EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
19. november 2014(*)
Avalik teenistus – Ametnik – Töötasu – Peretoetused – Siseriiklike ja personalieeskirjade järgsete toetuste kattumise välistamise eeskiri – Ametniku abikaasa poolt siseriiklike peretoetuste saamine – Ametniku poolt administratsioonile oma isikliku olukorra muutumisest teatamata jätmine – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Madalamasse järku tagandamine – Põhjendamine – Kergendavad asjaolud – Administratsiooni hooletus
Kohtuasjas F-42/14,
mille ese on ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi,
EH, Euroopa Komisjoni ametnik, elukoht Etterbeek (Belgia), esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Blot,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Currall ja C. Ehrbar,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS
(teine koda),
koosseisus: koja president M. I. Rofes i Pujol, kohtunikud K. Bradley ja J. Svenningsen (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik X. Lopez Bancalari,
arvestades kirjalikus menetluses ja 25. septembri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 EH palub Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 6. mail 2014 saabunud hagiavalduses tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse 24. juuni 2013. aasta otsus, millega talle määrati kolme palgajärgu võrra madalamasse järku tagandamise karistus, ja 24. jaanuari 2014. aasta otsus, millega tema kaebus jäeti rahuldamata.
Õiguslik raamistik
Ametnike õigused ja kohustused
2 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) käesolevale vaidlusele kohaldatavas redaktsiooni artiklis 11 on muu hulgas ette nähtud, et „[a]metnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades [ja et ta] täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustusega liidu ees.”
Distsiplinaarmenetlust käsitlevad sätted
3 Personalieeskirjade VI jaotise „Distsiplinaarmeetmed” artiklis 86 on sätestatud:
„1. Ametnik või endine ametnik, kes kas tahtlikult või süülise hooletuse tõttu ei täida oma käesolevatest personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi, kannab distsiplinaarvastutust.
2. Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik või Euroopa Pettustevastane Amet saab teada tõenditest, mis annavad põhjust oletada, et kohustused lõike 1 tähenduses on täitmata jäetud, võivad nad algatada haldusjuurdluse, et tõendada, kas selline täitmatajätmine on aset leidnud.
3. Distsiplinaareeskirjad, -menetlused ja -meetmed ning haldusjuurdlusi käsitlevad eeskirjad ja menetlused on sätestatud IX lisas.”
4 Personalieeskirjade IX lisa 3. jao „Distsiplinaarmeetmed” artiklis 9 on ette nähtud:
„1. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib määrata järgmised karistused:
a) kirjalik hoiatus;
b) noomitus;
c) kõrgemasse järku tõusmise edasilükkamine üheks kuni 23 kuuks;
d) madalamasse järku tagandamine;
e) palgaastme ajutine alandamine 15 päevaks kuni üheks aastaks;
f) palgaastme alandamine samas tegevusüksuses;
g) liigitamine madalamasse tegevusüksusesse koos palgaastme alandamisega või ilma selleta;
h) ametist kõrvaldamine […]”
5 Personalieeskirjade IX lisa artiklis 10 on sätestatud:
„Kehtestatud distsiplinaarkaristuse raskusaste peab vastama süüteo raskusastmele. Süüteo raskusastme kindlaksmääramisel ja kehtestatava distsiplinaarkaristuse üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse:
a) süüteo laadi ja asjaolusid, milles see aset leidis,
b) institutsioonide usaldatavusele, mainele või huvidele süüteost tuleneva kahju suurust,
c) seda, mil määral süütegu tuleneb tahtlikust tegevusest või hooletusest,
d) ametniku süüteo motiive,
e) ametniku palgaastet ja staaži,
f) ametniku isikliku vastutuse astet,
g) ametniku tööülesannete ja vastutuste taset,
h) seda, kas süütegu hõlmab korduvat tegevust või käitumist,
i) ametniku käitumist kogu tema teenistuskäigu jooksul.”
Peretoetusi käsitlevad sätted
6 Personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 kohaselt „[teatab] […] peretoetusi [see tähendab majapidamistoetust, ülalpeetava lapse toetust ja/või õppetoetust] saav ametnik […] mujalt saadavatest samalaadsetest toetustest; sellised toetused arvatakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 alusel makstavatest toetustest maha”.
7 Personalieeskirjade VII lisa artiklis 2 on sätestatud:
„1. Ametnik, kellel on üks või mitu ülalpeetavat last, saab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 igakuist toetust […] iga lapse kohta.
2. Ülalpeetav laps on ametniku või tema abikaasa seaduslik, väljaspool abielu sündinud või lapsendatud laps, keda ametnik tegelikult ülal peab.
[…]
Mis tahes last, keda ametnik on kohustatud ülal pidama liikmesriikide alaealiste kaitset käsitlevatel õigusaktidel põhineva kohtuotsuse kohaselt, käsitatakse ülalpeetava lapsena.
[…]
7. Kui lõigete 2 ja 3 tähenduses ülalpeetav laps on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega usaldatud teise isiku hooldada, makstakse ülalpeetava lapse toetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule.”
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
8 Hageja, kes asus Euroopa ühenduste teenistusse 1991. aastal ajutise teenistujana, on alates 1. märtsist 1998 komisjoni alaline ametnik ning enne ametisse nimetava asutuse määratud kolme palgajärgu võrra madalamasse järku tagandamise karistust täitis ta palgaastme AD 13 järgu 1 administraatori ametikohustusi ja vastutas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis programmide juhtimise eest.
9 Hageja on viie lapse isa ning saab seetõttu personalieeskirjade VII lisa artikli 2 alusel peretoetusi (edaspidi „personalieeskirjade järgsed peretoetused”).
10 Mis puudutab hageja kahte esimest last, kes sündisid esimesest abielust, mis lahutati 14. jaanuaril 2000, siis individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet maksis personalieeskirjade järgse ülalpeetava lapse toetuse alates 1. aprillist 1994 täielikult hageja endisele abikaasale hageja nimel ja tema eest ning see arvati maha elatisest, mida hageja pidi oma endisele abikaasale maksma.
11 Hageja ülejäänud kolme lapse kohta, kes sündisid vastavalt aastatel 1995, 1998 ja 2002 liidust praeguse abikaasaga, nähtub toimikust, et 1998. aastal sündinud lapse sünnist teatamise vormis deklareeris hageja komisjonile, et nende ema „tegele[s] kutsealase tegevusega ning sa[i] sünnitoetust: „jah”, kuid ei saanud peretoetusi, märkides sõnaselgelt „ei”.
12 Neist kolmest lapsest igaühe kohta sai hageja individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametilt järgmises sõnastuses teate:
„[…]
Tõendavatest dokumentidest ilmneb, et:
– selle lapse eesti ei maksta [siseriiklikku] peretoetust.
Seetõttu teatan teile, et:
– personalieeskirjade VII lisa artikli 2 alusel on […] selle lapse eest teile määratud ülalpeetava lapse toetus;
– personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 alusel makstakse teile ülalpeetava lapse toetus välja kogu ulatuses;
[…]
Meeldetuletus haldussätete kohta:
– Iga ametnik peab kohe administratsioonile kirjalikult teatama oma olukorra muutumisest.
– Personalieeskirjade artikkel 85: „Töötajale enammakstud summa nõutakse sisse, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada”.
13 Personalieeskirjade järgsest ülalpeetava lapse toetust puudutavatest teatistest, mis hagejale adresseeriti, nähtub, et seisuga 1. mai 2012 sai ta personalieeskirjade järgseid peretoetusi kõigi viie lapse eest kogu ulatuses.
Administratsioonide vaheline esialgne kirjavahetus
14 Hageja poolt hagile lisatud kirjavahetusest ilmneb sisuliselt, et tema praegune abikaasa, kellega ta abiellus 1. septembril 2000, taotles nende kolmest lapsest igaühe sünni puhul Assubel'ilt, mis on Belgia kindlustusasutus, kes vastutab selliste siseriiklike sotsiaaltoetuste nagu sünnitoetus ja peretoetused maksmise eest, nende toetuste saamist.
15 Sellega seoses teatas Assubel 14. veebruari 1996. aasta kirjas vastuseks hageja abikaasa taotlusele saada peretoetusi 1995. aastal sündinud laste eest, et kuna komisjoni makstud peretoetuse summa on Belgia peretoetuse summast suurem, siis ei saa talle seda siseriiklikku peretoetust määrata.
16 Belgia kindlustusasutus Partena (edaspidi „Partena”), kes on Assubeli õigusjärglane, teavitas 25. septembri 2000. aasta kirjaga vastuseks ühele teisele peretoetuste taotlusele, mille hageja abikaasa esitas telefoni teel pärast 1. septembril 2000 hagejaga abiellumist, et nende toetuste maksmiseks on kindlustusasutusel vaja komisjoni tõendit, et liit ei maksa samalaadseid toetusi. Hageja abikaasa sellele kirjale ei vastanud ega palunud komisjonilt ei seda, et ta sellise tõendi esitaks ega seda, et komisjon selle siseriikliku asutusega ühendust võtaks.
17 Partena märkis komisjonile 25. märtsil 2002 adresseeritud kirjas, et selleks, et hageja abikaasale siseriiklikke peretoetusi määrata, peab tal olema komisjoni tõend, mis täpsustab, mis ajast alates on makstud personalieeskirjade järgseid peretoetusi.
18 Komisjon kinnitas 12. aprilli 2002. aasta kirjas, mis oli adresseeritud Partenale ja mille koopia saadeti hagejale, et hageja sai personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses oma kahe lapse eest, kes olid sündinud 1995. ja 1998. aastal, ning antud juhul esimese eest alates 1. novembrist 1995 ja teise eest alates 1. veebruarist 1998.
19 Partena teavitas 28. augusti 2003. aasta kirjas komisjoni, et ta uurib hageja abikaasa õigust saada alates 1. detsembrist 1995 peretoetusi. Partena palus, et komisjon edastaks talle hageja viimase lapse sünnitunnistuse, mis oli komisjoni valduses, ja teatas, et ta saadab talle hageja abikaasale alates 1995. aasta detsembrist tehtud maksete üksikasjaliku väljavõtte. Lõpuks palus Partena komisjonil võtta ühendust hageja abikaasaga, „et saada [viimati nimetatult] [personalieeskirjade järgsed] peretoetused, mida [komisjon] [oli maksnud] […] [Partena] nimel ja asemel”.
20 Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet vastas 6. jaanuari 2004. aasta kirjas, mis oli adresseeritud Partenale ja mille koopia saadeti hagejale (edaspidi „6. jaanuari 2004. aasta kiri”), et ta võttis teadmiseks, et Partena uurib õigust saada alates 1. detsembrist 1995 Belgia peretoetusi hageja abikaasa töötamise tõttu. Sellega seoses tuletas individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet Partenale meelde, et ta on maksnud hagejale personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses tema kolme lapse eest, antud asjas kahe esimese eest, nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 18, ja kolmanda eest alates 1. maist 2002. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet palus Partenal „[talle] hüvitada Belgia peretoetused kogu ulatuses alates 1. detsembrist 1995 ning saata [talle] igakuine väljavõte hüvitamisest, mis tuleb teha [komisjoni] arveldusarvele, märkides viited [see tähendab hageja nime ja tema sotsiaalkindlustusnumbri]”. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet palus Partenal samuti väljastada tõend, milles oleks täpsustatud kuu, alates millest see siseriiklik asutus hakkab maksma hageja abikaasale Belgia peretoetusi, ja peretoetuste igakuine summa, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet saaks alates sellest kuupäevast täiendavalt maksta personalieeskirjade järgseid peretoetusi. Partena sellele individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti kirjale ei vastanud.
