuste isikuid, institutsioone, hooneid, asutusi ja allüksusi, tagades rajatiste normaalse toimimise ja nende teenuste kasutajate turvalisuse, [kontrollivad] tegevust, millele kohaldatakse autonoomse piirkonna õigusnorme, teatades igasugusest õigusvastasest tegevusest, [ja võtavad] autonoomse piirkonna poolt vastu võetud aktide või õigusnormide sundtäitmiseks [kasutusele] sunnimeetmed“. Autonoomsete piirkondade politseiüksused täidavad ülesandeid ka koostöös riigi julgeolekujõudude ja -üksustega ning peavad selleks nimelt „valvama riigi seaduste ja muude õigusnormide täitmise järele ja tagama põhiliste avalike teenuste toimimise, […] osalema kriminaalpolitsei töös […], valvama avalikku ruumi, tagama kaitse meeleavaldustel ja korra hoidmise suurtel rahvakogunemistel […]“ ( 5 ). Riigi julgeolekujõudude ja -üksustega samaaegse ja ühise sekkumise raames peab autonoomsete piirkondade politseiamet „tegema koostööd eraõiguslike konfliktide rahumeelsel lahendamisel, […] osutama abi õnnetuse, katastroofi või rahvusliku tragöödia korral, osaledes seaduses ette nähtud korras tsiviilkaitseprogrammide täitmises, […] tagama loodus- ja keskkonnahoiu, veevarude, nagu ka uluki-, kalavarude ja metsarikkuse säilimise õigusnormide või muude loodusega seotud õigusnormide järgimise“ ( 6 ).

4.

Baskimaa 17. juuli 1992. aasta seaduses nr 4/1992 – politseiseadus (Ley 4/1992, de 17 de julio, de Policías del País Vasco, edaspidi „seadus nr 4/1992“) ( 7 ) on sätestatud Ertzaintza (Baski politsei) ülesannete kohta, et „Baskimaa autonoomse piirkonna pädevuste raames on Ertzaintza peamine ülesanne kaitsta isikuid ja vara, tagada õiguste ja vabaduste vaba kasutamine ning valvata kodanike turvalisuse järele kogu autonoomse piirkonna territooriumil. Selleks täidab ta õiguskorras riigi julgeolekuüksustele määratud ülesandeid“ ( 8 ). Selles seadusest nähtub ühtlasi, et Ertzaintza koosneb eri astmetest. Baskimaa politseiüksuse põhiaste (Escala Básica) – mille jaoks korraldati konkurss, milles G. Salaberria Sorondo soovis osaleda – hõlmab „täitevülesandeid, mida nõuavad politseiülesanded, nagu ka ülesandeid ühe või mitme operatiivteenistuse astme ametniku korraldusel“ ( 9 ). Seadusega nr 4/1992 on volitatud Baski valitsust määrata „õigusnormidega kindlaks isikute Baskimaa politsei üksuste astmetesse ja kategooriatesse kandideerimise konkurssidest välja jätmise meditsiinilised põhjused, nagu ka nõutavad vanuse- ja kasvutingimused“ ( 10 ).

5.

Seega muudeti 19. juuli 1994. aasta dekreedi nr 315/1994, millega kiidetakse heaks Baskimaa politseikonkursi ja -väljaõppe määrus (Decreto 315/1994, de 19 de julio, por el que se aprueba el reglamento de selección y formación de la policía del País Vasco) artikli 4 punkti b dekreediga nr 120/2010 ( 11 ), määrates konkursile lubatud kandidaatide vanuse ülempiiriks 35 eluaastat ( 12 ).

6.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olevas asjas kahtleb G. Salaberria Sorondo sel viisil muudetud dekreedi nr 315/1994 artikli 4 punkti b kooskõlas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ( 13 ) sätetega.

7.

Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk „kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine“ ( 14 ).

8.

Selles on pealegi sätestatud, et „otseseks diskrimineerimiseks [peetakse] seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras“ ( 15 ).

9.

Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 1 on aga sätestatud, et liikmesriigid „võivad […] ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne“. Lisaks on direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et „liikmesriigid [võivad] ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud“. See erinev kohtlemine „võib muu hulgas seisneda järgmises […] tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž“ ( 16 ).

10.

