Pooled
Kohtuotsuse põhistus
Resolutiivosa

Pooled

Kohtuasjas T‑708/14,

Marpefa, SL, asukoht Barcelona (Hispaania), esindaja: advokaat I. Barroso Sánchez-Lafuente,

hageja,

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ,

kostja,

teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli

Kabushiki Kaisha Sony Computer Entertainment, asukoht Tōkyō (Jaapan),

mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 2 ja 4. juuli 2014. aasta otsuste (asjad R 1813/2013‑2, R 2013/2013‑2, R 1626/2013‑2 ja R 1631/2013‑2) peale, mis käsitlevad vastulausemenetlusi Marpefa, SL‑i ja Kabushiki Kaisha Sony Computer Entertainmenti vahel,

ÜLDKOHUS (kuues koda),

koosseisus: esimees S. Frimodt Nielsen (ettekandja), kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins,

kohtusekretär: E. Coulon,

on andnud järgmise

määruse

Kohtuotsuse põhistus

Faktilised asjaolud ja menetlus

1. Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) teise apellatsioonikoja 2 ja 4. juuli 2014. aasta otsustega (asjad R 1813/2013‑2, R 2013/2013‑2, R 1626/2013‑2 ja R 1631/2013‑2), mis käsitlevad vastulausemenetlusi Marpefa, SL‑i ja Kabushiki Kaisha Sony Computer Entertainmenti vahel, (edaspidi „vaidlustatud otsused”) lükati tagasi vastulause, mille hageja esitas ühenduse sõna- ja kujutismärkide PSVITA ja PLAYSTATION VITA registreerimisele. Need otsused tehti hagejale teatavaks 11. ja 15. juulil 2014.

2. Käesoleva hagi esitas hageja Üldkohtu kantseleisse 22. septembril 2014 saabunud elektronkirjas oleva hagiavaldusega.

3. Hagiavaldus paberkandjal ja 26. septembril 2014 kuupäevastatud saatekiri saabusid Üldkohtu kantseleisse 30. septembril 2014 koos hagi kuue tõestatud ärakirjaga ja teatavate hagiavalduse parandusi sisaldavate lehtedega. Saatekiri, mida elektronkirjas ei olnud edastatud, sisaldas hageja advokaadi omakäelist allkirja. Hagiavaldus oli skannitud ärakiri, millel oli hageja advokaadi omakäelise allkirja asemel tema skannitud allkiri. Kohtukantselei teavitas sellest asjaolust hageja advokaati.

4. Kirjaga, mis kandis kuupäeva 1. oktoober 2014 ja mis saabus kohtukantseleisse 2. oktoobril 2014, saatis hageja advokaat kohtukantseleile hagiavalduse viimase lehekülje (lehekülg 17), millel oli tema omakäeline allkiri. See allkiri aga ei olnud identne 22. septembril 2014. aastal elektronkirjaga saadetud hagiavaldusel oleva allkirjaga, millisest asjaolust hageja advokaati teavitati faksi teel 23. oktoobril 2014.

Hageja nõuded

5. Hageja palub Üldkohtul:

– tühistada vaidlustatud otsused,

– tühistada kaubamärkide registreering asjaomaste kaupade ja teenuste jaoks;

– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Õiguslik käsitlus

6. Üldkohtu kodukorra artikkel 111 sätestab, et kui hagi on ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib Üldkohus ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

7. Üldkohus leiab, et käesoleval juhul on toimikus piisavalt tõendusmaterjali, ja on otsustanud lahendada kohtuasja vastavalt kõnealusele artiklile ilma menetlust jätkamata.

8. Nagu näeb ette nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) artikli 65 lõige 5, tuleb hagi esitada Euroopa Kohtule kahe kuu jooksul pärast ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist. Vastavalt kodukorra artikli 102 lõikele 2 pikendatakse menetlustähtaegu seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

9. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale põhineb see menetlustähtaeg avalikul huvil, kuna see on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks, ning liidu kohus peab omal algatusel kontrollima, kas seda tähtaega on järgitud (vt analoogia alusel kohtuotsus, 23.1.1997, Coen, C‑246/95, EKL, EU:C:1997:33, punkt 21; kohtuotsus, 18.9.1997, Mutual Aid Administration Services vs . komisjon, T‑121/96 ja T‑151/96, EKL, EU:T:1997:132, punktid 38 ja 39, ning kohtumäärus, 3.10.2012, Tecnimed vs . Siseturu Ühtlustamise Amet – Ecobrands (ZAPPER-CLICK), T‑360/10, EU:T:2012:517, punkt 12).

10. Nagu on märgitud eespool punktis 1, tehti käesolevas asjas vaidlustatud otsused hagejale teatavaks 11. ja 15. juulil 2014.

11. Kodukorra artikli 101 lõikes 1 ja artikli 102 lõikes 2 ette nähtud menetlustähtaegade arvutamise eeskirjade põhjal lõppesid hagi esitamise tähtajad 22. ja 25. septembril 2014.

12. Kodukorra artikli 43 lõikes 1 on sätestatud, et „[i]ga menetlusdokumendi originaalile peab olema alla kirjutanud poole esindaja või advokaat”.

13. Vastavalt kodukorra artikli 43 lõikele 6 võetakse kuupäev, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri jõuab Üldkohtu kantseleisse faksi või elektronposti teel, menetlustähtaegade järgimise üle otsustamisel arvesse vaid siis, kui menetlusdokumendi allkirjastatud originaal esitatakse kohtukantseleisse hiljemalt kümme päeva pärast faksi või elektronkirja kättesaamist. Lisaks on juhiste „Praktilised juhised pooltele Üldkohtus” (ELT 2012, L 68, lk 23, parandus ELT 2012, L 73, lk 23) punktis 7 ette nähtud, et kui allkirjastatud originaal erineb varem esitatud ärakirjast, loetakse dokument esitatuks allkirjastatud originaali esitamisega.

14. Seega siis, kui elektronkirjaga saadetud dokumendi edastamine ei vasta kodukorra artiklis 43 kehtestatud õiguskindluse nõudele, ei võeta hagi esitamise tähtaja kinnipidamise seisukohalt arvesse elektronkirjaga saadetud dokumendi edastamise kuupäeva ja hagi esitamise tähtaja järgimise hindamisel arvestatakse üksnes dokumendi allkirjastatud originaali kohtukantseleisse saabumise kuupäeva (vt analoogia alusel kohtumäärus, 13.12.2013, Marcuccio vs . komisjon, F‑2/13, EKL AT, EU:F:2013:214, punkt 43, mida kinnitab kohtumäärus, 22.5.2014, Marcuccio vs . komisjon, T‑148/14 P, EKL AT, EU:T:2014:315, punkt 9 ja seal viidatud kohtupraktika).

15. Lisaks kohustab kodukorra artikkel 43, mis seoses menetlusdokumentide nõuetekohase esitamisega näeb ette võimaluse lugeda hagi esitamise kuupäevaks hagiavalduse allkirjastatud originaali ärakirja elektronposti teel edastamise kuupäeva, poole esindajat allkirjastama omakäeliselt dokumendi originaali enne selle elektronposti teel edastamist ning esitama selle sama originaali Üldkohtu kantseleile hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul. Kui tagantjärele selgub, et dokumendi allkirjastatud originaalil, mis elektronposti teel edastamisele järgnenud kümne päeva jooksul füüsiliselt Üldkohtu kantseleile esitati, ei ole siiski sama allkirja, kui elektronposti teel saadetud dokumendil, siis piisab sellest asjaolust dokumentide erinevuse tuvastamiseks, isegi kui alla on kirjutanud üks ja sama isik (vt analoogi alusel eespool punktis 14 viidatud kohtumäärus Marcuccio vs . komisjon, EU:F:2013:214, punktid 40 ja 41).

16. Käesoleval juhul saabus skannitud allkirja kandev hagiavaldus Üldkohtu kantseleisse 22. septembril 2014 ehk enne hagi esitamise tähtaja möödumist.

17. Paberkandjal hagiavaldus saabus kohtukantseleisse 30. septembril 2014. Siiski on selle puhul tegemist hagiavalduse originaali skannitud ärakirjaga, mis kannab üksnes hageja advokaadi skannitud allkirja (vt eespool punkt 3). Sellel hagiavaldusel ei ole seega hageja advokaadi omakäelist allkirja. Saatekirjal, mis saabus kohtukantseleisse 30. septembril 2014, on tõepoolest advokaadi omakäeline allkiri. Seda saatekirja aga ei olnud 22. septembri 2014. aasta elektronkirjas. Niisiis ei saa hagiavaldust käsitada omakäeliselt allakirjutatuna ja vastavana elektronposti teel saadetud hagiavalduse originaalile.

