Kohtuasi T‑793/14

Tempus Energy Ltd
ja
Tempus Energy Technology Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Ühendkuningriigi võimsusturg – Abikava – ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3 – Mõiste „kahtlused“ määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõigete 3 ja 4 tähenduses – Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020 –Otsus jätta vastuväited esitamata – Ametliku uurimismenetluse algatamata jätmine – Huvitatud isikute menetlusõigused

Kokkuvõte – Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 15. novembri 2018. aasta otsus

  1. Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni sellise otsuse õiguspärasuse hindamine, mis on tehtud esialgse uurimise etapi lõpus otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel

    (ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artiklid 4 ja 6)

  2. Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus siseturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Mõiste „kahtlused“ – Välistav ja objektiivne laad

    (ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõiked 3 ja 4)

  3. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus siseturuga – Tõsised raskused, mis tekitavad kahtlusi – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Tõendamiskoormis ja tõendamise ulatus juhul, kui esitatakse tühistamishagi otsuse peale mitte esitada vastuväiteid – Teatise esitamisele eelneva etapi kestuse ja asjaolude mõju

    (ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõige 4)

  4. Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus siseturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Kahtlused – Küsimuse ulatus ning toimiku keerukus, mis võivad kujutada endast kaudset tõendit kahtluste esinemisest

    (ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõiked 3 ja 4)

  5. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Energiasektoris antud abi – Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised – Tootmisvõimsuse piisavuse huvides antud abi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Tarbimise juhtimise rolli hindamine võimsusturul – Ulatus

    (ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2014/C 200/1, lõiked 224 ja 226 ning lõike 232 punkt a)

  6. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Objektiivselt põhjendatud erinev kohtlemine – Hindamiskriteeriumid

  7. Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus siseturuga – Komisjoni kohustus analüüsida teatatud meetme proportsionaalsust

    (ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 4)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 60, 61 ja 71)

  2.  Mis puudutab mõistet „kahtlused“, mis on märgitud määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks, artiklites 3 ja 4, seoses teatatud meetme kokkusobivusega siseturuga, siis on kohtupraktikas määratletud kolm nõuet, millega komisjoni hinnangut piiritleda.

    Esiteks on see mõiste teisi välistav. Niisiis ei saa komisjon keelduda ametlikku uurimismenetlust algatamast teistele asjaoludele tuginedes, näiteks nagu kolmandate isikute huvi, menetlusökonoomia kaalutlused või kõik muud otstarbekast haldusest või poliitikast tingitud põhjused.

    Teiseks tuleneb muu hulgas määruse nr 659/1999 artikli 4 lõikest 4, et kui komisjonil ei õnnestus kõrvaldada kõiki kahtlusi selle sätte tähenduses, on ta kohustatud algatama ametliku uurimismenetluse. Selles osas puudub tal igasugune kaalutlusõigus.

    Kolmandaks on määruse nr 659/1999 artikli 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kahtluste mõiste objektiivset laadi. Selliste kahtluste olemasolu tuleb otsida nii vaidlustatud akti vastuvõtmise tingimustest kui ka selle sisust, tehes seda objektiivselt, võrreldes otsuse põhjendusi nende tõenditega, mis komisjonil olid siis, kui ta võttis seisukoha vaidlusaluse abi siseturuga kokkusobivuse osas. Sellest tuleneb, et Üldkohtu teostatav õiguspärasuse kontroll tõsiste raskuste olemasolu suhtes läheb oma laadilt kaugemale ilmse hindamisvea kontrollist.

    (vt punktid 62–65)

  3.  Siinkohal tuleb meenutada, et selleks, et oleks võimalik läbi viia piisav uurimine – pidades silmas riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju – ei pea komisjon piirduma oma analüüsis nende elementidega, mis sisalduvad kõnealuse meetme kohta saadetud teatises. Ta võib ja vajaduse korral peab küsima asjakohast teavet selleks, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal oleks tal hindamiseks teavet, mida võib mõistlikult pidada hinnangu andmisel piisavaks ja selgeks.

    Niisiis, selleks et tõendada kahtluste olemasolu määruse nr 659/1999 artikli 4 lõike 4 tähenduses, piisab sellest, kui Tempus näitab, et komisjon ei uurinud ega analüüsinud hoolikalt ja erapooletult kõiki selle analüüsi jaoks asjasse puutuvaid tegureid, või jättis need nõuetekohaselt arvesse võtmata viisil, mis oleks kõrvaldanud igasugused kahtlused teatatud meetme kokkusobivuse kohta siseturuga.