Kuna G. Salaberria Sorondo leidis, et konkursiteade on direktiivi 2000/78 sätetega vastuolus, esitas ta 1. aprilli 2014. aasta otsuse, millega kuulutatakse välja konkurss Ertzaintza põhiastme politseinikukategoorias, peale kaebuse.

11.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et liikmesriigi kohtud on korduvalt otsustanud eri politseiüksuste töölevõtmise puhul kehtestatud vanusepiirangute kohta. See kohus on ise juba otsustanud, et 32 eluaasta vanusepiirang on direktiiviga 2000/78 kooskõlas. Euroopa Kohus aga otsustas oma kohtuotsuses Vital Pérez ( 17 ), et selle direktiiviga on vastuolus, et Oviedo kohaliku omavalitsusüksuse kohaliku politsei politseiametnikuna tööle asumise vanuse ülempiiriks kehtestatakse 30 eluaastat. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et Baski autonoomse piirkonna politseiameti ülesanded erinevad ülesannetest, mida Euroopa Kohus analüüsis oma kohtuotsuse Vital Pérez ( 18 ) raames, nimelt seetõttu, et Baski autonoomse piirkonna politseiametil võib tulla täita ülesandeid, mis on põhimõtteliselt määratud riigi julgeolekujõududele ja -üksusele ( 19 ). Hispaania õiguskorras on muuseas vanuse ülempiirid olenevalt politseiüksustest ja ülesannetest erinevad, kuid need on kehtestatud seadusandja hinnangu alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu ka sellele, et rahvusvahelisel tasandil on tavad eriti lahknevad, kusjuures ei ole harvad juhud, kus riigid ei kehtesta mingit vanusepiirangut ( 20 ). Sellegipoolest näib, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et politseitegevus on tegevusala, mille puhul on selle spetsiifilisust arvestades õigustatud politseinikuametisse algselt tööle võtmiseks vanuse ülempiiri kehtestamine põhjusel, et politseiametnik peab suutma täita mis tahes „täiemääralisele“ politseile, nagu Baskimaa politseiamet, iseloomulikke politseiülesandeid.

12.

Kuna Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vascol (Baski autonoomse piirkonna kõrgeim kohus) tekkis seega raskusi liidu õiguse tõlgendamisega, otsustas ta menetluse peatada ja esitada otsusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 1. juunil 2015, sellele järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas Baski autonoomse piirkonna politseinikuameti konkursil osalemise tingimuseks 35 eluaasta vanuse ülempiiri kehtestamine on kooskõlas direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2, artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti c tõlgendusega?“

13.

Oma kirjalikud seisukohad esitasid põhikohtuasja kaebaja, põhikohtuasja vastustaja, Hispaania, Iirimaa, Prantsuse ja Itaalia valitsus ning Euroopa Komisjon. Kõik kuulati ära ka kohtuistungil, mis peeti Euroopa Kohtus 30. mail 2016.

14.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus on sisuliselt identne kohtuasjas Vital Pérez ( 21 ) esitatud küsimusega, kuid selle kontekst erineb selle poolest, et nüüd ei ole tegu enam mitte kohaliku omavalitsusüksuse politseiga, vaid autonoomse piirkonna politseiga. Ülesanded on seega tunduvalt erinevad. Peale selle oli kohtuasjas Vital Pérez ( 22 ) asjaomane vanusepiirang 30 eluaastat. G. Salaberria Sorondo vastu oli seatud kõrgem vanusepiirang, milleks oli kehtestatud 35 eluaastat.

15.

Vaatamata nendele erinevustele, mille juurde ma tulen pärast tagasi, lahendati kohtotsuses Vital Pérez ( 23 ) juba teatav hulk käesoleva kohtuasja puhul asjasse puutuvaid eelotsuse aspekte.

16.

Esiteks, siseriiklik õigusnorm, nagu muudetud dekreet nr 315/1994, mida 1. aprilli 2014. aasta otsusega konkursi väljakuulutamise suhtes üksnes rakendati, mõjutab politseiametnike töölevõtmise tingimusi, nähes ette, et üle 35aastaseid isikuid ei või Baski autonoomse piirkonna politseiameti üksuses tööle võtta. Järelikult on direktiiv 2000/78 sellisele olukorrale kohaldatav ( 24 ).