18. Seega tuleb tõdeda, et elektronposti teel Üldkohtu kantseleisse 22. septembril 2014 saabunud dokument ei ole sama aasta 30. septembril kohtukantseleisse saabunud hagiavalduse originaali reproduktsioon.

19. Ka hageja advokaadi omakäelist allkirja kandva hagiavalduse originaali lehekülje esitamine 2. oktoobril 2014 ei kõrvalda puudust, et hagiavalduse allkirjastatud originaali ei esitatud kümne päeva jooksul pärast seda, kui Üldkohus sai elektronposti teel kätte hagiavalduse ärakirja. Asjaomane kohtukantseleile esitatud dokument, mis lisaks samuti ei sisalda hagiavalduse originaali tervikteksti, kannab nimelt allkirja, mis ei ole identne 22. septembril 2014 elektronkirjas saadetud hagiavaldusel oleva allkirjaga (vt eespool punkt 4).

20. Seega ei esitatud hagiavalduse allkirjastatud originaali kohtukantseleile hiljemalt kümne päeva jooksul pärast seda, kui kohtukantselei oli elektronposti teel saanud kätte hagiavalduse ärakirja.

21. Sellisel juhul omab vastavalt kodukorra artikli 43 lõikele 6 hagi esitamise tähtajast kinnipidamise seisukohalt tähtsust üksnes hagiavalduse allkirjastatud originaali kohtukantseleisse saabumise kuupäev (kohtumäärused, 28.4.2008, PubliCare Marketing Communications vs . Siseturu Ühtlustamise Amet (Publicare), T‑358/07, EU:T:2008:130, punkt 13, ja 28.11.2011, Noscira vs . Siseturu Ühtlustamise Amet – Agouron Pharmaceuticals (ZENTYLOR), T‑307/11, EU:T:2011:697, punkt 15).

22. Käesoleval juhul saabusid hageja saadetud dokumendid koos nõuetekohaselt omakäeliselt allkirjastatud saatekirjaga kohtukantseleisse 30. septembril 2014 ehk pärast 22. ja 25. septembril 2014 lõppenud hagi esitamise tähtaegade möödumist.

23. Seega tuleb teha järeldus, et hagiavaldust ei esitatud enne hagi esitamise tähtaja möödumist.

24. Veel olgu meelde tuletatud, et selleks volitatud advokaadi poolt omakäeliselt allkirjastatud hagiavalduse originaali esitamata jätmine ei kujuta endast sellist vormilist puudust, mida saaks kodukorra artikli 44 lõike 6 alusel kõrvaldada. Seda nõuet tuleb nimelt käsitada sisulise vorminõudena, mida tuleb kohaldada rangelt, nii et selle järgimata jätmine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse menetlustähtaja möödumise korral (vt selle kohta kohtuotsus, 22.9.2011, Bell & Ross vs . Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑426/10 P, EKL, EU:C:2011:612, punkt 42; kohtumäärus, 21.9.2012, Noscira vs . Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑69/12 P, EU:C:2012:589, punktid 22 ja 23, ning kohtuotsus 23.5.2007, parlament vs . Eistrup, T‑223/06 P, EKL, EU:T:2007:153, punktid 48 ja 51).

25. Lisaks ei ole hageja tõendanud ega isegi esile toonud asjaolu, et tegemist võis olla vabandatava veaga, ettenägematute asjaoludega või vääramatu jõuga, mis võimaldaks Üldkohtul asjaomasest tähtajast erandi teha Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teisele lõigule tuginedes, mida Üldkohtu menetluses kohaldatakse selle põhikirja artikli 53 alusel.

26. Neil asjaoludel tuleb hagi vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata, ilma et seda oleks vaja ühtlustamisametile kätte toimetada.

Kohtukulud

27. Kuna käesolev määrus on tehtud enne hagi ühtlustamisametile kättetoimetamist ja viimasel sissenõutavate kohtukulude tekkimist, siis piisab, kui hageja kohtukulud jäetakse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 1 tema enda kanda.

Resolutiivosa

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kuues koda)

määrab:

1. Jätta hagi läbi vaatamata.

2. Jätta Marpefa, SL‑i kohtukulud tema enda kanda.

Kuulutatud 5. veebruaril 2015 Luxembourgis.