21 Partena teavitas hageja abikaasat 9. novembri 2006. aasta kirjas seoses hageja abikaasa 7. novembri 2006. aasta taotlusega, mille eesmärk oli hageja arvates „igal juhul saada selgitusi selle kohta, miks Partena lõpetas oma maksed ajavahemikus aprill 2005 kuni september 2006”, et talle määrati alates 1. oktoobrist 2006 igakuine summa 482,14 eurot peretoetusi tema kolme ülalpeetava lapse eest.
22 Komisjon teavitas siseriiklikku asutust 9. novembri 2009. aasta kirjaga, mis oli adresseeritud Partenale ja mis lisati hageja isikutoimikusse, et ta maksab personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses hageja kolme lapse eest, meenutades siiski, et vastavalt 7. mai 1987. aasta otsusest kohtuasjas komisjon vs. Belgia (186/85, EU:C:1987:208) tulenevale kohtupraktikale on personalieeskirjade järgsed peretoetused täiendavad võrreldes peretoetustega, mida peavad esmajärjekorras maksma siseriiklikud asutused.
Kontrolltoimingud
23 Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet teavitas 10. veebruari 2010. aasta e-kirjaga „[…] Ülalpeetava lapse eest ajavahemikul ([1. jaanuarist] 2005 kuni käesoleva ajani) makstud toetuste kontrollimine” hagejat sisuliselt sellest, et tema käsutuses oleva teabe kohaselt ilmneb, et tema abikaasa on ka töötaja või töötu, mis tähendab, et tal on õigus saada Belgia peretoetusi, ent hageja ei ole sellegipoolest teatanud seoses nende lastega mujal saadud toetustest. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet tuletas sellega seoses meelde õigusnorme ehk personalieeskirjade artikli 67 lõiget 2 ja artikli 68 teist lõiku, milles on sätestatud kattumisvastane eeskiri kõikide mujalt saadavate peretoetuste kohta, millest ametnikud peavad teatama (edaspidi „kattumisvastane eeskiri”), võttes arvesse, et mujalt ja esmajärjekorras saadud peretoetuste summa tuleb personalieeskirjade järgsete peretoetuste summast maha arvata. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet meenutas niisiis, et siseriiklikke peretoetusi saama õigustatud abikaasa peab esitama sellekohase taotluse, käesoleval juhul oma tööandja kaudu Belgia peretoetuste maksmisega tegelevale asutusele, ja et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit tuleb sellest teavitada. Viimaseks palus individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet hagejal täita deklareerimisvorm „Mujalt saadavad […] peretoetused” ja see talle tagastada juhul, kui ta saab või peaks mujalt saama siseriiklikke peretoetusi.
24 Hageja selgitas vastusena saadetud 10. veebruari 2010. aasta e-kirjas, mis oli adresseeritud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile ja mille koopia oli adresseeritud tema abikaasale, et ta ei mõista esitatud nõudmise sisu, sest pärast seda, kui nad olid teatanud oma kahe lapse sünnist, oli individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet seoses nende taotlusega saada toetusi otse Partenalt pöördunud otse Partena poole, kes menetles hageja abikaasa peretoetusi viimase tööandja nimel. Hageja märkis, et „[s]eetõttu [oli] individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet juba kursis hageja abikaasa olukorraga, kes sa[i] oma tööandja kaudu peretoetusi”, ja küsis individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametilt, mida viimane „veel teada soovi[s]”. Niisiis ei täitnud ega tagastanud hageja sel korral deklareerimisvormi, mille individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet oli talle eelmises punktis nimetatud e-kirjaga saatnud. Seevastu saatis ta individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile koopia 6. jaanuari 2004. aasta kirjast, kuid ei edastanud koopiat 9. novembri 2006. aasta kirjast, mille Partena tema abikaasale oli saatnud.
25 Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet kinnitas hagejale 11. veebruari 2010. aasta e-kirjaga, et ta oli Partenaga suhelnud hageja kolme viimase lapse teemal ja et „Partena ajakohasta[s] endiselt toimikut”. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet teavitas hagejat samuti sellest, et talle saadetud nõue teatada mujalt saadavatest peretoetustest puudutab ka tema kaht esimest last, kuna individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti käsutuses oleva ajakohastatud teabe kohaselt on nende kahe lapse ema kohta, kelle eest makstakse personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses, teatatud, et ta „ei tööta”. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet nõudis, et hageja kinnitaks, kas tema endise abikaasa tööalane seisund on endine.
26 Olles telefoni teel vestelnud tema toimiku eest vastutava individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti töötajaga, saatis hageja talle 11. veebruaril 2010 e-kirja, milles ta esiteks märkis seoses oma kolme viimase lapsega, et kuivõrd individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet oli Partena vastuse ootel, järeldas ta sellest, et ei pidanud selles etapis esitama täiendavat teavet oma abikaasa saadavate siseriiklike peretoetuste kohta. Teiseks märkis hageja seoses oma kahe esimese lapsega, kes elavad koos oma emaga ehk hageja endise abikaasaga, et ta ei suhtle enam viimasega ja et tema teada ta ei tööta. Ta andis individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile ka oma endise abikaasa Belgia aadressi.
27 Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet teavitas 15. veebruari 2010. aasta e-kirjaga hagejat sellest, et lõpetab teabe põhjal, mis hageja talle e-posti teel oli edastanud, kontrolli seoses hageja kahe esimese lapsega, kuid palus tal individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit teavitada oma endise abikaasa tööalase seisundi muutumisest. Seoses hageja kolme viimase lapsega märkis individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet, et „tema toimiku menetlemine jä[i] pooleli” ja et kohe, kui hageja saab Partenalt andmed, peab ta individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit sellest kõige kiiremas korras teavitama.
28 23. septembri 2011. aasta ennelõunal saadetud e-kirjas andis individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet hagejale teada, et selle päeva seisuga ei ole tal endiselt uudiseid hageja toimiku kohta, ja palus seetõttu hagejal ennast teavitada sellest, milline olukord valitseb seoses Partenale esitatud palvega toimik ajakohastada.
29 23. septembri 2011. aasta pärastlõunal saadetud e-kirjas teatas individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet hagejale, et oli saanud vajaliku teabe otse Partenalt ja et seetõttu hageja toimik ajakohastatakse.
30 29. septembri 2011. aasta teatises andis individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet hagejale sisuliselt teada sellest, et on saanud Partenalt kinnituse, et hageja saab alates 1. oktoobrist 2006 sellelt asutuselt oma abikaasa kaudu igakuiselt peretoetusi, mille summa jääb kuus 482,14 euro ja 586,27 euro vahele, et need summad on Belgia asutuse poolt ametlikult kinnitatud ja et väljamakstud toetuste kogusumma on 33 875 eurot. Niisiis teatas ta hagejale, et nõuab selle summa vastavalt personalieeskirjade artiklile 85 maksegraafiku alusel sisse ja et kuna hageja jättis siseriiklikust peretoetustest teatamata, siis peab individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet „tema toimiku edastama [komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametile] teadmiseks ja [rohkem kui] viis aastat tagasiulatuva sissenõudmise põhjendatuse võimalikuks kontrolliks”.
Uurimismenetlus ja ametisse nimetava asutuse aruanne
31 Personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi peadirektor ametisse nimetava asutuse ülesannetes selgitas 27. jaanuari 2012. aasta teatises, mille ese oli „volitus personalieeskirjade IX lisa artiklis 3 ette nähtud ärakuulamiseks”, komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametile, et teda on teavitatud sellest, et hageja on jätnud teatamata mujalt saadud peretoetustest ja seetõttu on ta otsustanud ta personalieeskirjade IX lisa artikli 3 alusel eelnevalt ära kuulata, et oleks võimalik hinnata süüdistusi, mida tema vastu võidakse esitada ja sellest lähtuvalt hinnata, kas need õigustavad distsiplinaarjuurdluse alustamist. Selle teatisega tehti komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti direktorile ülesandeks hageja ärakuulamine, mis toimus sama aasta 28. veebruaril.
32 Ärakuulamisaruandest ilmneb eelkõige, et hageja kinnitas personalieeskirjade järgsete peretoetuste saamist oma esimese lapse eest 1. augustist 1991 kuni 31. augustini 2008, oma teise lapse eest 1. augustist 1991 kuni 31. juulini 2011, oma kolmanda lapse eest alates 1. jaanuarist 1996, oma neljanda lapse eest alates 1. veebruarist 1998 ja viimaseks oma viienda lapse eest alates 1. maist 2002. Hageja kinnitas samuti, et on saanud koopia teatisest, mille individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet saatis 14. veebruaril 1994 tema endisele abikaasale ja millest viimast teavitati sellest, et personalieeskirjade kohaselt makstakse talle ülalpeetava lapse toetust hageja nimel ja hageja eest tingimusel, et järgitakse sätteid, mis annavad õiguse personalieeskirjade järgsete peretoetuste saamiseks.
33 Seoses hageja endise abikaasa kutsealasest tegevusest alates 1995. aastast teatamata jätmisega selgitas hageja, et pärast nende lahkuminekut ja rasket abielulahutust aastal 2000 ei ole nad enam suhelnud; et tollal tema endine abikaasa ei töötanud; et abielu lahutamise lepingu kohaselt arvati personalieeskirjade järgsed peretoetused, mida individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet hageja endisele abikaasale maksis, maha elatisest, mida hageja pidi talle maksma; et ta on nüüd võtnud oma endise abikaasaga ühendust, et viimane täpsustaks kuupäeva, millest alates ta hakkas pärast nende lahutust kutsealase tegevusega tegelema ja teataks talle põhjused, miks ta enda väitel ei olnud saanud Belgia peretoetusi.
34 Ärakuulamisel möönis hageja veel, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet oli teda kolmel korral teavitanud asjaolust, et kõigi tema kolme lapse eest maksti personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses vastavalt personalieeskirjade artikli 67 lõikele 2, kuna ta ei saanud mujalt mingeid peretoetusi. Kuigi hageja kinnitas, et oli nii oma neljanda lapse sünni deklareerimisel 1998. aastal kui ka oma teiste laste puhul teatanud, et ei saa niisuguseid siseriiklikke peretoetusi, möönis ta, et tema abikaasa hakkas alates 1. oktoobrist 2006 saama Belgia peretoetusi ja teavitas sellest ka hagejat.