17.

Teiseks, vanuse alusel erineva kohtlemise esinemise kohta on direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punktis a ette nähtud, et otsene diskrimineerimine esineb, kui isikut koheldakse halvemini kui teist isikut samalaadses olukorras, nimelt vanuse alusel. Ent muudetud dekreedi nr 315/1994 artikli 4 punkt b toob kaasa selle, et teatavaid isikuid koheldakse halvemini kui teisi isikuid samalaadses olukorras ainuüksi põhjusel, et nad on üle 35 aastased. Tegu on seega ilmselgelt erineva kohtlemisega otseselt vanuse alusel ( 25 ).

18.

Jääb veel üks, delikaatsem küsimus, kas see erinev kohtlemine võib olla direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 või nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 1 seisukohast õigustatud.

19.

Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid „võivad […] ette näha, et erinevat kohtlemist [vanusega] seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne“.

20.

Hispaania, Iirimaa, Prantsuse ja Itaalia valitsus on arvamusel, et siseriiklik õigusnorm, millega kehtestatakse Baski autonoomse piirkonna politseiametis ametisse asumise konkursil osalemise vanusepiiriks 35 eluaastat, on selle sätte seisukohast õigustatud, kuna nende ametnike tööülesanded nõuavad eriti head füüsilist vormi, mis on oluline ja määrav kutsenõue, ja et nimetatud õigusnormiga taotletakse õigustatud eesmärki tagada politseiteenistuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine, kusjuures see nõue on proportsionaalne. Põhikohtuasja kaebaja ja komisjon seevastu kahtlevad asjaomase vanusepiirangu kooskõlas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 1.

21.

Direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tõlgendamise kohta saab käesoleva kohtuasja sarnasust kohtuasjaga, milles tehti kohtuotsus Vital Pérez ( 26 ), arvestades taas teha viimasest teatavaid järeldusi. Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et direktiivi 2000/78 põhjenduse 23 kohaselt võib erinev kohtlemine olla õigustatud vaid väga piiratud asjaoludel siis, kui vanusega seotud omadus kujutab endast olulist ja määravat kutsenõuet, ja et kuna direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 1 näeb ette erandi diskrimineerimiskeelu põhimõttest, tuleb seda tõlgendada kitsalt ( 27 ).

22.

Seda silmas pidades kinnitan ma kõigepealt, et tegu on olulise ja määrava kutsenõudega, nagu ka õigustatud eesmärgiga, et seejärel teiseks kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev siseriiklik õigusnorm vastab proportsionaalsuse põhimõttele.

23.

Käesolevas eelotsusemenetluses osalenud poolte vahel ei ole vaidlust selles, et erilise füüsilise võimekuse nõuet võib pidada direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 tähenduses „oluliseks ja määravaks kutsenõudeks“ Baski autonoomse piirkonna politseiameti politseiniku kutsealal töötamiseks. Euroopa Kohus on nimelt juba otsustanud, et „[niisugused ülesanded nagu] isikute ja vara kaitse, õigusrikkujate kinnipidamine ja vahi all hoidmine ning preventiivne patrullimine [võivad] nõuda füüsilise jõu kasutamist“ ( 28 ). Nende ülesannete laad eeldab erilist füüsilist võimekust, sest nende ülesannete täitmisel võivad füüsilised häired tuua endaga kaasa tõsiseid tagajärgi mitte üksnes politseinikele endile ja kolmandatele isikutele, vaid ka avaliku korra säilitamisele ( 29 ). Peale selle on spetsiifiline füüsiline võimekus kindlasti vanusega seotud omadus ( 30 ).

24.

Nendel tingimustel tuleb Euroopa Kohtu praktikas viimasel ajal toimunud arenguid arvestades tunnistada, et asjaolu, et on vaja eriti suurt füüsilist võimekust, et suuta tagada isikute ja vara kaitsmine, tagada iga isiku õiguste ja vabaduste vaba kasutamine, nagu ka kodanike julgeolek, mis on Baski autonoomse piirkonna politseiameti kolm peamist seaduse nr 4/1992 ( 31 ) artikli 26 lõikes 1 – küll üsna ebamääraselt – kirjeldatud ülesannet, on nimetatud kutsealal töötamiseks oluline ja määrav nõue.

