Kohtuasi T‑713/14

Saksamaa Liitvabariigis töötavate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste institutsioonide teenistujate organisatsioon (IPSO)

versus

Euroopa Keskpank

EKP – EKP personal – Renditöötajad – Sama renditöötaja teenuse maksimaalse kestuse piirang – Tühistamishagi – Vaidlustatav akt – Otsene ja isiklik puutumus – Põhjendatud huvi – Hagi esitamise tähtaeg – Vastuvõetavus – Hagejast ametiühinguorganisatsiooni teavitamata ja nõustamata jätmine – Lepinguväline vastutus

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 13. detsembri 2016. aasta otsus

1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Hindamine objektiivsete kriteeriumide alusel – Euroopa Keskpanga otsus, millega piirati sama renditöötaja teenuse kasutamise maksimaalset aega – Hõlmamine

   (ELTL artikkel 263)

2. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Akt, mis sisaldab institutsiooni kavatsust juhinduda teatavas valdkonnas kindlatest käitumisjuhistest – Väljajätmine

   (ELTL artikkel 263)

3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Oma liikmete huve kaitsva ja neid esindava kutseühenduse hagi – Vastuvõetavus – Tingimused

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Euroopa Keskpanga otsus, millega piirati sama renditöötaja teenuse kasutamise maksimaalset aega – Niisuguse ametiühinguorganisatsiooni hagi, kes tegutseb pangatöötajate huve kaitstes – Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 263 kuues lõik)

5. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Füüsilised või juriidilised isikud – Hagi, mis võib hagejale kasu tuua – Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

6. Tühistamishagi – Tähtaeg – Õiguskord

   (ELTL artikli 263 kuues lõik)

7. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamata ja hagejale teatamata akt – Täpne teadlikkus sisust ja põhjendustest – Kohustus nõuda akti olemasolust teadasaamise korral selle täielikku teksti mõistliku aja jooksul

   (ELTL artikli 263 kuues lõik)

8. Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud – Autonoomne tuginemine direktiivi 2002/14 sättele – Välistamine

   (ELL artikli 6 lõike 1 kolmas lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 27 ja artikli 52 lõige 7; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14)

9. Sotsiaalpoliitika – Töötajate teavitamine ja nõustamine – Direktiiv 2002/14 – Kohaldamisala – Töötaja – Mõiste – Töösuhte olemasolu – Hindamiskriteeriumid – Euroopa Keskpanga käsutusse antud renditöötajad – Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14, artikli 2 punkt c)

10. Institutsioonide aktid – Direktiivid – Liidu institutsioonidele kohustuste otsene kehtestamine nende suhetes oma töötajatega – Välistamine – Tuginemise võimalikkus – Ulatus

    (ELTL artikkel 288; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14)

11. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töötingimused – Liidu direktiivide järgimine sotsiaalpoliitika valdkonnas – Euroopa Keskpanga konkreetsed kohustused – Puudumine

    (Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikli 9 punkt c; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14)

12. Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Esindamine – Ametiühinguorganisatsioon, millel on nõustamise ja teavitamise õigus – Kohustuslik konsulteerimine – Ulatus

13. Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Esindamine – Ametiühinguorganisatsioon, millel on nõustamise ja teavitamise õigus – Enne otsuse tegemist renditöö valdkonnas konsulteerimata jätmine – Lubamatus

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 27; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14)

14. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos

    (ELTL artikli 340 teine ja kolmas lõik)

1.  Üksnes sellised meetmed, mis loovad kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad kolmandate isikute huve, muutes sellisel viisil nende õiguslikku olukorda kujutavad endast akte, mille peale võib esitada tühistamishagi. Et teha kindlaks, kas akt, mille tühistamist taotletakse, tekitab selliseid tagajärgi, tuleb selle akti kvalifitseerimisel lähtuda selle sisust, kontekstist, milles see välja töötati ning autori tahtest. Seevastu vorm, milles akt on tehtud, ei oma tühistamishagi vastuvõetavuse hindamisel põhimõtteliselt mingit tähendust. Siiski ei saa välistada, et Üldkohus võtab selliste vastuvõetud aktide vormi, mille tühistamist taotletakse, arvesse osas, milles see võib aidata määratleda nende olemust.

   Samuti ainult akt, millega selle koostaja määrab ühemõtteliselt ja lõplikult kindlaks oma seisukoha vormis, mis võimaldab kindlaks teha selle olemuse, kujutab endast otsust, mille peale saab esitada tühistamishagi.

   Nii on see Euroopa Keskpanga juhatuse otsuse puhul, millega määratakse lõplikult kindlaks vähemalt mõni kriteerium, mida tuleb järgida renditöötajatega lepingute sõlmimisel selles institutsioonis: nimelt määrati kindlaks administratiiv- ja sekretäriülesandeid täitva sama renditöötaja maksimaalse töötamise aeg.

   Selline otsus tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi, sest kui kõnealust eeskirja ei ole ametlikult muudetud või tühistatud, ei tohi keskpank seda riigihankemenetluse raames rendiagentuuride esitatud pakkumuste hindamisel seoses renditöötajate töölevõtmisega institutsioonis eirata.

   (vt punktid 17, 18, 20, 22 ja 23)

2.  Vaidlustatav akt ELTL artikli 263 tähenduses ei ole institutsiooni meede, mis sisaldab pelgalt institutsiooni või mõne selle talituse kavatsust juhinduda teatavas valdkonnas oma tegevuses kindlatest reeglitest. Sellised asutusesisesed suunised, milles antakse üldised juhised, millele tuginedes institutsioon kavatseb hiljem asjakohaste sätete alusel võtta vastu üksikotsused, mille seaduslikkust saab ELTL artiklis 263 sätestatud korras vaidlustada, tekitavad tagajärgi ainult asutuse piires ega tekita kolmandatele isikutele õigusi või kohustusi. Sellised aktid ei kujuta endast seega kahjustavaid akte, mille peale sellistena saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel.

   (vt punkt 19)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 44, 46–49)

4.  Pelk asjaolu, et töötajaid esindav ametiühinguorganisatsioon osales akti vastuvõtmisele viinud läbirääkimistel, ei ole piisav, et muuta hagi esitamise õiguse laadi, mis tal ELTL artikli 263 kohaselt selle akti suhtes võib olla. Organisatsiooni hagi võib tunnistada siiski vastuvõetavaks, kui ta kaitseb omaenda huve, mis erinevad tema liikmete huvidest, eelkõige juhul, kui vaidlustatud akt kahjustab tema läbirääkija positsiooni, ja seda erilistes olukordades, milles tal oli selgelt piiritletud läbirääkija roll, mis oli tihedalt seotud asjassepuutuva otsuse esemega, mistõttu tema faktiline olukord eristus kõikide teiste isikute omast.

   Kui tegemist on hagiga, mille esitas ametiühinguorganisatsioon Euroopa Keskpanga juhatuse otsuse peale, mis näeb ette piirangu sama renditöötaja teenuste kasutamise maksimaalse aja kohta, piisab ametiühinguorganisatsiooni sotsiaalse eestkõneleja positsioonist renditöötajaid käsitlevate arutelude raames, mis puudutavad eelkõige nende töötamise aega pangas, selleks et tõendada, et vaidlustatud akt puudutab teda isiklikult ELTL artikli 263 kuuenda lõigu tähenduses. Hageja selline staatus on nimelt eriline, sest erinevatest ametiühinguorganisatsioonidest, kes võivad tegutseda niisuguste isikute huvide kaitseks, kelle pank on tööle võtnud või kes tema jaoks töötavad, osales just tema vaidlustatud aktiga hõlmatud küsimusi käsitlevates pangaga toimunud aruteludes, mis teda individualiseerib teistest ametiühinguorganisatsioonidest.

   Vaidlustatud akt puudutab ametiühinguorganisatsiooni ka otseselt, sest see mõjutab vahetult tema sotsiaalse eestkõneleja positsiooni, mis tal oli renditöötajate küsimusi puudutavate arutelude raames, kuna see võttis temalt võimaluse osaleda otsuse vastuvõtmisel ja seda mõjutada.

   (vt punktid 52, 53, 58 ja 59)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 63 ja 64)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 68)

7.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 69–72)

8.  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 27 näeb ette töötajate õiguse olla ettevõttes ära kuulatud ja informeeritud. Need sätted võivad olla kohaldatavad liidu institutsioonide ja nende töötajate vahelistes suhetes.

   Põhiõiguste harta artikli 27 sätete kohaselt piirdub neis sätestatud õiguste teostamine siiski liidu õiguse ning liikmesriigi õigusaktide ja tavadega ette nähtud juhtude ja tingimustega.

   Sellest järeldub, et põhiõiguste harta artikkel 27, mis ei näe ette ühtegi vahetult kohaldatavat õigusnormi, ei ole iseenesest piisav, et anda isikutele subjektiivne õigus olla ära kuulatud ja informeeritud, millele sellisena saaks tugineda.

   Põhiõiguste harta artikli 27 selgituste kohaselt, mida tuleb ELL artikli 6 lõike 1 kolmanda lõigu ja põhiõiguste harta artikli 52 lõike 7 alusel artikli 27 tõlgendamisel arvestada, koosneb liidu õigustik valdkonnas, mille on ette näinud põhiõiguste harta artikkel 27 – täpsustades selle kohaldamise tingimusi –, eelkõige direktiivist 2002/14, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses.

   (vt punktid 84–86, 88)

9.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 97, 99 ja 101)

10.  Kuna direktiivide adressaatideks on liikmesriigid, mitte liidu institutsioonid või organid, siis ei saa direktiivi 2002/14, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses, sätteid pidada sellisteks, mis kehtestavad iseenesest institutsioonidele kohustusi nende suhetes oma töötajatega.

    Siiski ei välista asjaolu, et direktiiv ei ole institutsioonidele iseenesest siduv, seda, et nimetatud direktiivis kehtestatud normidele või põhimõtetele saab tugineda nende institutsioonide vastu, kui ilmneb, et need põhimõtted on institutsioonidele otseselt siduvate aluslepingu alusnormide ja üldpõhimõtete konkreetne väljendus. Nimelt on õiguse ühetaoline kohaldamine õigusel rajanevas ühenduses üks põhinõuetest ja iga õigussubjekt peab järgima õiguspärasuse põhimõtet. Niisiis on institutsioonid kohustatud järgima EL toimimise lepingu norme ja institutsioonide suhtes kohaldatavaid õiguse üldpõhimõtteid samuti nagu iga teine õigussubjekt.

    Samuti võib direktiiv olla institutsioonile siduv juhul, kui see institutsioon kavatses eelkõige oma korraldusliku autonoomia alusel täita konkreetset kohustust, mis on ära toodud direktiivis, või samuti juhul, kui üldkohaldatavas siseaktis endas on sõnaselgelt viidatud meetmetele, mida liidu seadusandja on aluslepingute kohaldamiseks võtnud. Viimaks peavad institutsioonid vastavalt neil lasuvale lojaalsuskohustusele võtma tööandjana käitudes arvesse liidu tasemel vastu võetud õigusnorme.

    (vt punktid 104–106)

11.  Kuigi Euroopa Keskpanga töötajate töölepingutingimuste artikli 9 punkt c kajastab üldpõhimõtet, mille kohaselt õiguse ühetaoline kohaldamine nõuab, et liidu institutsioonid järgiksid liidu õigusnorme, sealhulgas direktiive, ja et liidu õigusakti tuleb võimaluste piires tõlgendada kooskõlas kogu esmase õigusega, ei tee see säte pangale kohustuseks „täita konkreetset kohustust“, eelkõige kohustust teavitada või nõustada töötajate usaldusisikuid, nagu on sätestatud direktiivis 2002/14, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses.

    (vt punkt 111)

12.  Euroopa Keskpanga poolt tunnustatud ametiühinguorganisatsiooni nõustamise ja teavitamise õigus, mis on ette nähtud raamlepingus, annab raamlepingu kohaselt ametiühinguorganisatsioonile üksnes võimaluse otsuse vastuvõtmise mõjutamiseks; tegemist on otsuse tegemises osalemise ühe kõige tagasihoidlikuma viisiga, kuna see ei too mingil juhul kaasa juhtkonna kohustust arvestada esitatud seisukohtadega, vaid seisneb asjaomastele isikutele võimaluse andmises olla nende huvide esindaja kaudu ära kuulatud enne neid puudutava üldkohaldatava õigusakti vastuvõtmist või muutmist, ja seda eelkõige võimalusega tutvuda kogu asjakohase teabega terve selliste aktide vastuvõtmise protsessi jooksul, mille eesmärk on võimaldada ametiühinguorganisatsioonil osaleda nõustamisprotsessis nii täielikult ja tõhusalt kui võimalik.

    Niisiis peab administratsioon täitma konsulteerimise kohustust iga kord, kui töötajate esindajatega konsulteerimine võib vastuvõtmisele kuuluva akti sisu mõjutada, kuna vastasel korral kahjustataks konsulteerimise kohustuse kasulikku mõju.

    (vt punktid 146 ja 147)

13.  Võttes vastu otsuse, millega määratakse lõplikult kindlaks vähemalt mõni kriteerium, mida tuleb Euroopa Keskpangas järgida renditöötajatega lepingute sõlmimisel kaasamata eelnevalt ametiühinguorganisatsiooni, kel on nõustamise ja teavitamise õigus – kuigi vaidlustatud akti ese kuulub niisuguse töögrupi arutelude esemesse, milles ametiühinguorganisatsioon osaleb – ning ootamata ära töögrupi aruannet, ei järginud Euroopa Keskpank ametiühinguorganisatsiooni õigusi teavitamisele ja nõustamisele, mis moodustavad osa asjaomaseid isikuid esindava ametiühinguorganisatsiooni õigustest, ja rikkus direktiiviga 2002/14, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses, täpsustatud põhiõiguste harta artiklit 27, mida rakendas töögrupi loomisega renditöötajate küsimustele laiendatud raamleping.

    (vt punkt 148)

14.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 155)