35 Kui temalt päriti, mis põhjusel ta ei olnud pärast seda, kui Partena saatis 9. novembril 2006 tema abikaasale kirja, teatanud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile sellelt siseriiklikult asutuselt saadavatest toetustest, selgitas hageja, et arvestades 6. jaanuari 2004. aasta kirja, mille koopia talle saadeti, arvas ta esiteks tol ajal heauskselt, et Partena saadab individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile andmed täpsete summade kohta, mida tema abikaasale makstakse, ja teiseks, et kuna need kaks ametiasutust suhtlesid omavahel, siis oli ta veendunud, et samal ajal ei ole võimalik saada siseriiklikke peretoetusi ja personalieeskirjade järgseid peretoetusi. Nagu ilmneb ärakuulamise protokollist, kinnitas hageja ka, et kui tema abikaasa teavitas teda sellest, et Partena hakkab talle sellest ajast peale maksma nende kolme lapse eest peretoetusi, vastas ta talle, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet tegeleb küsimusega ja viib olukorra Partenaga kooskõlastatult nõuetega kooskõlla.
36 Viimaseks väitis hageja, et ta ei olnud ajavahemikul 2006/2011 väljastatud palgateatistelt kontrollinud, kas ta saab personalieeskirjade järgseid peretoetusi endiselt kogu ulatuses ja et pealegi ei olnud tal oma abikaasaga ühine pangaarve.
37 Personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi peadirektor ametisse nimetava asutuse ülesannetes koostas 6. juulil 2012 distsiplinaarnõukogule personalieeskirjade IX lisa artikli 12 alusel aruande (edaspidi „ametisse nimetava asutuse aruanne”).
38 Seoses hageja kolme viimase lapsega oli ametisse nimetava asutuse aruandes märgitud, et on kindlaks tehtud, alates 2003. aasta augustist hakkas Partena igakuiselt maksma hageja abikaasa isiklikule pangaarvele Belgia peretoetusi ja et muu hulgas tegi Partena 2003. aasta septembris ja 2005. aasta aprillis pangaülekanded vastavalt summas 10 866,17 eurot ja 5547,27 eurot, maksmaks tagantjärele peretoetusi kolme lapse eest ajavahemike oktoober 1997 kuni juuni 2002 ja juuli 2002 kuni veebruar 2005 eest.
39 Ametisse nimetava asutuse aruandes oli märgitud, et peale 33 875 euro suuruse summa, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 30, maksis Partena ajavahemikul 1997. aasta oktoobrist 2005. aasta märtsini hageja abikaasale siseriiklikke peretoetusi summas 25 816 eurot. Kuna see summa oleks tulnud maha arvata hagejale makstud personalieeskirjade järgsete peretoetuste summast, siis on kogu käesoleval juhul tekkinud rahalise kahju suurus lõppkokkuvõttes 59 691 eurot.
40 Seoses hageja kahe esimese lapse eest makstud personalieeskirjade järgsete peretoetustega oli ametisse nimetava asutuse aruandes märgitud, et kuigi hageja endine abikaasa tegeles kutsealase tegevusega vähemalt alates 2005. aastast, ja see andis talle õiguse saada Belgia peretoetusi, ei saa hagejale ette heita, et ta ei teavitanud sellest individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit.
41 Mis puudutab hageja kolme viimast last, kelle eest hageja abikaasa sai Partenalt siseriiklikke peretoetusi, oli ametisse nimetava asutuse aruandes märgitud, et „kuna hageja ei teatanud administratsioonile omal algatusel Belgia [pere]toetustest, mida seoses tema lastega maksti, olles ise teadlik, et neid maksti tema abikaasale, ja saades samade laste eest samal ajal personalieeskirjade järgseid peretoetusi nende koguulatuses, siis on [hageja] rikkunud personalieeskirjade artikli 67 lõiget 2”.
42 Ametisse nimetava asutuse aruandes on märgitud, et erinevalt hageja väidetest ei saa hageja tegevust õigustada Partena ja individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti vaheliste otsese suhtlemisega, mis hageja väitel tekitasid temas arusaama, et need kaks asutust hoiavad ära siseriiklike peretoetuste ja personalieeskirjade järgsete peretoetuste kattumise. Täpsemalt oli ametisse nimetava asutuse aruandes märgitud, et 6. jaanuari 2004. aasta kirja – mille koopia hagejale saadeti – sisu arvestades oleks hageja hiljemalt sel kuupäeval pidanud oma olukorda selgitama, kuna vastupidi sellele, mida tollal arvas individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ja mis ilmnes sellest kirjast, ei kontrollinud Partena sellel kuupäeval enam hageja abikaasa õigusi Belgia peretoetustele, vaid hoopis oli neid toetusi juba rohkem kui viis kuud maksnud, ning hageja oleks pidanud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit sellest sõnaselgelt teavitama.
43 Lisaks leiti ametisse nimetava asutuse aruandes, et kuna Partena alustas 2006. aasta novembris uuesti maksete tegemist hageja abikaasale ja kuna viimane küsis hagejalt, mida tuleks teha, oleks hageja pidanud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga ühendust võtma, et selgitada oma olukorda selle uue asjaolu valguses. Kuna aga hageja jättis selle tegemata, samas kui talle maksti jätkuvalt personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses – milles hageja võis veenduda oma palgateatiste põhjal –, siis vaatamata sellele, et hageja oli teadlik kattumisvastasest eeskirjast, nõustus ta komisjonilt suurte summade õigustamatu saamisega, eirates personalieeskirjade artikli 67 lõiget 2.
44 Lisaks leiti ametisse nimetava asutuse aruandes, et hageja käitumine kujutas endast ka lojaalsuskohustuse rikkumist institutsiooni ees personalieeskirjade artikli 11 tähenduses, sest selle kohustuse kohaselt oleks ta pidanud hõlbustama haldamist isegi juhul, kui institutsioon suhtles Partenaga, ja andma talle kogu tarviku teabe, mis võimaldaks hinnata, kas talle tuleks või ei tuleks maksta personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses, kuid ta jättis selle tegemata.
45 Ametisse nimetava asutuse aruandes järeldati, et personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 ja artikli 11 esimese lõigu niisuguste rikkumiste puhul, mis on jätkunud pika aja jooksul ja tekitanud komisjonile suure rahalise kahju, kujutab madalamasse järku tagandamine endast toimepandud süüteo raskusega proportsionaalset karistust.
Distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus
46 Distsiplinaarnõukogu, kellele ametisse nimetava asutuse aruanne esitati, kutsus 6. septembri 2012. aasta teatisega hageja sama aasta 24. oktoobriks kavandatud ärakuulamisele, paludes tal esitada oma kirjalikud seisukohad.
47 Hageja esitas 15. oktoobril 2012 kirjalikud seisukohad, millega ta soovis lükata ümber teatavad ametisse nimetava asutuse aruandes sisalduvad väited, täiendada distsiplinaarmenetluse toimikut, mis tema hinnangul oli puudulik, ja tuua esile teatavad teda süüst vabastavad asjaolud, mida ei olnud arvesse võetud.
48 Sellega seoses vaidlustas hageja ametisse nimetava asutuse aruandes oleva väite, mille kohaselt olevat tema abikaasa 2006. aasta novembris temalt küsinud „mida tuleks teha” pärast seda, kui „Partena alustas hageja abikaasale uuesti peretoetuste maksmist”. Hageja väitel ei olnud tema abikaasa sel kuupäeval kursis kõnealuste, enne 2006. aasta novembrit tehtud maksete laadi ja täpsete summadega, mida kinnitab asjaolu, et 9. novembri 2006. aasta kirjas, mis tema abikaasa Partenalt sai, kinnitas see siseriiklik asutus tema õigust saada peretoetusi alles alates 1. oktoobrist 2006. Hageja kinnitas ka, et ta ei nõustunud komisjoni maksetega, sest uskus siiralt, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet, kes oli Partenaga kontaktis, saab olukorra lahendada lihtsa kirja või telefonikõnega.
49 Lisaks käesoleva kohtuotsuse punktides 15–18 mainitud kirjadele esitas hageja distsiplinaarnõukogule 22. märtsil 2012. aastal dateeritud kirja, mille tema abikaasa oli saatnud Partenale vastuseks selle asutuse sama aasta 14. märtsi kirjale. Hageja abikaasa palus selles kirjas viitega 14. märtsi 2012. aasta väljatrükile Partena andmebaasist, mis oli lisatud nimetatud 14. märtsi kirjale ja milles kajastusid tema isiklikule arvele ajavahemikul 2000/2012 peretoetustena tehtud väljamaksed, et talle edastataks koopia Partena otsusest, millega omal ajal määrati kindlaks tema õigus saada Belgia peretoetusi 2006. aasta oktoobrile eelnenud ajavahemiku eest, sest talle ei meenunud, et ta oleks niisugust kirja saanud, ja tema hinnangul määrati see õigus talle alles alates 2006. aasta oktoobrist, millest teda teavitati 2006. aasta novembrist pärineva kirjaga.
50 Hageja esitas distsiplinaarnõukogule ka oma abikaasa 11. märtsi 2012. aasta ausõnalise kinnituse, millega viimane kinnitas, et oli saanud Partenalt sünnitoetusi, kuid ei mäletanud peretoetuste saamist Partenalt enne 2006. aasta oktoobrit. Hageja abikaasa kinnitab ka, et on „väga üllatunud, et mitte öelda jahmunud Partena hiljutisest kinnitusest komisjonile [mille kohaselt tema olevat saanud sellelt asutuselt] peretoetusi alates 1995. aastast”, ja väljendas kavatsust nõuda vajaduse korral oma pangaväljavõtete koopiaid, mida ta ei ole säilitanud, ajavahemike kohta, mille jooksul Partena väidab end olevat talle raha maksnud.
51 Hageja väitis oma kirjalikes seisukohtades, et tal ei ole kunagi olnud pettuse kavatsust ja isegi kui ta on teinud vigu, on ta need teinud osaliselt teadmatusest ja osaliselt liigsest usaldusest individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti ja Partena võimekuse vastu hallata talle peretoetuste maksmist puudutavat toimikut ilma tema sekkumiseta. Ta rõhutab, et toimik peitis endas iseäranis keerulisi probleeme, millest annavad tunnistust vastuolulisused ja ilmsed vead, mis ilmnesid Partena tegevuses tema abikaasale peretoetuste maksmisel. Ühtlasi ei ole Partena oma kirjades kajastanud väidetavalt tehtud makseid, mida ei ole märgitud hageja abikaasa palgateatistel, ning mis puudutab ülekandeid, siis ei olnud hageja nende olemasolust teadlik, sest tal puudus juurdepääs oma abikaasa isiklikule pangaarvele.
52 Hageja rõhutas ka asjaolu, et tema 20-aastase teenistuskäigu jooksul ei ole talle ette heidetud personalieeskirjadest tulenevate kohustuste rikkumist, vaid vastupidi, nagu annab tunnistust tema 2010. aasta hindamisaruanne, kirjeldati teda eeskirju ja tavasid järgiva inimesena, kes juhindub eetikast ja aususest.
53 Hageja leidis kokkuvõttes, et ametisse nimetava asutuse ettepanek tagandada ta madalamasse järku tundub talle täiesti ebaproportsionaalne.
54 Distsiplinaarnõukogu esitas 12. novembril 2012 oma põhjendatud arvamuse. Ta välistas peretoetuste uurimisest hageja kahe esimese lapsega seotud olukorra, märkides, et ametisse nimetav asutus ei olnud nendega seoses esitanud ühtegi etteheidet.