    Neil asjaoludel ei võimalda teatisele eelnenud etapi kestus ja asjaolud, mis annavad tunnistust raskustest, mille tekitas vajadus koguda asjakohast teavet, et võimaldada komisjonil analüüsida abikava kohta esitatud teatist EL toimimise lepingu, määruse nr 659/1999 ja suuniste asjakohastest sätetest lähtudes, nagu ka selle abikava kohta kolme erineva ettevõtja esitatud märkuste paljusus, asuda seisukohale, et esialgse uurimismenetluse lühike kestus tõendab, et puuduvad kahtlused nimetatud abi kokkusobivuse kohta siseturuga, vaid vastupidi, need tõenäoliselt kujutavad endast tõendit selliste kahtluste olemasolu kohta.

    Eriti kehtib see juhul, kui teatise üks kuu kestva esialgse läbivaatamise ajal ei uuri komisjon eraldi tarbimise juhtimise rolli võimsusturul, olgugi et komisjon ei ole olukorras, kus ta võib tugineda pelgalt teabele, mille esitas asjaomane liikmesriik, ilma et ta oleks ise andnud hinnangu, selleks et analüüsida, ning vajaduse korral küsida hindamise tarvis asjakohast teavet huvitatud isikutelt.

    (vt punktid 69, 70, 85, 109, 110, 113 ja 188)

  4.  Riigiabi valdkonnas võivad komisjoni poolt esialgse uurimise raames käsitletud küsimuse ulatus ja asjaomase toimiku keerukus anda tunnistust sellest, et kõnealuse menetluse raames mindi oluliselt kaugemale sellest, mis on tavaliselt vajalik EÜ artikli 108 lõike 3 alusel läbiviidava esmase uurimise käigus. See asjaolu kujutab endast aga kaudset tõendit sellest, et esinesid kahtlused määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks, artikli 4 lõigete 3 ja 4 tähenduses.

  5.  Komisjoni ülesanne on vastavalt 2014.–2020. aasta keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 232 alapunktile a tagada, et abikava oleks kujundatud nii, et nõudluse juhtimine saaks tootmise kõrval osaleda, kuna vastavad võimsused võimaldavad tõhusalt tegeleda tootmisvõimsuste piisavuse probleemiga.

    Eelkõige suuniste punktist 226 nähtub, et abikavad peaksid olema asjaomastele ettevõtjatele avatud ning pakkuma neile piisavalt stiimuleid.

    Kuna komisjon oli teadlik raskustest, millele juhtis tähelepanu sõltumatu tehniline ekspertrühm seoses tarbimise juhtimise potentsiaali arvesse võtmisega, ei saa ta asuda seisukohale, et tarbimise juhtimise tegeliku arvesse võtmise hindamiseks – et mitte jääda olukorda, kus tal võiks olla kahtlusi abikava kokkusobivuses siseturuga – piisas sellest, kui nõustuda liikmesriigi poolt selle kohta kavandatava üksikasjaliku korraga.

    Suuniste punktist 226 ja punkti 232 alapunktist a nähtub, et komisjonil on eriti oluline tagada, et kõnealune võimsusturg võimaldaks kõikidel lahendustel tootmisvõimsuste piisavuse probleemi leevendamiseks tegelikult ja tõhusalt osaleda, kuna igal lahendusel on omad eelised ja puudused. Komisjon ei tohiks rahulduda – lähtudes kättesaadavast teabest ja arvestades tarbimise juhtimise rolli – käesolevas asjas üksnes meetme „avatusega“ ja seetõttu järeldada, et see on tehnoloogilises mõttes neutraalne, ilma et ta oleks analüüsinud üksikasjalikumalt selle tehnoloogilise lahenduse arvestamise tegelikkust ja tõhusust võimsusturul.

    (vt punktid 126, 127, 147, 149, 153 ja 154)

  6.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 164)

  7.  Seoses abikavaga, mille kohaselt makstakse elektrivõimsuse tarnijatele tasu selle eest, et viimased kohustuvad tarnima elektrienergiat, vähendama tarbimist või lükkama seda edasi elektrisüsteemile koormaval perioodil, kui asjaomane liikmesriik on muutnud nimetatud tasu rahastamiseks kantud kulude katmise meetodit, on komisjoni ülesanne meetme siseturuga kokkusobivuse analüüsimise raames uurida, milline on selle muudatuse võimalik mõju abi kogusummale ja seega teatatud meetme proportsionaalsusele. Asjaolu, et komisjonil ei olnud esialgse uurimismenetluse ajal täielikku teavet selle kohta, on veel üks märk kahtluste esinemisest määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks, artikli 4 tähenduses.

    (vt punkt 213)