8.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/34

11. juunil 2014 esitatud hagi – ClientEarth versus komisjon

(Kohtuasi T-424/14)

2014/C 303/43

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ClientEarth (London, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid O.Brouwer, F. Heringa ja J. Wolfhagen)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada hagejale 3. aprilli 2014. aasta kirjas viitenumbriga SG.B.4/LR/rc – sg.dsg2.b.4(2014) 1028887 teatavaks tehtud kostja otsus keelduda andmast juurdepääsu dokumentidele, mida hageja taotles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele;

—

mõista hageja kohtukulud, sh mis tahes menetlusse astuja kohtukulud vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 87 välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja tühistada komisjoni otsus keelduda andmast juurdepääsu komisjoni mõjuhindamise aruandele ning mõjuhindamiskomitee arvamusele keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise valdkonnas seoses Århusi konventsiooni kolmanda samba rakendamisega Euroopa Liidu õiguses ja liikmesriikide õiguses.

Hagi põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimese väite kohaselt ei ole määruse nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 3 esimene lõik kohaldatav ning komisjon on rikkunud põhjendamiskohustust. Hageja väidab, et komisjon tõlgendas valesti ja kasutas vääralt dokumentidele juurdepääsu suhtes artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandit, kuna taotletud dokumente tuleb eristada komisjoni otsustamisprotsessi puudutavatest dokumentidest. Hageja väidab veel, et komisjon ei esitanud põhjusi selle kohta, miks kuulub artikli 4 lõike 3 esimene lõik kohaldamisele.

2.

Teise väite kohaselt, mis on esitatud teise võimalusena, on valesti kohaldatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimest lõiku ning ei ole esitatud põhjendusi. Hageja väidab, et isegi kui artikli 4 lõike 3 esimene lõik oleks kohaldatav, ei tõendanud komisjon, et taotletud dokumentide avalikustamine kahjustaks otsustamisprotsessi, ega esitanud selle kohta konkreetset selgitust.

3.

Kolmanda väite kohaselt, mis on esitatud kolmanda võimalusena, on valesti kohaldatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus kasutatud ülekaaluka üldise huvi kriteeriumi ning ei ole esitatud põhjendusi. Hageja väidab, et isegi kui artikli 4 lõike 3 esimene lõik oleks kohaldatav, eksis komisjon ülekaaluka üldise huvi kriteeriumi kohaldamisel ja tõlgendamisel ega tõendanud, et ei esinenud ülekaalukat üldist huvi, mis põhjendaks taotletud dokumentide avalikustamisest. Veel väidab hageja, et komisjon ei esitanud selles küsimuses piisavaid põhjendusi.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).