EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

18. juuni 2015

CX

versus

Euroopa Komisjon

„Avalik teenistus — Ametnikud — Distsiplinaarkaristus — Asjaomase ametniku ärakuulamata jätmine ametisse nimetava asutuse poolt — Õiguse olla ära kuulatud rikkumine”

Ese:

ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega CX palub esiteks tühistada 16. oktoobri 2013. aasta otsus, millega Euroopa Komisjon määras talle karistuseks teenistusest vabastamise ilma pensioniõigusi ajutiselt vähendamata, ja teiseks mõista komisjonilt välja hüvitis temale väidetavalt tekitatud kahju eest.

Otsus:

Tühistada 16. oktoobri 2013. aasta otsus, millega Euroopa Komisjon vabastas CX-i karistuseks teenistusest ilma pensioniõiguste ajutise vähendamiseta. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja CX-i kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kantud kulud kohtuasjas F-5/14 R.

Kokkuvõte

1. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Ametisse nimetava asutuse otsus määrata distsiplinaarkaristus ilma asjaomast isikut eelnevalt ära kuulamata – Eelnevalt ärakuulamata jätmine asjaomase isiku süül – Õiguspärasus – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Puudumine – Kohtulik kontroll

   (Euroopa põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a, artikli 51 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1, personalieeskirjad, IX lisa artikkel 4 ja artikli 22 lõige 1)

2. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Menetlus distsiplinaarnõukogus – Ametniku distsiplinaarnõukogus ärakuulamise võimatus, mis on meditsiiniliselt tuvastatud – Asjaomase isiku kohustus esitada arstitõend märkega kõnealuse võimetuse kohta – Puudumine

   (Personalieeskirjad, IX lisa)

3. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Menetlus distsiplinaarnõukogus – Ametniku distsiplinaarnõukogus ärakuulamise võimatus, mis on meditsiiniliselt tuvastatud – Ärakuulamise edasilükkamise taotlus – Edasilükkamisest keeldumise põhjendus

   (Personalieeskirjad, IX lisa)

1.  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt on igaühel õigus, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Personalieeskirjadega reguleeritud distsiplinaarmenetluses rakendatakse õigust olla ära kuulatud harta artikli 51 lõike 1 tähenduses esiteks muu hulgas personalieeskirjade IX lisa artikli 22 lõikes 1 ja teiseks sama lisa artiklis 4. Distsiplinaarvaldkonnas tuleb ametisse nimetava asutuse kohustust kuulata asjaomane isik ära mõista kitsas tähenduses eelkõige sellise karistuse raskuse tõttu, mis distsiplinaarmenetluse tulemusel võidakse määrata.

   Siiski asjaolu, et asjaomast isikut ei ole ära kuulatud vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 22 lõikele 1, ei too kaasa temale distsiplinaarkaristuse määranud otsuse tühistamist, kui selles rikkumises on süüdi asjaomane isik ise. Nimelt ei ole ametisse nimetav asutus kohustatud määramata ajaks edasi lükkama viimase ärakuulamise kuupäeva nii, et asjaomasel isikul oleks võimalik seal osaleda. Vastupidi, nii ametniku kui ka administratsiooni huvides on, et distsiplinaarmenetlust lõpetava otsusega ei saa ilma põhjenduseta viivitada. Pealegi on see personalieeskirjade IX lisa artikli 22 lõikes 1 ette nähtud kahekuulise tähtaja eesmärk, kusjuures tegemist on just „hea halduse normiga”.

   Lisaks, selleks et hinnata ametisse nimetava asutuse sellise otsuse õiguspärasust, millega määratakse distsiplinaarkaristus ilma asjaomast isikut ära kuulamata, kui viimane esitas arstitõendi, mis õigustatult põhjendab tema puudumist, siis liidu kohus peab kontrollima, kas administratsiooni poolt selle kohta esitatud tõendid näitavad, et ärakuulamata jätmine on toimunud asjaomase isiku süül.

   (vt punktid 61–65)

   Viited:

   Euroopa Kohus: kohtuotsused Van Eick vs. komisjon, 35/67, EU:C:1968:39, ning Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics, C-129/13 ja C-130/13, EU:C:2014:2041, punkt 42.

   Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Stevens vs. komisjon, T-277/01, EU:T:2002:302, punktid 41 ja 42 ning seal viidatud kohtupraktika.

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon, F-107/13, EU:F:2014:232, punktid 100 ja 111.

2.  Ükski personalieeskirjade säte ja eriti veel selle IX lisa ei kohusta ametisse nimetavas asutuses toimuvale distsiplinaarkorras ärakuulamisele kutsutud ametnikku selleks, et tema võimalikus arstitõendis, mis tõendab tema võimetust sel ärakuulamisel osaleda, oleks sõnaselgelt viidatud, et tal on keelatud kodust lahkuda või et ta on võimetu kohale tulema. Järelikult sellise märke puudumine ei võimalda iseenesest teha järeldust, et asjaomase ametniku tervislik seisund on selline, mis võimaldab tal ilmuda ametisse nimetavasse asutusse, et tagada oma õiguste kaitse tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluses.

   (vt punkt 74)

3.  Kui ametnik on õigeaegselt teavitanud arstitõendi alusel nõuetekohaselt ametisse nimetavat asutust oma võimetusest ilmuda selle kolmepoolse asutuse ette ja esitada oma kirjalikud seisukohad, peab asutus muu meditsiinilise arvamuse või kokkulangevate tõendite kogumi abil tõendama, et haige ametnik on vastupidi võimeline ärakuulamisel osalema ja tõhusalt ennast kaitsma.

   (vt punktid 75 ja 76)

   Viide:

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon, EU:F:2014:232, punkt 111.

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

18. juuni 2015

CX

versus

Euroopa Komisjon

„Avalik teenistus — Ametnikud — Distsiplinaarkaristus — Asjaomase ametniku ärakuulamata jätmine ametisse nimetava asutuse poolt — Õiguse olla ära kuulatud rikkumine”

Ese:

ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega CX palub esiteks tühistada 16. oktoobri 2013. aasta otsus, millega Euroopa Komisjon määras talle karistuseks teenistusest vabastamise ilma pensioniõigusi ajutiselt vähendamata, ja teiseks mõista komisjonilt välja hüvitis temale väidetavalt tekitatud kahju eest.

Otsus:

Tühistada 16. oktoobri 2013. aasta otsus, millega Euroopa Komisjon vabastas CX-i karistuseks teenistusest ilma pensioniõiguste ajutise vähendamiseta. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja CX-i kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kantud kulud kohtuasjas F-5/14 R.

Kokkuvõte

1. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Ametisse nimetava asutuse otsus määrata distsiplinaarkaristus ilma asjaomast isikut eelnevalt ära kuulamata – Eelnevalt ärakuulamata jätmine asjaomase isiku süül – Õiguspärasus – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Puudumine – Kohtulik kontroll

   (Euroopa põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a, artikli 51 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1, personalieeskirjad, IX lisa artikkel 4 ja artikli 22 lõige 1)

2. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Menetlus distsiplinaarnõukogus – Ametniku distsiplinaarnõukogus ärakuulamise võimatus, mis on meditsiiniliselt tuvastatud – Asjaomase isiku kohustus esitada arstitõend märkega kõnealuse võimetuse kohta – Puudumine

   (Personalieeskirjad, IX lisa)

3. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Menetlus distsiplinaarnõukogus – Ametniku distsiplinaarnõukogus ärakuulamise võimatus, mis on meditsiiniliselt tuvastatud – Ärakuulamise edasilükkamise taotlus – Edasilükkamisest keeldumise põhjendus

   (Personalieeskirjad, IX lisa)

1.  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt on igaühel õigus, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Personalieeskirjadega reguleeritud distsiplinaarmenetluses rakendatakse õigust olla ära kuulatud harta artikli 51 lõike 1 tähenduses esiteks muu hulgas personalieeskirjade IX lisa artikli 22 lõikes 1 ja teiseks sama lisa artiklis 4. Distsiplinaarvaldkonnas tuleb ametisse nimetava asutuse kohustust kuulata asjaomane isik ära mõista kitsas tähenduses eelkõige sellise karistuse raskuse tõttu, mis distsiplinaarmenetluse tulemusel võidakse määrata.

   Siiski asjaolu, et asjaomast isikut ei ole ära kuulatud vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 22 lõikele 1, ei too kaasa temale distsiplinaarkaristuse määranud otsuse tühistamist, kui selles rikkumises on süüdi asjaomane isik ise. Nimelt ei ole ametisse nimetav asutus kohustatud määramata ajaks edasi lükkama viimase ärakuulamise kuupäeva nii, et asjaomasel isikul oleks võimalik seal osaleda. Vastupidi, nii ametniku kui ka administratsiooni huvides on, et distsiplinaarmenetlust lõpetava otsusega ei saa ilma põhjenduseta viivitada. Pealegi on see personalieeskirjade IX lisa artikli 22 lõikes 1 ette nähtud kahekuulise tähtaja eesmärk, kusjuures tegemist on just „hea halduse normiga”.

   Lisaks, selleks et hinnata ametisse nimetava asutuse sellise otsuse õiguspärasust, millega määratakse distsiplinaarkaristus ilma asjaomast isikut ära kuulamata, kui viimane esitas arstitõendi, mis õigustatult põhjendab tema puudumist, siis liidu kohus peab kontrollima, kas administratsiooni poolt selle kohta esitatud tõendid näitavad, et ärakuulamata jätmine on toimunud asjaomase isiku süül.

   (vt punktid 61–65)

   Viited:

   Euroopa Kohus: kohtuotsused Van Eick vs. komisjon, 35/67, EU:C:1968:39, ning Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics, C-129/13 ja C-130/13, EU:C:2014:2041, punkt 42.

   Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Stevens vs. komisjon, T-277/01, EU:T:2002:302, punktid 41 ja 42 ning seal viidatud kohtupraktika.

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon, F-107/13, EU:F:2014:232, punktid 100 ja 111.

2.  Ükski personalieeskirjade säte ja eriti veel selle IX lisa ei kohusta ametisse nimetavas asutuses toimuvale distsiplinaarkorras ärakuulamisele kutsutud ametnikku selleks, et tema võimalikus arstitõendis, mis tõendab tema võimetust sel ärakuulamisel osaleda, oleks sõnaselgelt viidatud, et tal on keelatud kodust lahkuda või et ta on võimetu kohale tulema. Järelikult sellise märke puudumine ei võimalda iseenesest teha järeldust, et asjaomase ametniku tervislik seisund on selline, mis võimaldab tal ilmuda ametisse nimetavasse asutusse, et tagada oma õiguste kaitse tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluses.

   (vt punkt 74)

3.  Kui ametnik on õigeaegselt teavitanud arstitõendi alusel nõuetekohaselt ametisse nimetavat asutust oma võimetusest ilmuda selle kolmepoolse asutuse ette ja esitada oma kirjalikud seisukohad, peab asutus muu meditsiinilise arvamuse või kokkulangevate tõendite kogumi abil tõendama, et haige ametnik on vastupidi võimeline ärakuulamisel osalema ja tõhusalt ennast kaitsma.

   (vt punktid 75 ja 76)

   Viide:

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon, EU:F:2014:232, punkt 111.