ÜLDKOHTU MÄÄRUS (kuues koda)

3. veebruar 2015 ( *1 )

„Ühenduse kaubamärk — Hagi esitamise tähtaeg — Hilinenult esitamine — Ilmselge vastuvõetamatus”

Kohtuasjas T‑708/14,

Marpefa, SL, asukoht Barcelona (Hispaania), esindaja: advokaat I. Barroso Sánchez-Lafuente,

hageja,

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused),

kostja,

teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli

Kabushiki Kaisha Sony Computer Entertainment, asukoht Tōkyō (Jaapan),

mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 2 ja 4. juuli 2014. aasta otsuste (asjad R 1813/2013‑2, R 2013/2013‑2, R 1626/2013‑2 ja R 1631/2013‑2) peale, mis käsitlevad vastulausemenetlusi Marpefa, SL‑i ja Kabushiki Kaisha Sony Computer Entertainmenti vahel,

ÜLDKOHUS (kuues koda),

koosseisus: esimees S. Frimodt Nielsen (ettekandja), kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins,

kohtusekretär: E. Coulon,

on andnud järgmise

määruse

Faktilised asjaolud ja menetlus

1

Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) teise apellatsioonikoja 2 ja 4. juuli 2014. aasta otsustega (asjad R 1813/2013‑2, R 2013/2013‑2, R 1626/2013‑2 ja R 1631/2013‑2), mis käsitlevad vastulausemenetlusi Marpefa, SL‑i ja Kabushiki Kaisha Sony Computer Entertainmenti vahel, (edaspidi „vaidlustatud otsused”) lükati tagasi vastulause, mille hageja esitas ühenduse sõna- ja kujutismärkide PSVITA ja PLAYSTATION VITA registreerimisele. Need otsused tehti hagejale teatavaks 11. ja 15. juulil 2014.

2

Käesoleva hagi esitas hageja Üldkohtu kantseleisse 22. septembril 2014 saabunud elektronkirjas oleva hagiavaldusega.

3

Hagiavaldus paberkandjal ja 26. septembril 2014 kuupäevastatud saatekiri saabusid Üldkohtu kantseleisse 30. septembril 2014 koos hagi kuue tõestatud ärakirjaga ja teatavate hagiavalduse parandusi sisaldavate lehtedega. Saatekiri, mida elektronkirjas ei olnud edastatud, sisaldas hageja advokaadi omakäelist allkirja. Hagiavaldus oli skannitud ärakiri, millel oli hageja advokaadi omakäelise allkirja asemel tema skannitud allkiri. Kohtukantselei teavitas sellest asjaolust hageja advokaati.

4

Kirjaga, mis kandis kuupäeva 1. oktoober 2014 ja mis saabus kohtukantseleisse 2. oktoobril 2014, saatis hageja advokaat kohtukantseleile hagiavalduse viimase lehekülje (lehekülg 17), millel oli tema omakäeline allkiri. See allkiri aga ei olnud identne 22. septembril 2014. aastal elektronkirjaga saadetud hagiavaldusel oleva allkirjaga, millisest asjaolust hageja advokaati teavitati faksi teel 23. oktoobril 2014.

Hageja nõuded

5

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsused,

tühistada kaubamärkide registreering asjaomaste kaupade ja teenuste jaoks;

mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Õiguslik käsitlus

6

Üldkohtu kodukorra artikkel 111 sätestab, et kui hagi on ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib Üldkohus ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

7

Üldkohus leiab, et käesoleval juhul on toimikus piisavalt tõendusmaterjali, ja on otsustanud lahendada kohtuasja vastavalt kõnealusele artiklile ilma menetlust jätkamata.

8

Nagu näeb ette nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) artikli 65 lõige 5, tuleb hagi esitada Euroopa Kohtule kahe kuu jooksul pärast ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist. Vastavalt kodukorra artikli 102 lõikele 2 pikendatakse menetlustähtaegu seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

9

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale põhineb see menetlustähtaeg avalikul huvil, kuna see on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks, ning liidu kohus peab omal algatusel kontrollima, kas seda tähtaega on järgitud (vt analoogia alusel kohtuotsus, 23.1.1997, Coen, C‑246/95, EKL, EU:C:1997:33, punkt 21; kohtuotsus, 18.9.1997, Mutual Aid Administration Services vs. komisjon, T‑121/96 ja T‑151/96, EKL, EU:T:1997:132, punktid 38 ja 39, ning kohtumäärus, 3.10.2012, Tecnimed vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ecobrands (ZAPPER-CLICK), T‑360/10, EU:T:2012:517, punkt 12).

10

Nagu on märgitud eespool punktis 1, tehti käesolevas asjas vaidlustatud otsused hagejale teatavaks 11. ja 15. juulil 2014.

11

Kodukorra artikli 101 lõikes 1 ja artikli 102 lõikes 2 ette nähtud menetlustähtaegade arvutamise eeskirjade põhjal lõppesid hagi esitamise tähtajad 22. ja 25. septembril 2014.

12

Kodukorra artikli 43 lõikes 1 on sätestatud, et „[i]ga menetlusdokumendi originaalile peab olema alla kirjutanud poole esindaja või advokaat”.

13

Vastavalt kodukorra artikli 43 lõikele 6 võetakse kuupäev, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri jõuab Üldkohtu kantseleisse faksi või elektronposti teel, menetlustähtaegade järgimise üle otsustamisel arvesse vaid siis, kui menetlusdokumendi allkirjastatud originaal esitatakse kohtukantseleisse hiljemalt kümme päeva pärast faksi või elektronkirja kättesaamist. Lisaks on juhiste „Praktilised juhised pooltele Üldkohtus” (ELT 2012, L 68, lk 23, parandus ELT 2012, L 73, lk 23) punktis 7 ette nähtud, et kui allkirjastatud originaal erineb varem esitatud ärakirjast, loetakse dokument esitatuks allkirjastatud originaali esitamisega.

14

Seega siis, kui elektronkirjaga saadetud dokumendi edastamine ei vasta kodukorra artiklis 43 kehtestatud õiguskindluse nõudele, ei võeta hagi esitamise tähtaja kinnipidamise seisukohalt arvesse elektronkirjaga saadetud dokumendi edastamise kuupäeva ja hagi esitamise tähtaja järgimise hindamisel arvestatakse üksnes dokumendi allkirjastatud originaali kohtukantseleisse saabumise kuupäeva (vt analoogia alusel kohtumäärus, 13.12.2013, Marcuccio vs. komisjon, F‑2/13, EKL AT, EU:F:2013:214, punkt 43, mida kinnitab kohtumäärus, 22.5.2014, Marcuccio vs. komisjon, T‑148/14 P, EKL AT, EU:T:2014:315, punkt 9 ja seal viidatud kohtupraktika).

15

Lisaks kohustab kodukorra artikkel 43, mis seoses menetlusdokumentide nõuetekohase esitamisega näeb ette võimaluse lugeda hagi esitamise kuupäevaks hagiavalduse allkirjastatud originaali ärakirja elektronposti teel edastamise kuupäeva, poole esindajat allkirjastama omakäeliselt dokumendi originaali enne selle elektronposti teel edastamist ning esitama selle sama originaali Üldkohtu kantseleile hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul. Kui tagantjärele selgub, et dokumendi allkirjastatud originaalil, mis elektronposti teel edastamisele järgnenud kümne päeva jooksul füüsiliselt Üldkohtu kantseleile esitati, ei ole siiski sama allkirja, kui elektronposti teel saadetud dokumendil, siis piisab sellest asjaolust dokumentide erinevuse tuvastamiseks, isegi kui alla on kirjutanud üks ja sama isik (vt analoogi alusel eespool punktis 14 viidatud kohtumäärus Marcuccio vs. komisjon, EU:F:2013:214, punktid 40 ja 41).

16

Käesoleval juhul saabus skannitud allkirja kandev hagiavaldus Üldkohtu kantseleisse 22. septembril 2014 ehk enne hagi esitamise tähtaja möödumist.

17

Paberkandjal hagiavaldus saabus kohtukantseleisse 30. septembril 2014. Siiski on selle puhul tegemist hagiavalduse originaali skannitud ärakirjaga, mis kannab üksnes hageja advokaadi skannitud allkirja (vt eespool punkt 3). Sellel hagiavaldusel ei ole seega hageja advokaadi omakäelist allkirja. Saatekirjal, mis saabus kohtukantseleisse 30. septembril 2014, on tõepoolest advokaadi omakäeline allkiri. Seda saatekirja aga ei olnud 22. septembri 2014. aasta elektronkirjas. Niisiis ei saa hagiavaldust käsitada omakäeliselt allakirjutatuna ja vastavana elektronposti teel saadetud hagiavalduse originaalile.

18

Seega tuleb tõdeda, et elektronposti teel Üldkohtu kantseleisse 22. septembril 2014 saabunud dokument ei ole sama aasta 30. septembril kohtukantseleisse saabunud hagiavalduse originaali reproduktsioon.

19

Ka hageja advokaadi omakäelist allkirja kandva hagiavalduse originaali lehekülje esitamine 2. oktoobril 2014 ei kõrvalda puudust, et hagiavalduse allkirjastatud originaali ei esitatud kümne päeva jooksul pärast seda, kui Üldkohus sai elektronposti teel kätte hagiavalduse ärakirja. Asjaomane kohtukantseleile esitatud dokument, mis lisaks samuti ei sisalda hagiavalduse originaali tervikteksti, kannab nimelt allkirja, mis ei ole identne 22. septembril 2014 elektronkirjas saadetud hagiavaldusel oleva allkirjaga (vt eespool punkt 4).

20

Seega ei esitatud hagiavalduse allkirjastatud originaali kohtukantseleile hiljemalt kümne päeva jooksul pärast seda, kui kohtukantselei oli elektronposti teel saanud kätte hagiavalduse ärakirja.

21

Sellisel juhul omab vastavalt kodukorra artikli 43 lõikele 6 hagi esitamise tähtajast kinnipidamise seisukohalt tähtsust üksnes hagiavalduse allkirjastatud originaali kohtukantseleisse saabumise kuupäev (kohtumäärused, 28.4.2008, PubliCare Marketing Communications vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Publicare), T‑358/07, EU:T:2008:130, punkt 13, ja 28.11.2011, Noscira vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Agouron Pharmaceuticals (ZENTYLOR), T‑307/11, EU:T:2011:697, punkt 15).

22

Käesoleval juhul saabusid hageja saadetud dokumendid koos nõuetekohaselt omakäeliselt allkirjastatud saatekirjaga kohtukantseleisse 30. septembril 2014 ehk pärast 22. ja 25. septembril 2014 lõppenud hagi esitamise tähtaegade möödumist.

23

Seega tuleb teha järeldus, et hagiavaldust ei esitatud enne hagi esitamise tähtaja möödumist.

24

Veel olgu meelde tuletatud, et selleks volitatud advokaadi poolt omakäeliselt allkirjastatud hagiavalduse originaali esitamata jätmine ei kujuta endast sellist vormilist puudust, mida saaks kodukorra artikli 44 lõike 6 alusel kõrvaldada. Seda nõuet tuleb nimelt käsitada sisulise vorminõudena, mida tuleb kohaldada rangelt, nii et selle järgimata jätmine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse menetlustähtaja möödumise korral (vt selle kohta kohtuotsus, 22.9.2011, Bell & Ross vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑426/10 P, EKL, EU:C:2011:612, punkt 42; kohtumäärus, 21.9.2012, Noscira vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑69/12 P, EU:C:2012:589, punktid 22 ja 23, ning kohtuotsus 23.5.2007, parlament vs. Eistrup, T‑223/06 P, EKL, EU:T:2007:153, punktid 48 ja 51).

25

Lisaks ei ole hageja tõendanud ega isegi esile toonud asjaolu, et tegemist võis olla vabandatava veaga, ettenägematute asjaoludega või vääramatu jõuga, mis võimaldaks Üldkohtul asjaomasest tähtajast erandi teha Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teisele lõigule tuginedes, mida Üldkohtu menetluses kohaldatakse selle põhikirja artikli 53 alusel.

26

Neil asjaoludel tuleb hagi vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata, ilma et seda oleks vaja ühtlustamisametile kätte toimetada.

Kohtukulud

27

Kuna käesolev määrus on tehtud enne hagi ühtlustamisametile kättetoimetamist ja viimasel sissenõutavate kohtukulude tekkimist, siis piisab, kui hageja kohtukulud jäetakse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 1 tema enda kanda.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kuues koda)

määrab:

 

1.

Jätta hagi läbi vaatamata.

 

2.

Jätta Marpefa, SL‑i kohtukulud tema enda kanda.

 

Kuulutatud 5. veebruaril 2015 Luxembourgis.

 

Kohtusekretär

E. Coulon

Esimees

S. Frimodt Nielsen


( *1 ) Kohtumenetluse keel: hispaania.