14.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 223/36

2. mail 2014 esitatud hagi – Wirtschaftsvereinigung Stahl jt versus komisjon

(Kohtuasi T-285/14)

2014/C 223/40

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Wirtschaftsvereinigung Stahl (Düsseldorf, Saksamaa), Benteler Steel/Tube GmbH (Paderborn), BGH Edelstahl Freital GmbH (Freital), BGH Edelstahl Siegen GmbH (Siegen), BGH Edelstahl Lippendorf GmbH (Lippendorf), Buderus Edelstahl Schmiedetechnik GmbH (Wetzlar), ESF Elbe-Stahlwerke Feralpi GmbH (Riesa), Friedr. Lohmann GmbH Werk für Spezial- & Edelstähle (Witten), Outokumpu Nirosta GmbH (Krefeld), Peiner Träger GmbH (Peine), ThyssenKrupp Steel Europe AG (Duisburg), ThyssenKrupp Rasselstein GmbH (Andernach), ThyssenKrupp Electrical Steel GmbH (Gelsenkirchen), Pruna Betreiber GmbH (Grünwald), ThyssenKrupp Gerlach GmbH (Homburg), ThyssenKrupp Federn und Stabilisatoren GmbH (Hagen), Salzgitter Mannesmann Rohr Sachsen GmbH (Zeithain), HSP Hoesch Spundwand und Profil GmbH (Dortmund), Salzgitter Mannesmann Grobblech GmbH (Mülheim an der Ruhr), Mülheim Pipecoatings GmbH (Mülheim an der Ruhr), Salzgitter Mannesmann Stainless Tubes Deutschland GmbH (Remscheid), Salzgitter Hydroforming GmbH & Co. KG (Crimmitschau), Salzgitter Mannesmann Line Pipe GmbH (Siegen), Ilsenburger Grobblech GmbH (Ilsenburg) (esindajad: advokaadid A. Reuter, C. Arhold, N. Wimmer, F.-A. Wesche, K. Kindereit, R. Busch, A. Hohler ja T. Woltering)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada kostja 18. detsembri 2013. aasta otsus algatada ametlik uurimismenetlus asjas Riigiabi SA.33995 (2013/C) (ex 2013/NN) – taastuvenergia toetamine ja energia suurtarbijatele taastuvenergiaseadusest tuleneva lisatasu vähendamine (ELT C 37/73, 7.2.2014);

—

liita käesolev kohtuasi kohtuasjaga, milles menetluse ese on Saksamaa poolt Üldkohtule esitatud hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks (hagi esitatud 21. märtsil 2014);

teise võimalusena: kaasata Saksamaa hagi käsitleva menetluse toimikud;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad üheksa väidet.

1.

Esimene väide: tegemist ei ole eelisega

—

Hagejad väidavad, et seaduses, millega muudetakse prioriteetseks taastuvad energiaallikad (edaspidi „taastuvenergiaseadus”), ette nähtud eriline hüvitamiskord ei loo terasetööstuse elektri suurtarbijatele üldiselt ja iseäranis hagejatele 2 kuni 24 mingit eelist.

2.

Teine väide: tegemist ei ole valikulise eelisega

—

Lisaks väidavad hagejad, et eriline hüvitamiskord ei võimalda hagejatele kindlasti valikulist eelist ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

3.

Kolmas väide: riigi ressursse ei kasutata

—

Lisaks väidavad hagejad, et eriline hüvitamiskord ei kujuta endast „liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest” antavat toetust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

4.

Neljas väide: tegemist ei ole konkurentsi moonutamisega

—

Hagejad väidavad, et erilise hüvitamiskorraga ei moonutata konkurentsi Euroopa Liidus.

5.

Viies väide: liikmesriikidevahelist kaubandust ei kahjustata

—

Lisaks väidavad hagejad, et eriline hüvitamiskord ei kahjusta ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

6.

Kuues väide: erilise hüvitamiskorra kaotamise või olulisel määral vähendamisega rikutakse hagejate põhiõigusi

—

Hagejad väidavad, et kui eriline hüvitamiskord kvalifitseeritakse riigiabiks või kui seda hüvitamiskorda vähendataks olulisel määral, ei ületataks mitte ainult Euroopa Liidu Kohtu poolt selgelt kindlaks määratud ELTL artikli 107 piire, vaid rikutaks ka põhjapanevat nõuet, et koormus peab jagunema õiglaselt. Erilise hüvitamiskorra kaotamise või selle olulisel määral vähendamisega rikutaks seega ka hagejate põhiõigusi, eelkõige nende õigusi, mis tulenevad Euroopa Liidu põhiõiguste hartast.

7.

Seitsmes väide: eriline hüvitamiskord on hõlmatud komisjoni 22. mai 2002. aasta otsusega

—

Samuti väidavad hagejad, et komisjon tuvastas oma 22. mai 2002. aasta otsuses sõnaselgelt, et taastuvenergiaseadus ja selle „hüvitamiskorrad” ei vasta riigiabi koosseisule (1). See otsus hõlmab ka erilist hüvitamiskorda.

8.

Kaheksas väide: ilmne hindamisviga ja ebapiisav esialgne hindamine

—

Lisaks sellele väidavad hagejad, et komisjon ei hinnanud piisavalt ja seetõttu ka ei mõistnud, et energia suurtarbijatele ette nähtud erandid on oma eesmärgi, olemuse ja/või taastuvenergiaseaduse sisemise ülesehituse kohaselt õigustatud ja ei kujuta endast seetõttu valikulist eelist.

9.

Üheksas väide: rikutud on õigust olla ära kuulatud

—

Hagejad väidavad ka, et komisjon oleks pidanud neid enne nii tõsiste õiguslike tagajärgedega otsuse tegemist igal juhul ära kuulama.

(1)  Komisjoni 22. mai 2002. aasta kiri, K (2002) 1887 lõplik/riigiabi NN 27/2000-Saksamaa