16.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 56/24

—

tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks;

—

tühistada Euroopa Komisjoni 24. septembri 2014. aasta otsus Ares (2014) 3142109 osas, milles keeldutakse hagejale andmast täielik juurdepääs taotletud dokumentidele, välja arvatud nendes sisalduvatele isikuandmetele;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide, et komisjon on rikkunud oma põhjendamiskohustust, kui ta jättis iga dokumendi puhul eraldi selgitamata, millist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (edaspidi „läbipaistvuse määrus”) asjakohast erandit ta kohaldas ning milliste faktiliste asjaolude ja kaalutluste alusel ta seda tegi. Tuginedes samadele üldistele argumentidele, et põhjendada keeldumise eri aluseid (kohtumenetlus ja õigusnõustamine ning otsustamisprotsess), ei esitanud komisjon põhjusi, miks taotletud dokumentide avaldamine konkreetselt ja tegelikult kahjustaks kõiki neid huvisid. Täpsemalt ei ole vaidlustatud otsuses selgitatud, kas iga keeldumise puhul viidatud põhjendus puudutab „kohtumenetlust” või „õigusnõustamist”.

2.

Teine väide, et komisjon on rikkunud läbipaistvuse määruse artikli 4 lõike 2 teist taanet, kui jättis näitamata, kuidas avaldamine igal juhtumil kahjustaks konkreetselt ja tegelikult „õigusnõustamist” ja „kohtumenetlust”. Mis puudutab „õigusnõustamist”, siis komisjoni abstraktsed põhjendused on kohtupraktikas tagasi lükatud ja komisjon ei esita konkreetset selgitust, millest nähtuks, miks konkreetsel juhul taotletud dokumentide täielik avaldamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult õigusnõustamist. Mis puudutab „kohtumenetlust”, siis komisjon jällegi ei selgita konkreetselt, miks avaldamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult „kohtumentlust”.

3.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud läbipaistvuse määruse artikli 4 lõike 3 mõlemat lõiku, jättes selgitamata, kuidas avaldamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult otsustamisprotsessi. Mis puudutab läbipaistvuse määruse artikli 4 lõike 3 esimest lõiku, siis komisjon ei määratlenud „otsustamisprotsessi”, mida saaks veel pidada „käimasolevaks”, ega tõendanud, kuidas avaldamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult tema otsustamisprotsessi. Mis puudutab selle sätte teist lõiget, siis ei näidanud komisjon, et taotletud dokumendid olid „arvamused” selle lõigu tähenduses ega a fortiori seda, et oht, et avaldamine konkreetselt ja tegelikult kahjustaks otsustamisprotsessi, oli tõsine selle lõigu ranges tähenduses.