1

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 9 alusel esitatud apellatsioonkaebusega palub apellant Ewelina Jelenkowska-Luca tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 21. jaanuari 2014. aasta kohtuotsuse Jelenkowska-Luca vs. komisjon (F‑114/12, EKL AT, EU:F:2014:3; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega Avaliku Teenistuse Kohus jättis rahuldamata tema hagi, millega ta palus tühistada Euroopa Komisjoni 11. juuli 2012. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema kaebus individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti (PMO) 25. augusti 2010. aasta otsuse peale, millega keelduti talle Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõikes 1 ette nähtud kodumaalt lahkumise toetuse maksmisest.

2

Avaliku Teenistuse Kohus tegi 21. jaanuaril 2014 vaidlustatud kohtuotsuse poola keeles, mis oli menetluskeel, mille apellant valis Avaliku Teenistuse Kohtusse tühistamishagi esitamisel vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 35 lõikele 2, mida kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtule selle kodukorra artikli 29 alusel. Kohtuotsus tehti apellandile teatavaks 22. jaanuaril 2014.

3

Apellant koostas edasikaebamiseks käesoleva apellatsioonkaebuse prantsuse keeles ja see saabus Üldkohtu kantseleisse 31. märtsil 2014.

4

Üldkohtu kohtusekretär teavitas 15. aprilli 2014. aasta kirjaga apellanti, et vastavalt Üldkohtu kohtusekretäri ametijuhendi artikli 7 lõike 5 esimesele lõigule ei saa apellatsioonkaebust registreerida, kui see ei ole koostatud kodukorra artiklis 136a sätestatud keeles, milleks käesoleval juhul on poola keel.

5

Üks apellandi nõustajatest palus 2. mai 2014. aasta kirjaga Üldkohtu presidendil vaadata apellatsioonkaebuse registreerimata jätmise otsus uuesti läbi ja nõustuda ex gratia selle registreerimisega edasikaebuse saabumise kuupäevast ehk 31. märtsist 2014. Ta märkis, et E. Jelenkowska-Luca pöördus tema büroosse üksnes paar päeva enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist ning et ta esitas talle kogu asjakohase dokumentatsiooni, sealhulgas vaidlustatud kohtuotsuse prantsuse keeles, jättes siiski täpsustamata, et menetluskeel esimeses kohtuastmes oli olnud poola keel.

6

Üldkohus leidis, et kuna see kiri sisaldab kodukorra artikli 35 lõike 2 punkti c kohast taotlust teha erand keelekasutusest, otsustas ta apellatsioonkaebuse registreerida ja edastas 18. juunil 2014 nimetatud kirja komisjonile, paludes tal vastavalt eespool viidatud artiklile esitada selle taotluse kohta oma seisukohad.

7

Komisjon esitas 1. juulil 2014 oma seisukohad keelekasutuse erandi taotluse kohta. Ta oli sellele vastu, tuues eelkõige välja, et taotlus on esitatud hilinenult, kuna Üldkohtu luba kasutada muud keelt kui kodukorra artikli 136a alusel kindlaks määratud menetluskeel oleks tulnud anda enne seda, kui möödus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, mis põhineb avalikul huvil.

8

Komisjoni seisukohad toimetati apellandile kätte 18. augustil 2014.

9

Apellant palub Üldkohtul:

10

Kodukorra artikkel 145 sätestab, et kui apellatsioonkaebus on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, võib Üldkohus igal ajal jätta apellatsioonkaebuse põhistatud määrusega tervikuna või osaliselt läbi vaatamata.

11

Käesolevas asjas leiab Üldkohus, et piisab kohtutoimiku dokumentidest, ja seda artiklit kohaldades otsustab ta asja lahendada menetlust jätkamata.

12

Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 9 esimese lõigu kohaselt võib Üldkohtusse edasi kaevata Avaliku Teenistuse Kohtu lõplikud otsused ja nimetatud kohtu otsused, millega sisulised küsimused lahendatakse ainult osaliselt või millega lahendatakse pädevuse puudumist või hagiavalduse vastuvõetamatust käsitlevaid menetlusküsimusi, kahe kuu jooksul alates edasi kaevatud otsuse kuulutamisest.

13

Seda menetlustähtaega pikendatakse vastavalt kodukorra artikli 102 lõikele 2 seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole menetlustähtajad ja lisatähtaeg seoses suurte vahemaadega eraldiseisvad, mistõttu siis, kui menetlustähtaeg lõppeb, tuleb seda pikendada seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra (vt kohtumäärus, 7.7.2014, T‑39/14 P: Gomes Moreira vs. ECDC, EKL AT, EU:T:2014:684, punkt 5 ja seal viidatud kohtupraktika).

14

Lisaks põhineb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hagi esitamise tähtaeg avalikul huvil, kuna see on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks; liidu kohtu ülesanne on omal algatusel kontrollida, kas seda tähtaega on järgitud (vt eespool punktis 13 viidatud kohtumäärus Gomes Moreira vs. ECDC, EU:T:2014:684, punkt 6 ja seal viidatud kohtupraktika).

15

Käesolevas asjas nähtub toimikust, et vaidlustatud kohtuotsus toimetati apellandile kätte 22. jaanuaril 2014. Sellest tuleneb, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, mida on pikendatud seoses suurte vahemaadega, lõppes 1. aprillil 2014. Apellant esitas apellatsioonkaebuse vaidlustatud kohtuotsuse peale 31. märtsil 2014 ehk üks päeva enne nimetatud tähtaja möödumist.