55 Seoses kolme viimase lapsega asus distsiplinaarnõukogu seisukohale, et kuni 2003. aastani personalieeskirjade järgsed peretoetused ja Belgia peretoetused ei kattunud, kuna hageja abikaasa, kes tegeles küll kutsealase tegevusega, ei saanud Partenalt regulaarselt Belgia peretoetusi, millele tal oli õigus. Seevastu kattusid need alates 2003. aastast, kuivõrd sellest ajast peale hakkas Partena hageja abikaasa pangaarvele igakuiselt maksma peretoetusi hageja kolme viimase lapse eest ja maksis talle lisaks 2003. aasta septembris 11 000 eurole läheneva summa tagasiulatuvalt 1997. aasta oktoobrist 2002. aasta juunini kulgenud ajavahemiku eest. Olgugi et pärast seda, kui see siseriiklik asutus oli hageja abikaasale 2002. aasta veebruarist kuni 2005. aasta veebruarini kulgenud ajavahemiku eest tagasiulatuvalt üle kandnud rohkem kui 5500 euro suuruse summa, peatas ta teadmata põhjustel alates 2005. aasta aprillist maksete tegemise kuni 2006. aasta septembrini, ilmneb, et alates 2006. aasta oktoobrist alustati Belgia peretoetuste igakuist maksmist uuesti ja maksed jätkusid katkematult.
56 Distsiplinaarnõukogu märkis, et hageja poolt oma kolme viimase lapse sünni puhul vastavalt aastatel 1995, 1998 ja 2002 teatatu ei olnud vale ega eksitav, sest tol ajal ei maksnud Partena peretoetusi.
57 Distsiplinaarnõukogu leidis, et toimikus ei ole piisavalt faktilisi asjaolusid, millest ilmneks hageja kavatsus personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 rikkumiseks, „[k]uigi on raske uskuda, et hageja abikaasa ei teavitanud [hagejat] 11 000 [euro] ja 5500 [euro] suurustest maksetest, mis ta sai 2003. ja 2005. aastal”.
58 Teisalt asus distsiplinaarnõukogu seisukohale, et alates 2006. aasta novembrist, millest alates hagejat tema enda sõnul teavitati asjaolust, et tema abikaasa hakkab igakuiselt saama peaaegu 500 euro ulatuses Belgia peretoetusi, oleks ta pidanud tegutsema hoolikamalt ja teavitama individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit muutunud olukorrast, mille tõttu oleks tema abikaasa saadav summa tulnud maha arvata summast, mida ta sai jätkuvalt täielikult liidu eelarvest, ja eriti arvestades, et ta on kõrge palgaastme ametnik, kes tegutses programmide juhi ametikohal ja oli igati teadlik kattumisvastasest eeskirjast, mida individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet iga tema lapse sünni korral meelde tuletas.
59 Seoses hageja argumentidega, mille kohaselt ta ei pööranud oma abikaasa saadud peretoetustele tähelepanu, ei vaadanud oma palgateatisi, et kontrollida, kas abikaasa saadavate peretoetuste summa on maha arvatud hageja personalieeskirjade alusel saadavast ülalpeetava lapse toetusest, ning ootas, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ja Partena, kes sellel teemal suhtlesid, lahendaksid selle omavahel administratiivsel tasandil sõltumatult, leidis distsiplinaarnõukogu, et need selgitused ei kujuta endast ei mõjuvat vabandust ega õigustust. Niisiis asus ta seisukohale, et hagejale tuleb määrata lihtsast hoiatusest või noomitusest raskem distsiplinaarkaristus, et viimane mõistaks, et institutsioonil on õigus oodata oma ametnikelt kohast hoolsust eriti juhul, kui rahaliste soodustuse andmist hõlmavad haldusküsimused nõuavad neilt eriti suurt hoolikust.
60 Mis puudutab ametisse nimetava asutuse ettepanekut tagandada hageja madalamasse järku, siis distsiplinaarnõukogu leidis üksmeelselt mitu kergendavat asjaolu, mida tuleb karistuse määramisel arvestada.
61 Sellega seoses võttis distsiplinaarnõukogu kergendava asjaoluna arvesse „peaaegu täielikku segadust”, mis pikka aega valitses seoses hageja abikaasa õigusega saada Belgia peretoetusi, eriti kuna aastatel 1995–2000 keeldus Assubel Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat eirates talle nimetatud toetusi maksmast põhjusel, et personalieeskirjade järgsed peretoetused on kõrgemad; seejärel 2000. aastal seadis Belgia peretoetuste maksmise tingimuseks komisjoni niisuguse tõendi esitamise, milles oleks kinnitatud, et komisjon ei maksa enam personalieeskirjades ette nähtud ülalpeetava lapse toetust; ja lõpuks, vastuseks komisjoni 12. aprilli 2002. aasta kirjale, mis puudutas hageja olukorda seoses personalieeskirjade järgsete peretoetustega, hakkas Partena Belgia peretoetusi maksma alles alates 2003. aasta augustist.
62 Distsiplinaarnõukogu võttis kergendava asjaoluna arvesse ka individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti passiivsust, sest pärast seda, kui see komisjoni talitus oli 2004. aasta jaanuaris Partenalt edutult nõudnud Belgia peretoetuste maksmist ja teadmata, et tegelikkuses oli hageja abikaasa neid Partenalt juba saama hakanud, ei saatnud see talitus Partenale kunagi meeldetuletust ega proovinud olukorda parandada, mistõttu see kestis edasi kuni 2010. aasta veebruarini, mil alustati üldist mujalt saadavate peretoetuste kontrollimist.
63 Nimelt, isegi kui individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet nõudis – teadmata Partena poolt hageja abikaasale tagantjärele tehtud kahest maksest – Partenalt 6. jaanuari 2004. aasta kirjas, mille koopia saadeti ka hagejale, et Partena hüvitaks komisjonile Belgia peretoetused kogu ulatuses alates 1. detsembrist 1995, täheldas distsiplinaarnõukogu individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti tegevusetust, ja seda eriti arvestades, et summad, mida ta arvas Partenat endale võlgnevat, olid suured. Distsiplinaarnõukogu leidis, et kui individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet oleks Partenalt tungivamalt hüvitamist nõudnud, siis oleks kahekordsete maksete probleem tuvastatud ja lahendatud juba 2004. aastal.
64 Distsiplinaarnõukogu märkis, et „[t]eisisõnu olid individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti käsutuses juba hiljemalt 2004. aasta jaanuariks kõik vajalikud asjaolud maksete kattumise olukorra vältimiseks, kuid ta ei kasutanud neid, mistõttu on [distsiplinaarnõukogul] tekkinud küsimus, kas individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet on sellega seoses täitnud oma kohustust kaitsta liidu finantshuve suhetes liikmesriigi haldusasutusega [ja] ta tõdeb, et igal juhul oleks toimiku tõhusam menetlemine 2004. või juba 2002. aastal võimaldanud vältida distsiplinaarmenetluseni jõudmist”.
65 Sellegipoolest asus distsiplinaarnõukogu ühehäälselt seisukohale, et hageja hooletus ei ole vabandatav ja väärib rahalise mõjuga distsiplinaarkaristuse määramist, pidades samas vajalikuks omistada osa vastutusest individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile, kes olenemata sellest, et ta teadis asjaolust, et hageja abikaasal oli õigus saada Belgia peretoetusi, lasi olukorral rohkem kui kuus aastat edasi kesta.
66 Seetõttu soovitas distsiplinaarnõukogu ametisse nimetaval asutusel võtta arvesse ainult personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 rikkumist hooletuse tõttu, lugemata seda personalieeskirjade artiklis 11 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Nõnda tegi ta ametisse nimetavale asutusele ettepaneku karistada hagejat kõrgemasse järku tõusmise edasilükkamisega 18 kuuks.
Kolmepoolse ametisse nimetava asutuse otsus
67 Kolmepoolne ametisse nimetav asutus, kes koosnes personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi peadirektorist, konkurentsi peadirektoraadi asedirektorist, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi erinõunikust, otsustas 24. juunil 2013, olles eelnevalt 5. märtsil 2013 korraldatud ärakuulamisel hageja ära kuulanud, määrata talle karistuseks kolme järgu võrra madalamasse järku tagandamise (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
68 Kolmepoolne ametisse nimetav asutus märkis sellega seoses, et kuna hageja sai koopia 6. jaanuari 2004. aasta kirjast, siis oli teda teavitatud sellest, et personalieeskirjade järgsete peretoetuste summat vähendatakse Partena poolt tema abikaasale makstavate samalaadsete toetuste summa võrra. Niisiis oleks ta aastate 2004 ja 2011 vahelisel ajal saanud talle algul sisepostiga ja hiljem elektronpostiga saadetud palgateatistega tutvumisel hõlpsalt veenduda, et talle hoopis maksti personalieeskirjade järgseid peretoetusi endiselt kogu ulatuses. Kolmepoolne ametisse nimetav asutus leidis, et hageja oleks hiljemalt alates 2006. aastast ehk ajast, mil tema abikaasa talle teatas, et saab regulaarselt Belgia peretoetusi, pidanud oma administratsiooniga ühendust võtma, ning et ametisse nimetav asutus ei saa nõustuda hageja argumendiga, et ta ei tutvunud oma palgateatistega.
69 Peale personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 rikkumise, mis tuleneb Belgia peretoetuste saamisest teatamata jätmisest, rõhutas kolmepoolne ametisse nimetav asutus, et tema arvates on kõigi ametnike ülesanne esitada administratsioonile kogu teave, mis võib aidata välja selgitada, kas ametnikule võib teha soodustuse, mida ta soovib. Sellist aktiivset tegutsemist eeldab lojaalsuskohustus, mis nõuab ametlikult institutsiooni huvide esikohale seadmist kõigi muude kaalutluste, sealhulgas tema isiklike huvide ees. Nõnda rikkus hageja raske hooletuse tõttu ka seda personalieeskirjade artiklis 11 ette nähtud kohustust.
70 Seoses individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti ja Partena vaheliste otsekontaktide olemasoluga leidis kolmepoolne ametisse nimetav asutus, et see asjaolu ei vabasta hagejat vähimalgi määral kohustusest esitada institutsioonile kogu teave, mis on vajalik tema rahaliste õiguste kindlaksmääramiseks. Olenemata individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti tegevusetusest jättis hageja, kes oli teadlik personalieeskirjade järgsete peretoetuste täiendavast laadist, igal juhul individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile teatamata kõnealuste Belgia toetuste regulaarsest maksmisest, kuigi samal ajal sai ta jätkuvalt personalieeskirjade järgseid toetusi kogu ulatuses. Nõnda tõdes kolmepoolne ametisse nimetav asutus, et „asjaolu, et asjassepuutuvad administratsioonid ei tegelenud toimikuga, ei kujuta alates 2006. aasta oktoobrist endast hageja käitumise kergendavat asjaolu”.
71 Seoses komisjoni huvidele tekitatud kahju suurusega leidis kolmepoolne ametisse nimetav asutus, et hageja oli õigustamatult saanud 59 691 eurot, millest 32 000 eurot on personalieeskirjade artikli 85 alusel juba hüvitatud. Lisaks märkis ta ära hageja vabatahtlikult võetud kohustuse maksta tagasi õigustamatult saadud summa ülejäänud osa ehk 27 691 eurot, mida talt aegumise tõttu ei olnud nõutud.
