30.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 202/10

10. aprillil 2014 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Ungari

(Kohtuasi C-179/14)

2014/C 202/12

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Tokár ja E. Montaguti)

Kostja: Ungari Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul

Tuvastada, et kuna Ungari on valitsuse määrusega nr 55/2011. (IV. 12.) (muudetud 2011. aasta CLVI seadusega) reguleeritud SZÉP-kaardi süsteemi kehtestamise ja rakendamisega rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (1) selles osas, milles:

—

SZÉP-kaardi määruse § 13 välistab, tõlgendatuna koostoimes 1993. aasta XCVI seaduse § 2 lõike 2 punktiga d, 1997. aasta CXXXII seaduse § 2 punktiga b ning 2006. aasta IV seaduse § -ga 1, § 2 lõigetega 1 ja 2, § 55 lõigetega 1 ja 3 ja § 64 lõikega 1, SZÉP-kaardi väljastamise äriühingute filiaalide poolt ja rikub seeläbi direktiivi 2006/123/EÜ artikli 14 lõiget 3 ja artikli 15 lõike 2 punkti b;

—

SZÉP-kaardi määruse § 13, tõlgendatuna koostoimes 2006. aasta IV seaduse § -ga 1, § 2 lõigetega 1 ja 2, § 55 lõigetega 1 ja 3 ning § 64 lõikega 1, 1993. aasta XCVI seaduse § 2 lõike 2 punktiga d ning 1997. aasta CXXXII seaduse § 2 punktiga b, ei tunnista SZÉP-kaardi määruse § 13 punktides a, b ja c sätestatud tingimuste täidetuse seisukohast nende kontsernide tegevust, kelle emaettevõtja ei ole Ungari õiguse alusel asutatud äriühing ja kelle kontserni kuuluvad äriühingud ei tegutse Ungari õiguse alusel asutatud äriühingu vormis, ning rikub seeläbi direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõiget 1, artikli 15 lõike 2 punkti b ja artikli 15 lõiget 3;

—

SZÉP-kaardi määruse § 13, tõlgendatuna koostoimes 2006. aasta IV seaduse § -ga 1, § 2 lõigetega 1 ja 2, § 55 lõigetega 1 ja 3 ning § 64 lõikega 1, 1993. aasta XCVI seaduse § 2 lõike 2 punktiga d ning 1997. aasta CXXXII seaduse § 2 punktiga b, kehtestab SZÉP-kaardi väljastamise võimaluse ainult pankadele või krediidiasutustele, kuna ainult need on võimelised täitma määruse § -s 13 sätestatud tingimusi, ja rikub seeläbi direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõiget 1, artikli 15 lõike 2 punkti d ja artikli 15 lõiget 3;

—	SZÉP-kaardi määruse § 13 on selles osas, milles see näeb SZÉP-kaardi väljastamise tingimusena ette Ungari asukoha olemasolu, vastuolus direktiivi 2006/123/EÜ artikliga 16.

2.	Valitsuse määrusega nr 55/2011. (IV. 12.) reguleeritud SZÉP-kaardi süsteem on teise võimalusena – selles osas, milles esimeses punktis toodud sätetele ei laiene samas punktis nimetatud direktiivi 2006/123/EÜ nõuded – vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 49 ja 56.

2011. aasta CLVI seaduse ja 2012. aasta CIII seadusega reguleeritud nn Erzsébet kupongi süsteem, mis kehtestab avalik-õiguslike asutuste monopoli külmtoitlustamise tšekkide väljastamiseks ja mis jõustus ilma kohase üleminekuaja ja –meetmeteta, on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 49 ja 56 selles osas, milles 2011. aasta CLVI seaduse § 1, § 5 ja § 477 ning 2012. aasta CIII seaduse § 2 lõiked 1 ja 2 ning § 6 ja § 7 näevad ette ebaproportsionaalseid piiranguid.

4.	Mõista kohtukulud välja Ungarilt.

Väited ja peamised argumendid

Ungari muutis 2011. aastal õigusnorme, mis reguleerivad tööandjate poolt töötajatele lisaks töötasule antava muu hüvena kvalifitseeritavate ja nii soodsama maksu- ja sotsiaalkindlustuse korra kohaldamisalasse jäävate külma ja sooja toitlustamise, vaba aja veetmise ja turismitšekkide väljastamist ja mis jõustusid 1. jaanuaril 2012 ilma sobiva üleminekuajata. Enne muudatusi ei näinud liikmesriigi õigusnormid selliste toitlustustšekkide väljastamise või nende vormi suhtes eraldi ette spetsiaalseid tingimusi. Pärast seda tekkis aga ühel avalik-õiguslikul asutusel, Magyar Nemzeti Üdülési Alapítvány’il (Ungari riiklik turismi sihtasutus) paberkandjal ja elektrooniliste külmtoitlustamise tšekkide ning paberkandjal sooja toitlustamise tšekkide väljastamisel monopoolne seisund. Õigusnormid kehtestavad lisaks nüüdsest ainult elektrooniliselt väljastatavatele sooja toitlustamise, vaba aja veetmise ja turismitšekkide väljastamisele äärmiselt ranged tingimused. Vaidlustatud meetmed viisid mitme, juba aastaid turul tegutsenud osalise väljatõrjumiseni ning piirasid uute osaliste turuletulekut ja muutsid võimatuks teenuste osutamise vabaduse. Lisaks on SZÉP-kaartidega seoses turg jaotatud tegelikult vaid kolme suurema, Ungari õiguse alusel asutatud panganduskontserni vahel ning Erzsébet kuponge võib väljastada ainult üks riiklik monopol. Monopoolses seisundis oleva avalik-õigusliku sihtasutuse tulu kasutamine sotsiaalsetel eesmärkidel ei põhjenda kehtestatud piiranguid piisavalt. Asutamis- ja teenuste osutamise vabadust saab aga Euroopa Liidu toimimise lepingu ja direktiivi 2006/123/EÜ asjassepuutuvate sätetega kooskõlas piirata ainult siis, kui seda tehakse diskrimineerimata ja avalikes huvides ning kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, lk 36).