25.

Samuti on pooled omavahel nõus, et asjaomase õigusnormi eesmärki võib pidada legitiimseks. Eriline füüsiline võimekus, mida taotletakse Baski autonoomse piirkonna politseiametis ametisse asumiseks vanusepiirangu kehtestamisega, on nõutav selleks, et tagada politseiteenistuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine, tagades, et äsja tööle võetud ametnikud suudavad täita füüsiliselt raskemaid ülesandeid üsna pika aja jooksul oma teenistuskäigust. Ent tuletades nimelt meelde direktiivi 2000/78 põhjenduse 18 sisu ( 32 ), on Euroopa Kohus juba otsustanud, et niisugune soov on selle direktiivi artikli 4 lõike 1 tähenduses õigustatud eesmärk ( 33 ).

26.

Lõpuks jääb lahtiseks ainult küsimus, kas põhikohtuasjas kõne all olev siseriiklik õigusnorm, kuna selles on vanusepiiranguks kehtestatud 35 eluaastat, on proportsionaalne, see tähendab, kas see piirang on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja kas see ei lähe kaugemale, kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

27.

Selles analüüsietapis tuleb kindlaks määrata, kas Baski autonoomse piirkonna politseiametis tööle saamiseks 35 eluaasta vanusepiirangu kehtestamine on õigustatud eesmärki tagada nimetatud piirkonna politseiteenistuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine arvestades vajalik ja proportsionaalne meede.

28.

Lisaks sellise statistika olemasolule, mis näitab objektiivselt Baskimaa autonoomse politsei üksuse vältimatut vananemist, sellele, et talle on määratud „täiemääralisele politseile“ ette nähtud ülesanded, nagu ka Academia Vasca de Policía y Emergencias (Baskimaa Politsei- ja Päästeakadeemia) seisukohtadele lisatud aruannetele, mis sisaldavad mõningaid töötervishoiuandmeid ( 34 ), on asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olev vanusepiirang on viis aastat kõrgem, uus põhjus arvata, et Euroopa Kohus peaks siin andma teistsuguse lahenduse kui kohtuasja Vital Pérez ( 35 ) kontekstis. Rõhku tuleb seega asetada nendele teguritele, mis eristavad ja iseloomustavad Baski autonoomse piirkonna politseiameti politseinike olukorda.

29.

Selle politsei ametniku ülesannete laadi ja teenistuskäigu kohta tuleneb kohtutoimikust ja Euroopa Kohtus toiminud aruteludest, et konkurss, millel põhikohtuasja kaebaja soovis osaleda, on ainus Baskimaa autonoomse politseiameti politseinikuna tööle saamise konkurss. Selle politseiniku ülesanded on peamiselt täitevülesanded. Põhiastme politseinikule ei usaldata haldusülesandeid, sest puhtalt haldustöötajad võetakse tööle teise konkursiga, mis korraldatakse põhikohtuasjas kõne all olevast konkursist täiesti eraldiseisvalt. Politseinikult oodatakse tema töölevõtmise ajal, et ta suudab täita oma kutsealale iseloomulikke mis tahes ülesandeid.

30.

Kui konkurss on edukalt läbitud, algab algne 27kuuline väljaõppeperiood ( 36 ). Konkurss on üldine, spetsialiseerumine toimub vajaduse korral alles teenistuskäigu ajal tänu politseiametnikele pakutavale pidevõppele. Seega ei ole võimalik eelnevalt vahet teha ametnikel, kes teevad peamise osa oma tööst ülesannetes, mis on valdavas osas füüsiline töö, nendest, kes orienteeruvad füüsiliselt vähenõudlikumatele tegevusvaldkondadele, nagu näiteks kohtuekspertiis. Igal juhul oodatakse põhiastme politseiametnikelt kuni nende võimaliku spetsialiseerumiseni, et nad oleksid võimelised täitma oma tööle iseloomulikke füüsilisi tööülesandeid.

31.