16

Kodukorra artikli 136a kohaselt on Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste puhul menetluskeeleks keel, mida kasutati Avaliku Teenistuse Kohtu otsuses, mille kohta apellatsioonkaebus esitati, ilma et see piiraks kodukorra artikli 35 lõike 2 punktide b ja c ning lõike 3 neljanda lõigu kohaldamist.

17

Üldkohtusse apellatsioonkaebuse esitavad pooled peavad seega kinni pidama menetluskeelest, mille apellant valis Avaliku Teenistuse Kohtu asjas (vt selle kohta analoogia alusel kohtumäärus, 20.5.2010, C‑64/98 P‑REV: Petrides vs. komisjon, EU:C:2010:279, punkt 15).

18

Kodukorra I jaotise 5. peatükis „Keeled” sisalduva artikli 35 lõike 2 punkti c kohaselt võib Üldkohus ühe poole taotluse korral siiski lubada pärast vastaspoole ärakuulamist kasutada kogu menetluse vältel või osaliselt kohtumenetluse keelena muud kodukorra artikli 35 lõikes 1 nimetatud keelt. Sellega seoses on Üldkohus juba asunud seisukohale, et menetluskeele kasutamise reeglist erandi tegemiseks tuleb seda taotlust üksikasjalikult ja konkreetselt põhjendada (kohtumäärus, 13.5.1993, T‑74/92: Ladbroke Racing vs. komisjon, EKL EU:T:1993:41, punkt 14), eriti kui selle taotluse on esitanud hageja ise (kohtumäärus, 24.1.1997, T‑121/95: EFMA vs. nõukogu, EKL, EU:T:1997:6, punkt 10).

19

Lisaks sätestab kodukorra artikli 35 lõige 3, et „[k]ohtumenetluse keelt kasutatakse eelkõige poolte kirjalikes ja suulistes avaldustes ning neile lisatud dokumentides, samuti Üldkohtu protokollides ja kohtuotsustes” ning et „[k]õigile dokumentidele, mis on esitatud muus keeles kui kohtumenetluse keel, peab olema lisatud tõlge kohtumenetluse keelde”.

20

Nagu eespool punktis 2 juba täpsustati, oli käesolevas asjas keel, milles vaidlustatud kohtuotsus koostati, ja seega apellatsioonimenetluse keel poola keel.

21

Siiski oli apellatsioonkaebus, mille apellant Üldkohtu kantseleisse esitas, koostatud prantsuse keeles ning sellele ei olnud lisatud tõlget poola keelde ega taotlust keelekasutuse erandi tegemiseks.

22

Alles üks kuu pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist, mida pikendati seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra, ja 15 päeva pärast seda, kui Üldkohtu kohtukantselei teavitas apellanti, et apellatsioonkaebust ei saa registreerida, kuna ei ole kasutatud keelt, mille näeb ette kodukorra artikkel 136a (vt eespool punkt 4), saatis apellandi nõustaja kohtukantseleisse kirja taotlusega keelekasutuse erandi tegemiseks (vt eespool punkt 5).

23

Sõltumata aga küsimusest, kas selles kirjas apellandi esitatud põhjendused vastavad piisavalt üksikasjalike ja konkreetsete põhjenduste nõudele, mis õigustavad erandi tegemist Avaliku Teenistuse Kohtus tema poolt tehtud esialgsest keelevalikust, tuleb märkida, et taotlus teha keelekasutuse erand, mis on esitatud pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist ja mille ese on nimelt apellatsioonkaebus, mis on koostatud muus keeles kui menetluskeel – nagu see on apellandi poolt käesoleval juhul esitatud taotlusega –, ei saa tagasiulatuvalt anda luba kasutada teist keelt edasikaebuses ning seetõttu a posteriori tekitada apellatsioonkaebuse vastavuse kodukorras ette nähtud keelekasutuse normidega.

24

Kuna menetluskeele kasutamise reeglist erandi tegemise tingimus on Üldkohtu luba pärast üksikasjaliku ja konkreetse põhjendusega taotluse esitamist, peab apellant näitama üles hoolikust ja esitama selle taotluse õigeaegselt, võttes arvesse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

25

Seega tuleb asuda seisukohale, et kuna käesolev apellatsioonkaebus ei ole esitatud vaidlustatud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasja menetluskeeles ehk poola keeles, ei ole see koostatud vastavalt Üldkohtu keelekasutusele ja on seega vastuvõetamatu (vt selle kohta analoogia alusel eespool punktis 17 viidatud kohtumäärus Petrides vs. komisjon, EU:C:2010:279, punkt 16) ning seda vastuvõetamatuse põhjust ei saa olematuks muuta pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist esitatud keelekasutuse erandi tegemise taotlusega.

26

Eeltoodud kaalutlusest tuleneb, et käesolev apellatsioonkaebuses tuleb ilmselge vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata, ilma et oleks vaja see komisjonile kätte toimetada või teha otsust taotluse kohta keelekasutuse erandi tegemiseks.

27

Kuna käesolev kohtumäärus tehti enne apellatsioonkaebuse kättetoimetamist komisjonile, piisab, kui otsustada, et apellant kannab ise oma kohtukulud vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 1, mida kohaldatakse sama kodukorra artikli 144 kohaselt apellatsioonimenetlusele.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (apellatsioonikoda)

määrab: