9.2.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 46/28

4. detsembril 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-557/14)

(2015/C 046/35)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Braga da Cruz ja E. Manhaeve)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—	tunnistada, et kuna Portugali Vabariik ei ole võtnud kõiki meetmeid, et täita Euroopa Kohtu 7. mai 2009. aasta otsust kohtuasjas C-530/07: komisjon vs. Portugal (1), siis on see liikmesriik rikkunud ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	mõista Portugali Vabariigilt välja karistusmakse summas 20 196 eurot päeva kohta, mil viibib otsuse täitmine eespool viidatud kohtuasjas C-530/07, alates käesolevas kohtuasjas otsuse tegemise kuupäevast kuni kuupäevani, kui on täidetud otsus eespool viidatud kohtuasjas C-530/07;

—	mõista Portugali Vabariigilt välja põhisumma 2 244 eurot päevas kuni käesolevas kohtuasjas otsuse tegemise kuupäevani või kuni otsuse täitmiseni eespool viidatud kohtuasjas C-530/07, kui see täitmine toimub enne käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist;

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Karistuse kindlaksmääramine peab tuginema järgmisele kolmele kriteeriumile.

1 –

Rikkumise raskusaste. Komisjon teeb ettepaneku kohaldada raskuskoefitsienti 3 skaalal 1–20. Vastavalt komisjoni teatisele EÜ artikli 228 kohaldamise kohta (edaspidi „2005. aasta teatis”) arvutab komisjon selle koefitsiendi järgmisi elemente arvestades.

Kui olulisi liidu eeskirju rikuti? Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (2) (edaspidi „direktiiv 91/271/EMÜ”) artiklitest 1 ja 2, artikli 3 lõikest 1 ja artiklist 4 ning sama direktiivi I lisast ilmneb, et puhastamata asulareovee sisenemine veekogudesse tekitab reostuse, mis mõjutab oluliselt selle veekogu ja sellega seotud ökosüsteemide kvaliteeti. Kõigi linnastute, mille inimekvivalent (ie) on suurem kui 15 000, asulareovee kogumine ja puhastamine on keskse tähtsusega, et säilitada ja parandada veekogude ning nendest otseselt sõltuvate vee ja maa ökosüsteemide kvaliteeti, aga ka liidu direktiivide täieliku ja nõuetekohase kohaldamise tagamiseks.

Rikkumise tagajärjed üld- ja erihuvidele

—	Keskkonna- ja rahvatervise kaitse kuuluvad üldhuvide alla. Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas C-530/07 tehtud otsuse (edaspidi „Euroopa Kohtu otsus”) osaline täitmine kujutab endast tõsist keskkonnareostuse riski ning sellel on tagajärjed inimeste tervisele.

—	Euroopa Kohtu otsuse osaline täitmine võib samuti mõjutada Euroopa Liidu teiste direktiivide kohaldamist ning avaldada kaudset mõju kodanike võimalusele kasutada reostamata veekogusid puhkeaja veetmise eesmärgil; see omakorda võib mõjutada turismisektorit ja sellega seotud majandustegevust.

Muud raskendavad või kergendavad asjaolud

—

Kergendavad asjaolud:

i)	Linnastute arv, mille ie on suurem kui 15 000 ja mis ei täida direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 nõudeid, on alates Euroopa Kohtu otsuse tegemisest langenud 15-lt 2-le.

ii)

Mis puudutab Vila Real de Santo António linnastut, siis toimib seal uus asulareoveepuhasti alates 2009. aastast ning selles linnastus on vaid kolm ala, mis ei ole veel asulareoveepuhastiga ühendatud; mis puudutab Matosinhos’i linnastut, siis võimaldab olemasolev asulareoveepuhasti selle linnastu reovee eelselitust, mille järel suunatakse see vesi veealuse toru kaudu merre enam kui 2 km kaugusel rannikust.

Portugali asutuste sõnul ei mõjuta see suplusvee head kvaliteeti.

—

Raskendavad asjaolud:

i)	Enne 2018. aastat ei ole võimalik näidata Euroopa Kohtu otsuse täielikku täitmist, ehkki käesolevas asjas käsitletavat kogumis- ja puhastuskohustust oleks tervikuna tulnud täita hiljemalt 31. detsembril 2000.

ii)	Direktiivi 91/271/EMÜ sätted, mida Portugali Vabariik endiselt rikub, väljendavad selgeid kohustusi.

iii)	Portugali asutuste poolt komisjonile järjest esitatud ajakavasid ei ole järgitud ning komisjon peab seda järgimata jätmist raskeks.

iv)	Suur hulk rikkumismenetlusi Portugali Vabariigi suhtes, sh hulgas Euroopa Kohtu poolt juba tehtud otsused asulareovee puhastamise spetsiifilises valdkonnas, näitab ebaseaduslikku ja korduvat tegevust sellises valdkonnas, kus tagajärjed inimeste tervisele ja keskkonnale on eriti olulised.

2 –	Rikkumise kestus. Arvestades Euroopa Kohtu otsuse tegemisest alates kulgenud perioodi, teeb komisjon ettepaneku kohaldada maksimaalset kestuskoefitsienti 3.

3 –

Vajadus tagada karistuse hoiatav mõju. 2005. aasta teatises on täpsustatud, et karistuse hoiatavat mõju arvutatakse teguri n kaudu, mis kujutab endast keskmist, mis põhineb ühelt poolt asjaomase liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangul ja teiselt poolt häälte jagunemisel nõukogu. Hetkel Portugali Vabariigile kohaldatav tegur n on 3,40.

II — Karistuse summa arvutamine

Karistusmakse iga viivituspäeva eest

—	Vastavalt 2005. aasta teatisele arvutatakse karistusmakse järgmise valemi alusel: Baassumma x raskuskoefitsient x kestuskoefitsient x tegur n, mis käesolevas asjas on 660 x 3 x 3 x 3,40 = 20 196 eurot päevas.

—

Vähendamaks progressiivselt karistusmakset iga viivituspäeva eest, teeb komisjon ettepaneku jagada karistusmakse iga viivituspäeva eest (20 196 eurot päevas) ie arvuga, mille osas ei ole veel Euroopa Kohtu otsust täidetud. Kõige värskemate andmete kohaselt on ie arv, mille puhul ei ole veel direktiivi 91/271/EMÜ täidetud, 3 21 950. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku jagada baassumma (20 196 eurot päevas) 3 21 950-ga.

—	Selle jagamistehte (20 196: 3 21 950) tulemus, st 0,06 eurot päevas, lahutatakse baassumma väärtusest iga ie kohta, mis vahepealsel ajal on kooskõlla viidud.

Põhisumma

—

Põhisumma kindlaksmääramiseks kasutatav päevasumma arvutamise meetod on väga sarnane karistusmakse summa kindlaksmääramisel kasutatava meetodiga ja seisneb selles, et baassummat korrutatakse raskuskoefitsiendiga ning tulemus korrutatakse riigiti kindlaksmääratud teguriga (tegur n), mis väljendab nii kõnealuse liikmesriigi maksevõimet kui ka tema häälte arvu nõukogus.

—

Siiski lähtub komisjon põhisumma puhul madalamast baassummast kui see, mida karistusmakse puhul kohaldati, kuna hetkest, kui süüdistatava liikmesriigi suhtes on ELTL artikli 260 alusel tehtud kohtuotsus, võib tema tegevust pidada laiduväärsemaks, kuna ta ei ole kõrvaldanud rikkumist, hoolimata kohtu poolt tema suhtes tehtud kahest kohtuotsusest. Põhisumma tarvis kindlaks määratud baassumma on hetkel 220 eurot päevas ja komisjon ei tee siinses asjas ettepanekut kohaldada kestuskoefitsienti.

—	Võttes seega arvesse baassummat, raskuskoefitsienti ja tegurit n, on põhisumma 220 x 3 x 3,40 = 2 244 eurot.

Kindla minimaalse põhisumma hindamine

—

Tuleb hinnata – võttes arvesse kõnealusele liikmesriigile kehtestatud kindlat minimaalset põhisummat –, kas Euroopa Kohtule tuleks teha ettepanek kohaldada päevasummat või kindlat põhisummat. Selle tarvis tuleb võrrelda ühelt poolt põhisumma kindlaksmääramiseks kasutatud päevasumma koguväärtust, mis on arvutatud kuni komisjoni otsuse (pöörduda Euroopa Kohtusse ELTL artikli 260 alusel) tegemise kuupäevani, ja teiselt poolt kõnealusele liikmesriigile kindlaks määratud kindlat minimaalset põhisummat.

—

Euroopa Kohtu otsuse tegemise kuupäeva (7. mai 2009) ja Euroopa Kohtusse ELTL artikli 260 alusel pöördumiseks tehtud komisjoni otsuse kuupäeva (16. oktoober 2014) vahel on möödunud 1987 päeva. Seetõttu on komisjoni selle otsuse kuupäevaks põhisumma kindlaksmääramise päevasummade koguväärtus 2 244 eurot x 1 987 päeva = 4 4 58 828 eurot.

—	Portugali minimaalne põhisumma on hetkel 1 8 75 000 eurot.

—

Seega, kuna põhisumma kindlaksmääramise päevasummade koguväärtus on 16. oktoobriks 2014 suurem kui Portugalile kindlaks määratud minimaalne põhisumma, siis teeb komisjon Euroopa Kohtule ettepaneku mõista sellelt liikmesriigilt välja põhisumma kindlaksmääramise päevasumma, st 2 244 eurot päevas alates Euroopa Kohtu otsuse tegemise kuupäevast, kuni kuulutatakse ELTL artikli 260 alusel tehtav otsus või kuni Portugali Vabariik täidab esimese kohtuotsuse, kui see kuupäev on varasem.

(1) EU:C:2009:292.

(2) EÜT L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/02, lk 26.