Seejärel on Baski autonoomse piirkonna politseiameti ametniku pideva riski- ja stressioludes töötamise tõttu ette nähtud, et teda saab tema taotluse alusel alates 56. eluaastast üle viia vähendatud koormusega tegevteenistusse. Sellele vähendatud koormusega tegevteenistusele on iseloomulik vabastus öötööst, vabastus patrullidest väljaspool politsei tööruume ja lühendatud töönädal. Vastutasuks kohustub ametnik pensionile minema tavapärase 65 aasta asemel 59 või 60 aasta vanuses. Baskimaa Politsei- ja Päästeakadeemia sõnul taotlevad tegelikult peaaegu kõik Baski autonoomse piirkonna politseiameti politseinikud vanuses, kus neil on see õigus, üleviimist vähendatud koormusega tegevteenistusse.

32.

Lõpuks on Baski autonoomse piirkonna politseiameti üksuses objektiivselt toimunud massiline tööjõu vananemine. Baskimaa Politsei- ja Päästeakadeemia poolt Euroopa Kohtule esitatud andmetest nähtub, et selle üksuse koosseisus on praegu 8000 politseinikku. 2009. aastal oli 59 politseinikku vanuses 60–65 aastat ja 1399 olid vanuses 50–59 aastat. 2018. aastaks on 1135 politseinikku 60–65 aasta vanused ja 4660 politseinikku ehk rohkem kui pool tööjõust on vanuses 50–59 aastat. Prognoos aastaks 2025 näeb ette, et üle 50% töötajatest on selleks ajaks 55–65 aastased ( 37 ).

33.

Baskimaa Politsei- ja Päästeakadeemia kirjalikele seisukohtadele lisatud aruannetest tuleneb aga samuti, et alates 40. eluaastast täheldatakse selget taastumisvõime halvenemist. Ealistest muudatustest tingitud funktsionaalsete võimete tunduv halvenemine tekib alates 40.–45. eluaastast ja igal juhul ei saa arvestada, et üle 55aastasel politseinikul on tema täies jõus füüsilised ja vaimsed võimed, mis on vajalikud tema töö adekvaatselt tegemiseks, ilma et esineks ühtegi ohtu talle endale ega kolmandatele isikutele.

34.

Sellest tuleneb, et konkursi ajal 35aastane isik asub, kui ta konkursi edukalt läbib, pärast 27kuulist algset väljaõpet ametisse seega 37aastaselt. Võib arvestada, et ta töötab 13 teenistusaastat oma füüsiliste ja vaimsete võimete haripunktis, mis hakkavad tunduvalt halvenema kuni üleviimiseni vähendatud koormusega tegevteenistusse.

35.

Tuletan meelde, et Baskimaa autonoomsele politseile määratud ülesanded on isikute ja vara kaitsmine, õiguste ja vabaduste vaba kasutamise tagamine ja kodanike julgeoleku tagamine kogu autonoomse piirkonna territooriumil. Baskimaa autonoomse politsei ülesanded on „täiemääralise“ politsei ülesanded. Näib, et erinevalt ülesannetest, milles oli küsimus kohtuasjas Vital Pérez ( 38 ), nõuavad Baski autonoomse piirkonna politseiameti ülesanded tervikuna vaadelduna tõepoolest väga head füüsilist vormi, et toime tulla kõigega, mida ühe oma ameti täies tööjõus politseiniku töö nõuab. Ülesanded seoses avaliku korra hoidmisega nõuavad, et töötajad võiksid tegutseda ja reageerida igal ajal, sealhulgas öösel või äärmuslikes tingimustes, adekvaatselt ja vastavalt taotletavale eesmärgile, mis on ühiskondliku rahu taastamine. Väljaspool otseses mõttes „täiemääralise“ politseiüksuse traditsiooniliste ülesannete täitmist peavad Baski autonoomse piirkonna politseiameti politseinikud olema võimelised näiteks kandma neile nende turvalisuseks antud erivarustust.

36.

Nendel tingimustel ja pidades silmas, mida otsustas Euroopa Kohus kohtuasjas Wolf ( 39 ), kaldun arvama, et selleks, et tagada Baskimaa autonoomse politsei tõhus toimimine, võib pidada vajalikuks, et enamik politseinikest oleks võimeline täitma kõige suuremaid füüsilisi eeldusi nõudvaid ülesandeid, mida üle 50aastane politseinik suudab täita vähem tõhusalt ja mida üle 55aastane politseinik ei ole enam võimeline täitma. Asjaolu, et aastaks 2025 – ehk üheksa aasta pärast – on ligi pool tööjõust vähendatud koormusega tegevteenistuses, nõuab, et juba praegu võetaks meetmeid, et taastada teatav tasakaal kõige aktiivsemate ja vähem aktiivsete politseinike vahel. Baskimaa autonoomse piirkonna korravalvejõududes üsna tasakaalustatud ealise koosseisu hoidmine näib selgelt vajalik selleks, et säilitada Baskimaa autonoomse politsei toimevõime ( 40 ). Oma praeguses koosseisus nimelt ja kui peaks töötajaid tööle võtma ilma vanusepiiranguta või kõrgema piiranguga, võiks see välja viia tulemuseni, et liiga suurele hulgale politseinikele ei saaks enam määrata suuremaid füüsilisi eeldusi nõudvaid ülesandeid ( 41 ).

37.

See tõsiasi näitab, et Baski autonoomse piirkonna politseiameti mõistlik korraldus nõuab selle toimevõime ja nõuetekohase toimimise tagamiseks – vähemalt keskpikas perspektiivis – suuri füüsilisi eeldusi nõudvate ja kõige vanematele ametnikele mittesobivate töökohade ning füüsiliselt kõige väiksemaid eeldusi nõudvate ja nendele ametnikele sobivate töökohtade vahelise suhte taastamist ( 42 ), ja seda enam, et Euroopa Kohus tunnistas, et nimelt isikute kaitsega, õigusrikkujate kinnipidamise ja järelevalvega ja ennetavate patrullidega seonduvate ülesannete täitmisel võivad füüsilised häired tuua endaga kaasa tõsiseid tagajärgi mitte üksnes politseinikele endile ja kolmandatele isikutele, vaid ka avaliku korra säilitamisele ( 43 ). Samamoodi on see a fortiori autonoomsete piirkondade politseile iseloomulike lisaülesannete puhul, mis seonduvad sundtäitmiseks sunnimeetmete kasutuselevõtmisega, meeleavalduste kaitsmisega ja korra säilitamisega suurtel rahvakogunemistel või ka terrorismivastase võitlusega ( 44 ).

38.

Peale selle on Baski autonoomse piirkonna politseiteenistuse toimimises tõrgete kartusest välistatud, et vähem piiranguliseks alternatiivseks meetmeks võiks olla ametisse asumise konkursil füüsiliselt suuri eeldusi nõudvate katsete korraldamine, millega kandidaate välja jätta. Eesmärk säilitada Baskimaa autonoomse politseiameti üksuste toimevõime ja nõuetekohane toimimine nõuab teatava vanuselise struktuuri taastamist, nii et eriliste füüsiliste võimete omamist ei tohi vaadelda staatiliselt, ainult konkursi toimumise ajahetkel, vaid vastupidi, dünaamiliselt, võttes arvesse ka konkursi edukalt läbimisele järgnevaid teenistusaastaid.

39.

Just Baski autonoomse piirkonna politseiameti täiesti erilise olukorra tõttu ei ole ka võrdlus teiste riigi territooriumil tegutsevate politseiüksuste puhul kehtivate vanusepiirangutega, mida võis Euroopa Kohus arvesse võtta kohtuasja Vital Pérez raames, ( 45 ) enam määrav ( 46 ).

40.

Kõikidel juba arutatud põhjustel olen seega arvamusel, et Euroopa Kohus ei tohiks jääda tundetuks Baski autonoomse piirkonna politseiametil – praegu või siis tulevikus – esinevate korralduslike raskuste suhtes ja peaks seepärast tuvastama, et põhikohtuasjas kõne all olev siseriiklik õigusnorm on direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikega 1 kooskõlas.

41.

Samas olen ka veendunud, et seda kooskõla tuleks tuvastada ainult selleks ajaks, mis on rangelt vajalik selleks, et taastada teatav vanuseline struktuur, mis ei ohustaks enam Baski autonoomse piirkonna politseiteenistuse toimevõimet ja nõuetekohast toimimist.

42.

Esitatud põhjendustest tuleneb, et direktiivi 2000/78/EÜ artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega kehtestatakse Baski autonoomse piirkonna politseiameti politseinike töölevõtmiseks vanuse ülempiiriks 35 eluaastat, kuivõrd see on rangelt vajalik selleks, et taastada vanuseline struktuur, mis ei ohustaks enam selle politseiteenistuse toimevõimet ja nõuetekohast toimimist.

