|
18.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 309/5 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 26. juuli 2017. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Europa Way Srl, Persidera SpA versus Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni, Ministero dello Sviluppo Economico, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dell'Economia e delle Finanze
(Kohtuasi C-560/15) (1)
((Eelotsusetaotlus - Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused - Telekommunikatsiooniteenused - Direktiivid 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/77/EÜ - Maapealse levivõrgu kaudu digitaalsete raadio ja televisiooniülekannete edastamiseks mõeldud raadiosageduste kasutamise õiguste andmine - Raadiosageduste tasuta eraldamise poolelioleva valikumenetluse (beauty contest) tühistamine ja selle asendamine enampakkumismenetlusega - Riigi seadusandja sekkumine - Riigi reguleerivate asutuste sõltumatus - Eelnev konsulteerimine - Eraldamiskriteeriumid - Õiguspärane ootus))
(2017/C 309/06)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Consiglio di Stato
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Europa Way Srl, Persidera SpA
Kostjad: Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni, Ministero dello Sviluppo Economico, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dell'Economia e delle Finanze
menetluses osalesid: Elettronica Industriale SpA, Cairo Network Srl, Tivuitalia SpA, Radiotelevisione italiana SpA (RAI), Sky Italia Srl
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ) artikli 3 lõiget 3a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui riigi seadusandja tühistab poolelioleva raadiosageduste eraldamise valikumenetluse, mille põhikohtuasja asjaoludel korraldas pädev riigi reguleeriv asutus ja mis peatati ministri otsusega. |
|
2. |
Direktiivi 2002/21 (muudetud direktiiviga 2009/140) artiklit 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (muudetud direktiiviga 2009/140) artikleid 3, 5 ja 7 ning komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel artikleid 2 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui raadiosageduste tasuta eraldamise valikumenetlus, mis oli algatatud selleks, et heastada teatud ettevõtjate õigusvastane kõrvaldamine turult, asendatakse raadiosageduste tasu eest eraldamise valikumenetlusega, mis põhineb pärast raadiosageduste arvu piiramist nende sageduste eraldamise ümberkujundatud plaanil, tingimusel et uus valikumenetlus põhineb objektiivsetel, läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja proportsionaalsetel kriteeriumidel ning vastab direktiivi 2002/21 (muudetud) artikli 8 lõigetes 2–4 määratletud eesmärkidele. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid hinnates kontrollida, kas raadiosageduste tasu eest eraldamise valikumenetlusega kindlaks määratud tingimused võimaldavad uutel ettevõtjatel digitelevisiooniturule tegelikult siseneda, ilma et analoog- või digitelevisiooniturul juba tegutsevaid operaatoreid alusetult eelistataks. |
|
3. |
Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus raadiosageduste eraldamise valikumenetluse tühistamine ainuüksi seetõttu, et sellistel operaatoritel nagu hagejad põhikohtuasjas lubati osaleda selles menetluses ja neile oleks ainsate taotlejatena antud õigused raadiosagedusi kasutada maapealse levivõrgu kaudu digitaalsete raadio- ja televisiooniülekannete tegemiseks, kui kõnealust menetlust ei oleks tühistatud. |