22.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 462/30


3. novembril 2014 esitatud hagi – Meta Group versus komisjon

(Kohtuasi T-744/14)

(2014/C 462/43)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Meta Group Srl (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Bartolini ja A. Formica)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tuvastada, et komisjon ei ole täitnud tagapool nimetatud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi, mis moodustavad kokku summa 5 66  377,63 eurot ja mis on seotud sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata jäetud maksetega, ning samuti tuvastada, et hageja nõuete suhtes tehtud tasaarvestus on õigusvastane;

sellest tulenevalt kohustada komisjoni tasuma hagejale eespool nimetatud summa 5 66  377,63 eurot ning sellelt summalt arvestatud viivisintress ja inflatsioonivahe;

samuti kohustada komisjoni hüvitama hagejale tekitatud kahju kokku summas 8 15  000 eurot või rohkem, kui Euroopa Kohus peab seda käesolevat asja lahendades kohaseks, nagu ka oluline kahju, mis tuleneb eespool viidatud tasaarvestamise õigusvastasusest.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva kohtuasja ese on Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse viienda ja kuuenda raamprogrammi raames sõlmitud lepingute Take-it-up (nr 245637), BCreative (nr 245599) ja Ecolink+ (nr 256224) väidetav rikkumine kostja poolt.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kümme väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon on rikkunud lepingute tingimusi lepingulise teenuse osutajate tunnitasu määratlemisel (toetuslepingute II lisa artikli II.19 lõike 1 punkti d rikkumine).

Komisjon on lepingulise teenuse osutajate tunnitasu määratlemisel rikkunud II lisa artikli II.19 lõike 1 punkti d, kuna see sätestab, et lepingulise teenuse osutajatele – kui on oma kutseala esindajatele, kes osutavad teenust projekti elluviimiseks toetust saades vastavalt inter partes sõlmitud lepingute tingimustele – makstava tasu kajastamine toimub kooskõlas selle liikmesriigi raamatupidamisstandarditega, kus toetuse saaja tegutseb.

2.

Teine väide, et komisjon on rikkunud lepingute tingimusi lepingulise teenuse osutajate tunnitasu määratlemisel (toetuslepingute II lisa artikli II.19 lõike 1 punkti b rikkumine).

Komisjon on lepingulise teenuse osutajate tunnitasu määratlemisel rikkunud ka toetuslepingute II lisa artikli II.19 lõike 1 punkti b, kuna selle kohaselt tuleb abikõlbulikud kulud kindlaks määrata lepingu allakirjutamise ajal kehtinud üldpõhimõtete kohaselt. Täpsemalt on täiesti ebasobiv ja omavoliline komisjoni viide kriteeriumidele, mis kehtestati „Marie Curie” programmidele, sest need kriteeriumid puudutavad norme, mis jõustusid alles 2011. aastal ja mida lisaks kohaldatakse ainult FP7-le (Euroopa Liidu seitsmes raamprogramm) ning mis seetõttu ei olnud kehtivad käesoleva asja vaidlusaluste faktiliste asjaolude asetleidmise ajal.

3.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud Take it up projekti toetuslepingu artiklit I.11 („Other Special conditions”).

Arvestades eriti CIP programmi lepinguid ja täpsemalt projekti Take it up lepingut, on komisjon rikkunud artiklit I.11, sest ta on korduvalt jätnud vastu võtmata ametlikku või kaudset otsust selle lepingutingimuse rakendamiseks META välja pakutud meetodi kasutamisest keeldumise kohta.

4.

Neljas väide, et komisjon on rikkunud toetuslepingute II lisa artikli II.19 lõike 1 punkti b, kvalifitseerides „alltöövõtulepinguteks” töösuhted hagejast äriühingus töötavate ekspertidega.

Komisjon rikkus toetuslepingute II lisa artikli II.19 lõike 1 punkti b ka seetõttu, et ta ei kohaldanud ekspertide suhtes, kes töötasid toetust saades META-s projektide elluviimise nimel, „intra muros consultants” suhtes kehtivaid kriteeriume ja aruandlusstandardeid vastavalt komisjoni enda määratlusele, mis on kehtestatud viienda ja kuuenda raamprogrammi finantsjuhistes.

5.

Viies väide, mille kohaselt rikkus komisjon toetuslepingute II lisa artikli II.19 lõike 1 punkti b „in house consultants” kategooriasse kuuluvate isikutega seotud kaudsete kulude aktsepteerimisega.

Komisjon rikkus toetuslepingute II lisa artikli II.19 lõike 1 punkti b, täpsemalt selles punktis ette nähtud üldisi aruandlusstandardeid, sest ta ei järginud üldstandardeid, mida kohaldatakse kaudsete kulude klassifitseerimisele seoses „in house consultants” kategooriasse kuuluvate isikutega.

6.

Kuues väide, et komisjon rikkus Euroopa Liidu õiguse norme ja põhimõtteid ning Euroopa Kohtu kohtupraktikat, eriti hea usu, õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet.

Komisjoni tegevusetuse tõttu tekkis hagejal õiguspärane ootus, et tema poolt välja pakutud meetod on õige, nii et väljamakstud summade hilisem tagasinõudmine/sissenõutavaks muutunud toetussummade vähendamine tuleb kvalifitseerida hea usu põhimõtte rikkumiseks lepingu täitmisel.

7.

Seitsmes väide, mille kohaselt on komisjon rikkunud hea haldustava eeskirjade norme, täpsemalt reegleid seoses proportsionaalsusega, õigusega teabele, õigusega olla ärakuulatud ja otsuse põhjendamiskohustusega.

Komisjon ei esitanud META-le nõutud teavet või asjakohast selgitust võetud otsuste kohta; igal juhul võttis ta vastu ebaproportsionaalse otsuse, arvestades, et hageja täitis kõik projekti eesmärgid õigeaegselt.

8.

Kaheksas väide, et komisjon ei ole täitnud oma kohustust maksta META-le tasu, mis on ette nähtud toetuslepingutes rahastatud projektide elluviimiseks.

Komisjon rikkus seega lepingulist kohustust maksta toetuslepingute alusel sissenõutavaks muutunud tasu seoses aruannetes kajastatud META teenustega, mida osutati projektides ette nähtud eesmärkide saavutamiseks. Maksmata tasu suurus on 5 66  377,63 eurot.

9.

Üheksas väide, mille kohaselt on komisjon rikkunud määruse nr 966/2012/EL artiklit 80 seoses META nõuete tasaarvestamisega.

Komisjon rikkus Euroopa Liidu määruse nr 966/2012 artiklit 80, milles sätestatakse, et Euroopa institutsioonide võlgade tasaarvestamine nende institutsioonide nõuetega on lubatud ainult juhul, kui need nõuded ja võlad on kindlad, kindlasummalised ja tasumisele kuuluvad; kuna aga komisjoni tasaarvestatud nõuded on vaidlustatud, puudub neil ka „kindlus”.

10.

Kümnes väide, mis puudutab hüvitist hagejale tekkinud rahalise kahju eest.

Lepinguliste kohustuste rikkumine komisjoni poolt tekitas ka META-le eriti olulist ja ebaõiglaselt kantud kahju, mille tegelik suurus on hagile lisatud aruande kohaselt 8 15  000 eurot ning millele lisandub komisjoni ebaseaduslikult tehtud tasaarvestusest tulenev kahju.