43.

Kuna siseriikliku õigusnormiga, millega on kehtestatud Baski autonoomses politseiametis töölesaamise konkursil osalemise vanusepiiranguks 35 eluaastat, tekitatud erinev kohtlemine on minu arvates direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 seisukohast õigustatud, ei ole tarvis kontrollida, kas see on õigustatud ka selle direktiivi artikli 6 lõike 1 seisukohast ( 47 ). Seega esitan vaid teise võimalusena mõned kaalutlused selles teises aspektis.

44.

Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et „liikmesriigid [võivad] ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud“. See erinev kohtlemine „võib muu hulgas seisneda järgmises […] tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž“ ( 48 ).

45.

Dekreedi nr 120/2010 seletuskirjast ei selgu sugugi, mis on Baski autonoomse piirkonna politseiametis töölesaamise konkursil 35 eluaasta vanusepiirangu kehtestamise eesmärk ( 49 ). Kuna käesolevas eelotsusemenetluses osalenud pooled keskendusid oma kirjalikes seisukohtades peamiselt direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 analüüsimisele, on toimikus vähem teavet, mis võiks olla tarvilik selle direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaldamiseks.

46.

Baskimaa Politsei- ja Päästeakadeemia pakub eesmärgiks Baski politseiameti korraldusliku ja rahalise tasakaalustamise või ka vajaduse luua tasakaalustatud vanustepüramiid. Hispaania valitsus omakorda nimetab väljaõppe nõuet, vajadust tagada, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaži, või ka tööhõivepoliitika kaalutlusi, lähemalt täpsustamata.

47.

Eesmärk kindlustada, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž ja vanuse ülempiiri kehtestamise põhjendamine sellega, et nõutav on väljaõpe, on eesmärgid, mille õigustatus tuleneb otseselt direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 sõnastusest ( 50 ).

48.

Mul on seevastu rohkem reservatsioone võimaluse suhtes, et leida ja säilitada Baski autonoomse piirkonna politseiameti korralduslik ja rahaline tasakaal või vajadus luua tasakaalustatud vanusepüramiid on direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 seisukohast õigustatud eesmärgid, ja et seega need eesmärgid tulenevad Euroopa Kohtu hinnangul „sotsiaalpoliitikast, olles seotud näiteks tööhõivepoliitika, tööturu või kutseõppega“ ( 51 ).

49.

Igal juhul, kui direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 alusel õigustatud eesmärk on kindlaks tehtud, jääb kindlaks määrata, kas vanuse ülempiiri 35 eluaastat kehtestamine ei lähe kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik.

50.

Liikmesriikidel on mõistagi sotsiaal- ja tööhõivepoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks sobivate vahendite valimisel laiaulatuslik kaalutlusõigus. Selline kaalutlusruum ei tohi aga muuta vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõtte rakendamist sisutühjaks ( 52 ). Mis aga puutub eesmärki, et Baski autonoomse piirkonna politseiameti politseiniku töökohal on nõutav väljaõpe, siis näib, et niisugune vanusepiirang ei ole põhjendatud ühegi toimiku dokumendiga. Lisaks, mis puutub eesmärki tagada, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž, siis on selle politseiüksuse politseinike puhul kehtestatud „normaalne“ pensioniiga 65 aastat, nii et teoreetiliselt saaks isegi 40aastaselt ametisse asuv politseinik seal tööle jääda 25 aastaks ( 53 ).

51.

Seepärast on mul mõningaid raskusi mõista, et Baski autonoomse piirkonna politseiametis töölesaamiseks seatud vanusepiirang 35 eluaastat võiks näida direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 alusel õigustatud.

52.

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vasco (Baski autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt:

„Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega kehtestatakse Baski autonoomse piirkonna politseiameti politseinike töölevõtmiseks vanuse ülempiiriks 35 eluaastat, kuivõrd see on rangelt vajalik selleks, et taastada vanuseline struktuur, mis ei ohustaks enam selle politseiteenistuse toimevõimet ja nõuetekohast toimimist.