72 Kuigi kolmepoolne ametisse nimetav asutus rõhutas hageja rasket hooletust, mis ametniku puhul on lubamatu, ei jõudnud ta siiski järeldusele, et hageja oli üritanud oma käitumise kaudu liidu eelarve arvel rikastuda.
73 Seoses huvitatud isiku isikliku vastutusega asus kolmepoolne ametisse nimetav asutus seisukohale, et hageja oli „täielikult vastutav” selle eest, et tema administratsioonil puudus teave hageja abikaasale alates 2006. aastast tehtavatest regulaarsetest Belgia peretoetuste maksetest. Lisaks leidis kolmepoolne ametisse nimetav asutus hageja palgaastet ja staaži arvestades, et temalt sai oodata suuremat valvsust ja huvi kohaldatavate eeskirjade vastu. Viimaks rõhutas kolmepoolne ametisse nimetav asutus seoses teo korduvuse ja hageja käitumisega minevikus, et hageja ei ole oma teenistusaja jooksul kunagi oma kohustusi täitmata jätnud.
74 Neid kaalutlusi arvestades pidas kolmepoolne ametisse nimetav asutus põhjendatuks kohaldada karistusena alaliselt ühe järgu võrra madalamasse järku tagandamist. Pidades aga vajalikuks võtta karistuse taseme määramisel selle mõju silmas pidades arvesse asjaolu, et hageja lähenes oma teenistuskäigu lõpule, otsustas kolmepoolne ametisse nimetav asutus kohaldada karistusena üksnes kolme palgajärgu võrra madalamasse järku tagandamist.
Kohtueelne menetlus
75 Hageja esitas 23. septembri 2013. aasta teatega vaidlustatud otsuse peale kaebuse. Kaebuse põhjenduseks esitas ta kaks väidet, mis käsitlevad vastavalt hindamisviga ja põhjendamatust. Sisuliselt väitis hageja, et kolmepoolne ametisse nimetav asutus ei olnud võtnud arvesse distsiplinaarnõukogu tuvastatud kolme kergendavat asjaolu.
76 Kaebuste lahendamisega tegelev komisjoni ametisse nimetav asutus jättis 24. jaanuari 2014. aasta otsusega kaebuse rahuldamata. Ametisse nimetav asutus märkis sellega seoses, et vastupidi hageja väidetele võttis kolmepoolne ametisse nimetav asutus arvesse asjaolu, et hageja ei olnud alates 2006. aastast makstavaid Belgia peretoetusi jätnud deklareerimata tahtlikult ning samuti asjaolu, et ta oli vabatahtlikult kohustunud tagasi maksma õigustamatult saadud summad, mille nõuded olid aegunud. Sama kehtib ka asjaolu kohta, et hageja ei olnud oma teenistuskäigu jooksul toime pannud muid rikkumisi, olgugi, et kolmepoolne ametisse nimetav asutus leidis, et hageja käitumine minevikus ei saa endast iseenesest kujutada hageja poolt käesoleval juhul ilmutatud rasket hooletust kergendavat asjaolu.
77 Kuigi ametisse nimetav asutus möönis, et algul valitses hageja abikaasa õiguse suhtes saada Belgia peretoetusi segadusseajav olukord, rõhutas ta ühelt poolt, et alates 2003. aastast olukord selgitati ja viidi nõuetega kooskõlla, ja teiselt poolt teavitas hageja abikaasa alates 2006. aasta oktoobrist hagejat sellest, et saab Partenalt toetusi, mida nimetatud asutus kinnitas oma 9. novembri 2006. aasta kirjas. Seetõttu oli esialgne segadus hageja abikaasa õiguste üle saada peretoetusi hiljemalt alates viimati nimetatud kuupäevast lahenenud ega saanud sellest kuupäevast peale enam mõjutada hageja käitumist.
78 Ametisse nimetav asutus vaidlustas hageja õiguse tugineda õiguspärasele ootusele, mille aluseks on väide, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet oli 2004. aasta jaanuaris igati teadlik Partena tehtavatest maksetest, mis hageja hinnangul vabastas ta individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile täiendava teabe esitamise kohustusest. Ametisse nimetav asutus rõhutas sellega seoses eelkõige 6. jaanuari 2004. aasta kirja, millest ilmneb selgelt, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ei olnud tollal teadlik maksetest, mida Partena hageja abikaasale tegi.
79 Seoses individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti hooletusega hageja toimiku haldamisel leidis ametisse nimetav asutus – kes küll möönis, et tähelepanelikum tegelemine hageja toimikuga oleks võimaldanud vältida olukorda, kus siseriiklikud peretoetused ja personalieeskirjade järgseid peretoetusi makstakse kattuvalt kuue aasta jooksul –, et sellegipoolest ei kergenda see hoolsuse puudumine hageja enda vastutust, mis tuleneb alates 2006. aastast oma administratsioonile tema abikaasa poolt saadavate Belgia peretoetustest teatamata jätmisest.
80 Seoses väidetava põhjendamatusega leidis ametisse nimetav asutus, et kolmepoolne ametisse nimetav asutus oli esitanud piisava põhjenduse hageja käitumise raskeks hooletuseks kvalifitseerimise kohta. Seoses põhjustega, mis õigustasid kolmepoolse ametisse nimetava asutuse valikut mitte järgida distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamust toonitas ametisse nimetav asutus, et lükkas tagasi võimaluse käsitada individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti tegevust kergendava asjaoluna, mis tõi kaasa distsiplinaarnõukogu soovitatud karistusest raskema karistuse kohaldamise.
Poolte nõuded ja menetlus
81 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– tühistada vajalikus ulatuses tema kaebuse rahuldamata jätmise otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
82 Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
83 Kohtukantselei 15. septembri 2014. aasta kirjadega paluti pooltel vastata Avaliku Teenistuse Kohtu poolt menetlust korraldavatele meetmete raames esitatud küsimustele. Pooled täitsid selle palve nõuetekohaselt sama aasta 22. septembril.
Õiguslik käsitlus
84 Hagi põhjendamiseks esitab hageja vaidlustatud otsuse ja kaebuse rahuldamata jätmise otsuse vastu kaks tühistamisväidet, millest esimese kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga ja rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ning teises viidatakse põhjendamatusele.
Hagi ese
85 Sissejuhatuseks tuleb meelde tuletada, et vastavalt menetlusökonoomia põhimõttele võib liidu kohus sedastada, et konkreetselt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse vastu suunatud nõuete kohta ei ole vaja otsust teha, kui ta tuvastab, et neil ei ole iseseisvat sisu ja need kattuvad tegelikult selle otsusega seonduvate nõuetega, mille peale kaebus on esitatud. Nii võib eelkõige olla juhul, kui kohus tuvastab, et kaebuse rahuldamata jätmise otsus üksnes kinnitab otsust, mille peale kaebus esitati, ja seetõttu ei kaasneks kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamisega asjaomase isiku õiguslikus olukorras ühtegi muud tagajärge lisaks kaebuse esemeks olnud otsuse tühistamise tagajärgedele (kohtuotsused Adjemian jt vs. komisjon, T-325/09 P, EU:T:2011:506, punkt 33, ja López Cejudo vs. komisjon, F-28/13, EU:F:2014:55, punkt 29).
86 Olgugi et käesoleval juhul on kaebuse rahuldamata jätmise otsuse puhul see nii, tuleb huve kahjustava akti õiguspärasuse hindamisel kohtueelse menetluse kujunemist arvestades antud juhul arvesse võtta ka kaebuse rahuldamata jätmise otsuses sisalduvat põhjendust, kuivõrd see täpsustab vaidlustatud otsuse teatavaid aspekte ning nimetatud põhjendus peaks huve kahjustava aktiga kokku langema (vt kohtuotsus Mocová vs. komisjon, F-41/11, EU:F:2012:82, punkt 21).
Esimene väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ja rikutud proportsionaalsuse põhimõtet
Poolte argumendid
87 Esimese väite põhjendamiseks rõhutab hageja sisuliselt, et ametisse nimetav asutus on teinud ilmse hindamisvea, kuna ta ei võtnud juhtumi teatavaid asjaolusid arvesse kergendavate asjaoludena. Seetõttu kohaldas ametisse nimetav asutus proportsionaalsuse põhimõtet eiravat karistust.
88 Täpsemalt märgib hageja asjaolude hulgas, mida ametisse nimetav asutus oleks pidanud kergendavatena arvesse võtma, hageja abikaasa ja hageja ühise pangaarve puudumist, mis selgitab seda, miks hageja ei märganud, et Partena kandis tema abikaasale aastatel 2003 ja 2005 üle suuri summasid ning maksis alates 2006 aasta novembrist regulaarselt peretoetusi. Teiseks viitab ta segadusseajavale olukorrale, mille tekitas Partena mitmetimõistetav tegevus seoses tema abikaasa õigustega Belgia peretoetustele. Kolmandaks toob ta esile individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti hooletuse, mida oleks tulnud arvestada kergendava asjaoluna. Neljandaks ei pidanud ametisse nimetav asutus piisavalt kergendavaks asjaolu, et hageja otsustas vabatahtlikult maksta tagasi õigustamatult saadud summad, mille nõuded olid juba aegunud. Sama kehtib hageja meelest viiendaks ka tema kavatsuse puudumise kohta administratsiooni eksitada. Viimaseks ehk kuuendaks nimetab hageja oma laitmatut käitumist kogu teenistuskäigu jooksul.
89 Komisjon palub väite põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, väites sisuliselt, alates 2006. aastast oli hageja teadlik, et Partena oli tema abikaasale teatanud Belgia peretoetuste maksmisest, nii et sellest ajast alates ei oleks ta ligi viie aasta jooksul tohtinud jätkuvalt saada personalieeskirjade järgseid peretoetusi, vaevumata oma palgateatistelt kontrollima, kas sellest tulenevad muudatused ehk käesoleval juhul 500-eurone mahaarvamine on tehtud, ega teavitama individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit Partena 2006. aasta novembris saadetud kirja sisust. Komisjon rõhutab, et hageja ei saanud viie aasta jooksul arvata, et administratsioonid lahendavad olukorra omavahel, samas kui ta sai jätkuvalt personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses ja tema abikaasa sai omakorda Belgia peretoetusi kogu ulatuses.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
90 Sissejuhatuseks tuleb meelde tuletada, et distsiplinaarkaristuse seaduslikkuse eelduseks on huvitatud isikule süüks pandavate asjaolude tõelevastavus (kohtuotsused Daffix vs. komisjon, T-12/94, EU:T:1997:208, punktid 63 ja 64, ning Tzikis vs. komisjon, T-203/98, EU:T:2000:130, punkt 51).
