Kohtuasi T‑586/14 RENV

Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (viies koda) 24. septembri 2019. aasta otsus

Dumping – Hiinast pärit solaarklaasi import – Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punktid b ja c (nüüd määruse (EL) 2016/1036 artikli 2 lõike 7 punktid b ja c) – Turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja – Mõiste „ettevõtte tootmiskulude ja finantsseisundi oluline moonutus“ – Maksusoodustused – Ilmne hindamisviga

  1. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Tuginemine turumajandusliku kolmanda riigi hindadele

    (Nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 7 punkt a)

    (vt punktid 49 ja 50)

  2. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana kohtlemine – Tingimused – Tootjate tõendamiskoormis – Tõendite hindamine institutsioonide poolt – Kohtulik kontroll – Piirid

    (Nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 7 punktid a, b ja c)

    (vt punktid 51–53)

  3. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana kohtlemine – Tingimused – Ettevõtja tootmiskulud ja finantsolukord, mida ei moonuta oluliselt endine mitteturumajanduslik süsteem – Mõiste

    (Nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 7 punkti c kolmas taane)

    (vt punktid 54–61 ja 67–73)

Kokkuvõte

Üldkohus tühistas 24. septembri 2019. aasta kohtuotsusega Xinyi PV Products (Anhui) Holdings vs. komisjon (T‑586/14 RENV) Euroopa Komisjoni rakendusmääruse nr 470/2014, millega kehtestatakse Hiinast pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ( 1 ).

Kohtuasi sai alguse dumpinguvastasest menetlusest, mille komisjon 2013. aastal läbi viis. Hageja Xinyi PV Products (Anhui) Holdings Ltd on Hiinas asutatud äriühing, kes toodab rakendusmääruses nr 470/2014 käsitletavat solaarklaasi ja ekspordib seda Euroopa Liitu. Nimetatud määrus tühistati osaliselt hagejat puudutavas osas Üldkohtu 16. märtsi 2016. aasta kohtuotsusega ( 2 ) põhjendusel, et komisjon oli teinud ilmse hindamisvea, keeldudes teda kohtlemast turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise kohaldamine“). Apellatsioonimenetluses tühistas Euroopa Kohus selle kohtuotsuse ( 3 ) ja saatis asja tagasi Üldkohtule. Seetõttu tuli Üldkohtul uuesti hinnata rakendusmääruse nr 470/2014 õiguspärasust ja eriti hageja turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotluse rahuldamata jätmist.

Selle raames märkis Üldkohus, et dumpinguvastaste meetmete kontekstis määratakse normaalväärtus tavaliselt kindlaks ekspordiriigis tavapärases kaubandustegevuses kehtiva samasuguse toote võrreldava hinna alusel. Ent mitteturumajanduslikest riikidest pärineva impordi puhul määratakse normaalväärtus reeglina kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Erinevalt neist reeglitest määratakse normaalväärtus siiski kindlaks üldkorras, kui on tõendatud, et ettevõtja tegutseb turumajanduse tingimustes (eeskätt siis, kui tema suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist) ( 4 ).

Selleks et tootja suhtes kohaldataks turumajanduslikku kohtlemist, peab ta muu hulgas tõendama, et tema tootmiskulusid ja finantsseisundit ei moonuta oluliselt endine mitteturumajanduslik süsteem eelkõige varade amortisatsiooni, muude mahakandmiste, vahetuskaubanduse ja võlgade hüvitamiseks tehtavate maksete näol ( 5 ).

Selles küsimuses täpsustas Üldkohus, et kõigi normaalväärtuse arvutamise üldreeglite kohaldamise eesmärk on kontrollida, kas turumajandusliku kohtlemise kohaldamist taotlev ettevõtja valmistab ja müüb asjaomast samasugust toodet kooskõlas põhimõtetega, mis võimaldavad arvutada normaalväärtuse. Seetõttu ei või komisjon turumajandusliku kohtlemise kohaldamise taotlust rahuldamata jätta asjaolude põhjal, mis ei too kaasa olulisi moonutusi ühes või mitmes teguris, mis määravad ära asjaomase samasuguse toote valmistamise ja müügi asjaolud.

Käesolevas asjas oli aga komisjon otsustanud, et ettevõtja tootmiskulude ja finantsseisundi moonutust puudutav tingimus ei ole täidetud ühelt poolt finantseelise tõttu, mis üldiselt tuleneb hageja suhtes kohaldatud vähendatud maksumäärast, ja teiselt poolt selle tõttu, et selline eelis võib ligi meelitada investeeringuid hageja kapitali. Üldkohtu jaoks seostusid need põhjendused ettevõtja finantsolukorraga parimal juhul abstraktsel tasandil, omamata seost asjaomase samasuguse toote valmistamise ja müügi asjaoludega. Üldkohus leidis, et mainitud finantseelis ei takistanud normaalväärtuse nõuetekohast arvutamist üldkorras, seda enam, et selle absoluutväärtus oli hageja käibega võrreldes väike.

Seega kinnitas Üldkohus, et põhjendused, millele tuginedes jättis komisjon rahuldamata hageja taotluse kohaldada tema suhtes turumajanduslikku kohtlemist, sisaldavad ilmset hindamisviga. Selle põhjal otsustas ta teist korda tühistada rakendusmääruse nr 470/2014.

( 1 ) Komisjoni 13. mai 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 470/2014, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2014, L 142, lk 1).

( 2 ) 16. märtsi 2016. aasta kohtuotsus Xinyi PV Products (Anhui) Holdings vs. komisjon (T‑586/14, EU:T:2016:154).

( 3 ) 28. veebruari 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Xinyi PV Products (Anhui) Holdings (C‑301/16 P, EU:C:2018:132).

( 4 ) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51, parandus, ELT 2010, L 7, lk 22) (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrusega (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21)) artikli 2 lõiked 1–7 ja eeskätt artikli 2 lõike 7 punktid b ja c.

( 5 ) Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punkti c kolmas taane.