91 Seoses distsiplinaarnõukogu poolt hageja puhul tuvastatud rikkumiste raskusega ja neid rikkumisi arvestades kõige sobivamana tundunud karistuse valikuga tuleb märkida, et põhimõtteliselt kuuluvad need ametisse nimetava asutuse laia hindamisruumi, välja arvatud juhul, kui kohaldatud karistus on tuvastatud faktiliste asjaoludega võrreldes ebaproportsionaalne (vt kohtuotsus E vs. komisjon, T-24/98 ja T-241/99, EU:T:2001:175, punktid 85 ja 86). Niisiis on ametisse nimetaval asutusel väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õigus hinnata ametniku vastutust, ja see õigus on erinev distsiplinaarnõukogu vastavast õigusest, ning samuti on tal seejärel õigus määrata distsiplinaarkaristus, mis tema hinnangul on sobiv, karistamaks tuvastatud distsiplinaarsüütegusid (kohtuotsused Y vs. Euroopa Kohus, T-500/93, EU:T:1996:94, punkt 56, ja Tzikis vs. komisjon, EU:T:2000:130, punkt 48).
92 Kui faktiliste asjaolude paikapidavus on kindlaks tehtud, siis arvestades ametisse nimetava asutuse laia kaalutlusõigust distsiplinaarasjades peab kohtulik kontroll piirduma ilmse kaalutlusvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega (kohtuotsus Tzikis vs. komisjon EU:T:2000:130, punkt 50).
93 Mis puudutab täpsemalt distsiplinaarkaristuse raskust võrreldes süüks pandavate asjaolude raskusega, siis peab Avaliku Teenistuse Kohus võtma arvesse asjaolu, et karistus määratakse kindlaks üldise hinnangu põhjal, mille ametisse nimetav asutus annab iga üksikjuhtumi kõikidele konkreetsetele faktilistele ja muudele asjaoludele, kusjuures personalieeskirjades ei ole nähtud ette kindlat suhet selles toodud karistuste ja ametnike toime pandavate erinevat liiki rikkumiste vahel ega ole täpsustatud, missugust osa peab karistuse valikul etendama raskendavate või kergendavate asjaolude esinemine. Esimese kohtuastmena asja läbivaatav kohus peab seetõttu piirduma küsimusega, kas ametisse nimetava asutuse poolt raskendavate ja kergendavate asjaolude kaalumine toimus proportsionaalselt, kusjuures tuleb täpsustada, et seda analüüsi tehes ei saa kohus asendada ametisse nimetavat asutust osas, mis puudutab viimase sellekohaseid väärtusotsustusi (kohtuotsus BG vs. ombudsman, T-406/12 P, EU:T:2014:273, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).
94 Käesolevas asjas märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et hageja ei vaidlusta asjaolu, et isegi pärast seda, kui tema abikaasa teavitas teda 2006. aastal asjaolust, et oli saanud Partenalt kinnituse siseriiklike peretoetuste maksmise kohta alates 1. oktoobrist 2006, ei teatanud hageja oma administratsioonile, et tema abikaasa saab Partena makstavaid Belgia peretoetusi, samas kui ta ise jätkas personalieeskirjade järgsete peretoetuste saamist kogu ulatuses kuni 2010. aasta veebruaris toimunud kontrollini.
95 Seevastu väidab hageja, et talle vaidlustatud otsusega kohaldatud karistuse kindlaksmääramisel ei võetud arvesse või ei võetud piisavalt arvesse teatavaid asjaolusid, mida ta peab kergendavateks. Neid tuleb niisiis järgemööda analüüsida.
– Hageja ja tema abikaasa ühise pangaarve puudumine
96 Esmalt seoses asjaoluga, et Partena maksis Belgia peretoetusi hageja abikaasa isiklikule pangaarvele, ning et hagejal ja tema abikaasal ei olnud ühist pangaarvet, mis hageja väitel takistas teda algusest peale teada saamast maksete kattumisest, leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et niisugune asjaolu ei ole oluline seisukohast, mis puudutab hageja kohustust teatada peretoetustest, mis tema abikaasa sai mujalt nende kolme lapse eest, kelle eest hageja ise sai personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses.
97 Sellega seoses märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et lisaks komisjoni poolt välja toodud asjaolule, et hageja ei ole kunagi väitnud, et on lõpetanud suhtlemise oma abikaasaga, kellega ta koos elab, on väheusutav, et hageja abikaasa ei pannud oma palgataseme juures kogu aastate 2003 ja 2006 vahele jääval ajal tähele, et ta sai Partenalt makseid, millest mõned olid märkimisväärselt suured ehk vastavalt 11 000 ja 5500 eurot 2003. aasta septembris ja 2005. aasta aprillis, ja et ta ei teavitanud neist ka oma abikaasat.
98 Teiseks on selge, et olenemata Partena poolt aastate 2003 ja 2006 vahelisel ajal hageja abikaasa pangaarvele tehtud maksetest sai hageja abikaasa 9. novembri 2006. aasta ametliku teatise, millega Partena teavitas teda õigusest saada Belgia peretoetusi; hageja abikaasa edastas selle teabe hagejale, kuid viimane otsustas seda oma administratsioonile mitte edastada. Kui ta oleks selle teabe mõistliku aja jooksul edastanud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile, siis oleks viimane üheselt teada saanud, et hageja abikaasa saab Partena makstavaid peretoetusi, ja nende maksete täpse summa. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametil oleks tol ajal tekkinud kohustus viivitamatult vastavalt vähendada personalieeskirjade järgseid peretoetusi, see aga oleks võimaldanud hagejal distsiplinaarmenetlust vältida.
99 Kolmandaks, kui ametnik taotleb ja talle antakse seoses tema perekondliku olukorraga toetust, siis ei saa ta igal juhul tugineda oma väidetavale teadmatusele oma abikaasa olukorrast, olgu siis tegemist viimase kutsealase tegevusega, selle tegevuse eest saadava tasu suurusega või abikaasa poolt niisuguste siseriiklike peretoetuste saamisega, mis on personalieeskirjade järgsete toetustega samalaadsed.
100 Kui niisuguse argumendiga tuleks nõustuda, siis võimaldaks see nimelt ametnikel või teenistujatel, kes sarnaselt käesoleva asjaga saavad personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses, leida, et nad on vabastatud mujalt saadavatest siseriiklikest peretoetustest teatamise kohustusest käesoleva asja näitel juhtudel juhul, kui siseriiklikke peretoetusi ei maksta otse ametnikule, vaid tema abikaasa isiklikule pangaarvele. Selline lähenemisviis võib ajendada teavet varjama, kahjustades liidu finantshuve.
– Segadusseajav olukord, mis püsis Partena tõttu seoses hageja abikaasa õigusega saada Belgia peretoetusi
101 Mis järgmiseks puudutab segadusseajavat olukorda, mille tekitas Partena mitmetimõistetav tegevus seoses hageja abikaasa õigusega saada Belgia peretoetusi, siis toimikust ilmneb tõepoolest, et esimesel korral eitas see siseriiklik asutus ekslikult hageja abikaasa õigust saada Belgia peretoetusi; vähemalt oli see nii kuni 2003. aasta augustini, ja et alates sellest kuupäevast kuni 2006. aasta oktoobrini tegi Partena hageja abikaasa isiklikule pangaarvele ebajärjekindlaid makseid, neid siiski tingimata dokumenteerimata siseriiklike peretoetuste andmise otsustest teatamisega.
102 Seda arvestades tõdeb Avaliku Teenistuse Kohus ühelt küljest, et hageja möönab hagis ise, et „[Partena m]aksed muutusid regulaarseks 2006. aastal”, ja et vastuseks Avaliku Teenistuse Kohtu küsimusele märkis hageja isegi, et tema abikaasa soovis 7. novembril 2006 Partenale saadetud taotluses teada saada põhjusi, mille tõttu nimetatud asutus peatas maksed 2005. aasta aprilli ja 2006. aasta septembri vahelisel ajal. Nendest asjaoludest ilmneb niisiis, et vastupidi sellele, mida hageja andis mõista distsiplinaarnõukogus, oli hageja abikaasa asjaomasel ajavahemikul hästi kursis sellega, et Partena maksis talle Belgia peretoetusi. Sellele lisandub komisjoni poolt kohtuistungil rõhutatud asjaolu, et Partenalt 28. augustil 2003 komisjonile saadetud kirja sisust ilmneb, et hageja abikaasa pidi kindlasti edastama nende viimase lapse sünnitunnistuse Partenale, et see asutus saaks asuda tegema makseid, mida viimane aastatel 2003–2006 hageja abikaasa kasuks tegigi.
103 Teisest küljest teavitas Partena hageja abikaasat, kes oli alates 1996. aastast Partenalt mitu korda aktiivselt toetusi taotlenud, igal juhul eespool mainitud 9. novembri 2006. aasta kirjaga, et maksab sellest ajast peale nende kolme lapse eest siseriiklikke peretoetusi. Niisiis, olenemata Partena poolt hageja abikaasale aastatel 2003–2006 tehtud märkimisväärsetest maksetest ja hageja abikaasa pöördumistest Partena poole peretoetuste saamiseks on vaieldamatu, et alates 2006. aasta novembrist loodi selgus hageja abikaasa olukorras seoses peretoetuste saamisega, ja see ajakohastati.
104 Kinnitustes, mis hageja oma kolmest lapsest igaühe sünni puhul individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile esitas, kinnitas hageja aga, et tema kolme lapse eest ei maksta peretoetusi, mis oleksid samalaadsed personalieeskirjades ülalpeetava lapse puhul ette nähtud toetusega, ja samuti kinnitas ta, et on igati kursis kattumisvastase eeskirjaga. Sellele vaatamata ei pidanud hageja vajalikuks teavitada individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit ametlikult oma olukorra muutumisest ehk käesoleval juhul sellest, et tema abikaasa sai Belgia peretoetusi, eirates seeläbi kõigil rahalisi soodustusi saavatel ametnikel lasuvat kohustust esitada kogu teave oma isikliku olukorra kohta ja teavitada administratsiooni kõigist oma isiklikus olukorras toimunud muutustest (vt selle kohta kohtuotsus López Cejudo vs. komisjon, EU:F:2014:55, punkt 67), kusjuures seda kohustust on sõnaselgelt mainitud ka personalieeskirjade artikli 67 lõikes 2 seoses kattumisvastase eeskirjaga.
– Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti väidetav hoolsuse puudumine või väidetav tegevusetus
105 Seoses individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti väidetava hoolsuse puudumisega hageja olukorra uurimisel eriti alates 2004. aasta jaanuarist ehk kuupäevast, millal individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet nõudis Partenalt, et viimane maksaks märkimisväärselt suure võla, leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et liidu finantshuvide kaitsmise ülesandega haldustalituse võimalik ebatõhusus või tegevusetus ei muuda olematuks seda, et ametnik on eiranud tal lasuvat kohustust teatada oma olukorra sellisest muutumisest, mis võib mõjutada tema õigust saada personalieeskirjades ette nähtud toetust, mida ta on ise taotlenud.
106 Täpsemalt, kuigi esiteks võib hoolsalt administratsioonilt kahtlemata oodata, et ta vähemalt kord aastas ajakohastaks personalieeskirjade järgseid peretoetusi saavate ametnike isikuandmed, siis tuleb siiski meelde tuletada, et tuhandete töötasude ja erinevate toetuste maksmise eest vastutava administratsiooni olukorda ei saa võrrelda ametniku olukorraga, sest viimane on isiklikult huvitatud talle iga kuu tehtavate maksete kontrollimisest ja tema kahjuks või kasuks tehtud veast teatamisest (vt selle kohta kohtumäärus Michel vs. komisjon, F-44/13, EU:F:2014:40, punkt 54, ja seal viidatud kohtupraktika).
107 Teiseks ei saa hoolas ametnik, kes on tutvunud personalieeskirjade sätetega, mille alusel talle makstakse tema taotletud toetust, eriti kui neid sätteid on nii nagu käesoleval juhul korratud talle asjaomase toetuse määramise otsuses, piirduda vaikides selle toetuse ehk käesoleval juhul personalieeskirjade järgse peretoetuse kogu ulatuses edasi saamisega, samal ajal kui tema abikaasa saab samade laste eest samalaadseid siseriiklikke peretoetusi kogu ulatuses. Niisuguses olukorras ei saa ametnik õigustada oma vaikimist asjaoluga, et tema administratsioon on nende maksetega hooletusest automaatselt nõustunud või talub neid. Kui niisugust administratsiooni hooletust loetaks kergendavaks asjaoluks, julgustaks see ametnikke ja teenistujaid administratsiooni vigadest kasu lõikama.
108 Lõpuks, kolmandaks tuleb nii nagu komisjon õigesti rõhutas, märkida, et Partena ei olnud vastuseks komisjon võimalikele järelepärimistele tingimata kohustatud esitama üksikasjalikku teavet hageja abikaasa – kes ei ole selle institutsiooni ametnik – isikliku olukorra kohta. Nõnda on selline personalieeskirjade järgseid toetusi saav ametnik nagu hageja niisuguses olukorras veelgi enam kohustatud esitama kõik tema käsutuses juba olevad dokumendid ja igal juhul teavitama administratsiooni võimalikest sotsiaalmaksetest, mida tema abikaasa saab niisuguselt asutuselt nagu Partena. Personalieeskirjade artiklis 11 sätestatud lojaalsuskohustus tähendab nimelt, et ametnikud hõlbustavad administratsiooni tööd ametnikele personalieeskirjades ette nähtud rahaliste õiguste ulatuse kindlaksmääramisel.
– Hageja arvamus, et toetuste kattumise küsimused lahendavad administratsioonid omavahel
109 Mis puudutab hageja agumenti, et ta arvas, et administratsioonid lahendavad olukorra omavahel, tuleb märkida, et see ei ole asjassepuutuv või tundub lausa kohatu, kui võtta arvesse asjaolu, et pärast seda, kui Partena oli 9. novembri 2006. aastal hageja abikaasale saadetud kirjas edastanud lõpliku teabe, kestis mitu aastat edasi olukord, kus täies ulatuses makstavad Belgia peretoetused ja personalieeskirjade järgsed peretoetused kattusid.
110 Ka juhul, kui sellega seoses nõustuda, et hageja võis ekslikult arvata, et administratsioonid lahendavad olukorra omavahel, tuleb möönda, et hageja lõikas enda tegevusetusega paljude aastate jooksul kasu tema haldusliku olukorra ajakohastamata jätmisest. Tegelikult oleks hagejal igal juhul pidanud tekkima kahtlused nende maksete ehk personalieeskirjade järgsete peretoetuste kogu ulatuses maksmise põhjendatusest, mis ta individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametilt jätkuvalt sai ja mis kajastusid tema igakuistel palgateatistel, millega ta pidi regulaarselt tutvuma. Nagu komisjon rõhutas, kehtib see ka juhul, kui nii nagu selles institutsioonis ei saadeta palgateatisi huvitatud isikutele enam sisepostiga, vaid mis on nüüdsest kättesaadavad e-postiga saadetava hüperlingi kaudu.
111 Nõnda oleks hageja alates 2006. aasta novembrist kuni 2010. aasta veebruarini, mil toimus üldkontroll, pidanud endast administratsioonile märku andma, et viimane viiks läbi vajalikud kontrollid (vt selle kohta kohtuotsus Tsirimiagos vs. Regioonide Komitee, F-100/07, EU:F:2009:21, punkt 75), kuna sedamööda, kuidas aastad möödusid, oleks talle pidanud saama järjest selgemaks ja ilmsemaks, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ei olnud tema olukorda sugugi uuesti läbi vaadanud ning individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ja Partena ei olnud seda ka omavahel lahendanud, sest ta sai jätkuvalt personalieeskirjade järgseid peretoetusi kogu ulatuses ja tema abikaasa sai kogu ulatuses Belgia peretoetusi, see aga on ilmses vastuolus personalieeskirjade artikli 67 lõikega 2.
112 Igal juhul tuleb märkida, et ühest küljest ei saa tavapäraselt hoolsale ametnikule märkamatuks jääda, et niisugune teatis tema perekondliku olukorra muutumise kohta, nagu Partena 9. novembri 2006. aasta kiri, millega hageja abikaasat teavitati tema õigustest saada Belgia peretoetusi, tuleb selgelt ja ühemõtteliselt saata otse oma institutsiooni pädevale talitusele, mida aga hageja ilmselgelt ei teinud, ja sellega seoses ei saa hageja tugineda asjaolule, et administratsioon on saanud teatava teabe juhuslikult või kaudselt (vt kohtuotsus Costacurta vs. komisjon, T-34/89 ja T-67/89, EU:T:1990:20, punktid 45 ja 46). See kehtib veelgi enam juhul, kui nii nagu käesoleval juhul ilmneb personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 sõnastusest, et komisjoni kohustus ei ole välja uurida, kas mujalt makstakse samalaadseid peretoetusi, vaid personali liikmed peavad teatama, kui nad saavad niisuguseid toetusi muudest allikatest.
113 Teiseks, selles asemel, et väidetavalt leppida omaenda tõlgendusega olukorrast, oleks hageja pidanud selle küsimuse tõstatama ametisse nimetavas asutuses (vt selle kohta kohtuotsused Costacurta vs. komisjon, EU:T:1990:20, punkt 40, ja López Cejudo vs. komisjon, EU:F:2014:55, punkt 78).
114 Samuti ei saa hageja väita, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet oli 2004. aastal igati kursis tema abikaasa olukorraga. Partena 28. augusti 2003. aasta kirjast individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile ilmneb nimelt, et see asutus tegi hageja abikaasale makseid, kuigi nende maksete summasid ei ole täpsustatud. Sellele vaatamata selgub individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti poolt 22. jaanuaril 2004 Partenale saadetud kirjast vastupidi, et selleks ajaks oli individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet Partena 28. augusti 2003. aasta kirja ebaselge sõnastuse põhjal mõistnud ainult seda, et Partena tegeles hageja abikaasa õiguste väljaselgitamisega, samas kui tegelikult sai hageja abikaasa sellelt siseriiklikult asutuselt juba peretoetusi. Nõnda jättis hageja oma tegevusetuse ja vaikimisega individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti sellesse ekslikku arusaama isegi pärast seda, kui Partena oli saatnud hageja abikaasale 9. novembri 2006. aasta kirja, milles ta teavitas teda õigusest saada Belgia peretoetusi.
– Liidu eelarvele finantskahju tekkimise puudumine ja hageja tahtluse puudumine personalieeskirjade järgsete toetuste õigustamaks saamiseks
115 Seoses asjaoluga, et pärast seda, kui hageja sai teada distsiplinaarnõukogu arvamuse, kohustus ta vabatahtlikult tagasi maksma enne 2006. aasta septembrit õigustamatult saadud summad, märgib Avaliku Teenistuse Kohus esiteks, et ametisse nimetav asutus arvestas seda vaidlustatud otsuses „komisjoni huvidele tekitatud finantskahju suuruse” nurga alt personalieeskirjade IX lisa artikli 10 punkti b tähenduses. Teiseks leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et selle asjaolule tuleb anda suhteline kaal, kuna see ei vähenda süüks pandava rikkumise kvalifikatsiooni, mis selgus komisjoni kontrolli tulemusel, mitte hageja poolt tema omal algatusel tehtud avalduse põhjal.
116 Täiendavalt märgib Avaliku Teenistuse Kohus veel, et arvestades väljakujunenud kohtupraktikat (vt kohtuotsus López Cejudo vs. komisjon, EU:F:2014:55, punkt 67), ei olnud tingimata välistatud, et komisjon oleks vastava uurimise tulemusel võinud koguda hoopis piisavalt tõendeid, tuginemaks personalieeskirjade artikli 85 lõike 2 teisele lausele. Muu hulgas rõhutas komisjon sisuliselt seda kostja vastuses, märkides, et see hageja koostöövalmis avaldus oli hindamisväärne, sest see aitas vältida vaidlust, mis oleks võinud viia eraldi kohtumenetluseni selle personalieeskirjade sätte võimalikuks kohaldamiseks.
117 Seoses pettuse kavatsuse puudumisega tuleb tõdeda, et distsiplinaarnõukogu ega ametisse nimetav asutus ei ole tuvastanud hagejal niisuguse kavatsuse olemasolu ja sellise kavatsuse puudumist võeti hagejale kohaldatud karistuse kindlaksmääramisel sõnaselgelt arvesse. Avaliku Teenistuse Kohus märgib siiski, et põhjendus, mille distsiplinaarnõukogu selle valiku tegemise kohta esitas, selgitas, et toimikus ei olnud piisavalt faktilisi asjaolusid, millest ilmneks hageja pettuse toimepanemise kavatsus, kuigi distsiplinaarnõukogu märkis, et „on raske uskuda, et hageja abikaasa ei teavitanud [hagejat] 11 000 [euro] ja 5500 [euro] suurustest maksetest, mis ta sai 2003. ja 2005. aastal”.
118 Ametisse nimetav asutus omakorda leidis vaidlustatud otsuses „seoses sellega, mil määral süütegu tuleneb tahtlikust tegevusest või hooletusest”, nagu on sätestatud personalieeskirjade IX lisa artikli 10 punktis c, et hageja on ilmutanud „rasket hooletust” ehk käesoleval juhul teinud vea, mis küll ei kujuta endast tahtlust liidu eelarvest alusetult rikastuda, kuid on raskesti vabandatav, eriti arvestades huvitatud isiku ametiülesandeid ja vastutust, tema palgaastet ja staaži komisjoni talituses.
– Teised väidetavalt kergendavad asjaolud
119 Seoses hageja käitumisega teenistuses selgitas ametisse nimetav asutus, et võttis arvesse asjaolu, et kui hagejale käesolevas asjas ette heidetavad rikkumised välja arvata, siis ei ole ta oma teenistuskäigu jooksul muid rikkumisi toime pannud. Samas, nagu komisjon kohtuistungil õigesti märkis, ei võrdu niisuguse asjaolu arvessevõtmine personalieeskirjade IX lisa artikli 10 alusel tingimata selle kergendavaks asjaoluks lugemisega.
120 Mis puudutab hageja kutsealasest ja kodusest töökoormusest tulenevat argumenti, mille ametisse nimetav asutus kaebuse rahuldamata jätmise otsuses tagasi lükkas, siis tuleb tõdeda, et peretoetuste kattumise olukord kestis edasi rohkem kui viis aastat pärast seda, kui Partena oli hageja abikaasat ametlikult teavitanud tema õigusest Belgia peretoetustele. Niisiis leiab Avaliku Teenistuse Kohus igal juhul, et isegi kui oletada, et niisugust argumenti võib teataval määral arvesse võtta seoses teatava kindla ajavahemikuga, ei saa sellega siiski õigustada nii pikka aega väldanud hooletust.
121 Seoses hageja väidetava eeskujuliku koostööga, mille 29. märtsi 2013. aasta kirjas tõi esile õigustamatult makstud summade tagasinõudmisega tegelev individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti töötaja, märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et kuigi esialgse kontrolliga tegelenud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti töötaja palus 2010. aasta veebruaris hagejal „anda kohe, kui ta on saanult Partenalt vajaliku teabe, sellest [individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile] teada”, ei pidanud hageja vajalikuks täita deklareerimisvormi „[m]ujalt saadavad […] peretoetused”, mille nimetatud töötaja talle sel otstarbel saatis, ega edastada talle Partena 9. novembri 2006. aasta kirja, mis oli tol ajal juba tema abikaasa käsutuses, ega Partena poolt hiljem väljastatud muid dokumente. Kui hageja oleks seda teinud, oleks see võimaldanud komisjonil kontrollimenetluse kohe lõpetada. Hageja tegevusetuse tõttu kulus aga rohkem kui 18 kuud, enne kui komisjon sai enda jõupingutuste tulemusel asjassepuutuva teabe 23. septembril 2011 mitte hagejalt, vaid otse Partenalt.
122 Eelnevast tuleneb, et ametisse nimetav asutus ei jätnud käesoleval juhul arvesse võtmata asjas olulisi asjaolusid.
– Määratud karistuse proportsionaalsus
123 Seoses küsimusega, kas vaidlusaluse karistuse määramisel on ametisse nimetav asutus kaalunud raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid proportsionaalselt, tuletab Avaliku Teenistuse Kohus meelde, et personalieeskirjade artikkel 11 kujutab endast konkreetset lojaalsuskohustuse väljendust, mis eeldab, et ametnik mitte ainult ei hoidu ametiväärikust ning institutsiooni ja selle asutuste lugupeetavust riivavast käitumisest, vaid mida kõrgemal palgaastmel ta on, seda enam näitab ta üles ka igasuguseid kahtlusi välistavat käitumist, et alati säiliks tema ja institutsioonivaheline usaldussuhe (kohtuotsus Andreasen vs. komisjon, F-40/05, EU:F:2007:189, punkt 233, ja seal viidatud kohtupraktika).
124 Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades leiab Avaliku Teenistuse Kohus esiteks, et ametisse nimetav asutus järeldas õigesti, et hageja on ilmutanud „rasket hooletust”, jättes nii pika aja jooksul teatamata oma abikaasa saadavatest Belgia peretoetustest. Teiseks ei näi kohaldatud karistus ebaproportsionaalne. Täpsemalt oleks ametisse nimetav asutus oma laia kaalutlusõigust arvestades võinud leida, et karistamine kõrgemasse järku tõusmise edasilükkamisega 18 kuuks, mida soovitas distsiplinaarnõukogu, ei ole piisav, eriti kuna erinevalt distsiplinaarnõukogust tuvastas ametisse nimetav asutus hageja puhul mitte ainult personalieeskirjade artikli 67 lõike 2, vaid ka personalieeskirjade artikli 11 rikkumise.
125 Täiendavalt märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et personalieeskirjade IX lisa artikli 10 sõnastuses ei ole midagi sellist, mis sunniks ametisse nimetavat asutust käsitama määratud karistust kergendava asjaoluna seda, et hageja lähenes pensionilemineku eale. Seetõttu, arvestades niisuguse asjaolu suuremeelset arvessevõtmist nimetatud otsuses, ei saa lõpuks määratud karistust kindlasti lugeda ebaproportsionaalseks.
126 Kõigist eelnevatest kaalutlustest ilmneb, et ametisse nimetav asutus ei eiranud teatavaid kergendavaid asjaolusid ega kaalunud hagejale kohaldatud lõpliku karistuse määramisel tema juhtumi puhul arvesse võetud erinevaid asjaolusid ebaproportsionaalselt.
127 Järelikult tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, mis käsitleb põhjenduse puudumist
Poolte argumendid
128 Teise väite põhjendamiseks rõhutab hageja esiteks sisuliselt, et ametisse nimetav asutus ei selgitanud vaidlustatud otsuses ja kaebuse rahuldamata jätmise otsuses piisavalt põhjusi, miks ta luges hageja hooletuse „raskeks”, iseäranis kuna ta ei selgitanud üldse või selgitas vaid veidi põhjusi, miks ta keeldus käsitamast teatavaid asjaolusid kergendavatena. Teiseks ei selgitanud ametisse nimetav asutus piisavalt põhjusi, miks ta kohaldas raskemat karistust kui see, mille pakkus välja distsiplinaarnõukogu.
129 Komisjon palub lükata teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
130 Põhjendamiskohustuse, mis on sätestatud ELTL artiklis 296, mida on korratud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c ja mis sisaldub personalieeskirjade artikli 25 teises lõigus, eesmärk on esiteks anda asjaomasele isikule piisavalt teavet, et ta saaks hinnata tema huve kahjustava otsuse põhjendatust ja otsustada, kas tuleks esitada hagi Avaliku Teenistuse Kohtule, ning teiseks võimaldada sellel kohtul teostada kontrolli otsuse õiguspärasuse üle (vt kohtuotsus Michel vs. parlament, 195/80, EU:C:1981:284, punkt 22; Lux vs. kontrollikoda, 69/83, EU:C:1984:225, punkt 16, ja Camacho-Fernandes vs. komisjon, F-16/13, EU:F:2014:51, punkt 111).
131 Distsiplinaarasjades tuleb seda, kas ametisse nimetava asutuse karistuse määramise otsuse põhjendused vastavad nõuetele, hinnata mitte üksnes akti sõnastuse, vaid ka selle konteksti ja kõigi asjaomast valdkonda reguleerivate õigusnormide põhjal. Selles osas tuleb märkida, et kuigi distsiplinaarnõukogu ja ametisse nimetav asutus on kohustatud näitama ära faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis nende otsuseid õiguslikult põhjendavad, ning kaalutlused, millest lähtudes nad otsused tegid, ei ole siiski nõutud, et nad käsitleksid kõiki faktilisi ja õiguslikke küsimusi, mille asjaomane isik menetluse vältel tõstatas (kohtuotsus Stevens vs. komisjon, T-277/01, EU:T:2002:302, punkt 71). Igal juhul on otsus piisavalt põhjendatud, kui see tehti olukorras, mis on asjaomasele ametnikule teada ja võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust (kohtuotsus N vs. komisjon, T-198/02, EU:T:2004:101, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).
132 Kui ametisse nimetava asutuse määratud karistus on nagu käesoleval juhul rangem distsiplinaarnõukogu soovitatud karistusest, peavad otsuses olema üksikasjalikult täpsustatud põhjused, mille tõttu ametisse nimetav asutus distsiplinaarnõukogu arvamusest kõrvale kaldus (kohtuotsus F vs. komisjon, 228/83, EU:C:1985:28, punkt 35, ja N vs. komisjon, EU:T:2004:101, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).
133 Käesoleval juhul märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et ametisse nimetav asutus analüüsis vaidlustatud otsuses käesoleva asja asjaolusid kõigi personalieeskirjade IX lisa artiklis 10 nimetatud tegurite seisukohalt. Lisaks vastas ta kaebuse rahuldamata jätmise otsuses üksikasjalikult erinevatele hageja tõstatatud argumentidele.
134 Seoses küsimusega, kas ametisse nimetav asutus selgitas piisavalt põhjusi, miks ta kvalifitseeris hageja hooletuse raskeks, märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et ametisse nimetav asutus analüüsis juba vaidlustatud otsust üksikasjalikult ametnikel lasuvat hoolsuskohustust ja selgitas õiguslikust seisukohast piisavalt, et asjaolu, et paljude aastate vältel lasti edasi kesta olukorral, kus siseriiklikke peretoetusi ja personalieeskirjade järgseid peretoetusi makstakse kattuvalt, kuna ametnik ei ole täitnud tal lasuvat teatamise kohustust, ei saa anda tunnistust muust kui raskest hooletusest, välja arvatud juhul, kui see kvalifitseeritakse või on kvalifitseeritav personalieeskirjade artikli 11 ja artikli 67 lõike 2 tahtlikuks rikkumiseks. Kaebuse rahuldamata jätmise otsuses selgitas ametisse nimetav asutus seda aspekti taaskord ulatuslikult, vastates hageja argumentidele, olgugi et vaidlustatud otsus kujutab endast sarnaselt kaebuse rahuldamata jätmise otsusega niisuguse menetluse lõpptulemust, mille üksikasjad on hagejale põhiosas teada (vt selle kohta kohtuotsus komisjon vs. Daffix, C-166/95 P, EU:C:1997:73, punkt 34).
135 Seoses asjaoluga, et ametisse nimetav asutus määras hagejale raskema karistuse kui distsiplinaarnõukogu soovitatu, ilmneb eelkõige kaebuse rahuldamata jätmise otsusest, et ametisse nimetav asutus selgitas, millisel peamisel põhjusel ta pidas vajalikuks raskendada distsiplinaarnõukogu soovitatud karistust – nimelt keeldus ta erinevalt distsiplinaarnõukogust võtmast kergendava asjaoluna arvesse individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti tegevusetust. Samas, nagu juba nenditud esimese väite analüüsi raames, võis ametisse nimetav asutus selle asjaolu kui kergendava õigustatult kõrvale jätta, mis oli ühtlasi juba iseenesest piisav, selgitamaks tema valikut määrata raskem karistus kui see, mida soovitas distsiplinaarnõukogu.
136 Lisaks, mis jätkuvalt puudutab distsiplinaarnõukogu soovitatud karistusest raskema karistuse määramist, siis Avaliku Teenistuse Kohus märgib, et ametisse nimetav asutus soovis vaidlustatud otsusega karistada personalieeskirjade artikli 11 ja artikli 67 lõike 2 rikkumist, samas kui distsiplinaarnõukogu pakutud karistuse puhul peeti silmas ainult viimati nimetatud artikli rikkumist.
137 Eeltoodud arvestades tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, nagu ka seetõttu hagi tervikuna.
Kohtukulud
138 Kodukorra artikli 101 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama kodukorra artikli 102 lõikes 1 on sätestatud, et kui õiglus seda nõuab, võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.
139 Käesolevas kohtuotsus esitatud põhjendustest ilmneb, et hageja on kohtuvaidluse kaotanud. Lisaks on kostja oma nõuetes sõnaselgelt nõudnud kohtukulude väljamõistmist hagejalt. Kuna käesoleva juhtumi asjaolud ei õigusta kodukorra artikli 102 lõike 1 kohaldamist, peab hageja kandma enda kohtukulud ja temalt mõistetakse välja ka komisjoni kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS
(teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta EH kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
|
Rofes i Pujol |
Bradley |
Svenningsen |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 19. novembril 2014 Luxembourgis.
|
Kohtusekretär |
Koja president |
|
W. Hakenberg |
K. Bradley |
* Kohtumenetluse keel: prantsuse.