12.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 142/22

1.

Kas Montréali konventsiooni artiklil 19 põhinevat hüvitisnõuet on võimalik esitada Euroopa maksekäsumenetluses?

2.

Kas seoses Montréali konventsiooni artiklil 19 põhineva hüvitisnõudega määratakse notari – kes on samastatav siseriikliku kohtuga ja kellel on õigus välja anda Euroopa maksekäsk – pädevus ja pärast kostja vastuväite esitamise tõttu kohtumenetluseks üleminekut kohtualluvus kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1896/2006 (1), millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (edaspidi „määrus nr 1896/2006”), nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 44/2001 (2) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „määrus nr 44/2001”) ja/või 28. mail 1999 Montréalis koostatud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioonis (edaspidi „Montréali konventsioon”) ette nähtud kohtualluvuse eeskirjade kohaselt? Milline on nende õogusnormide omavaheline hierarhia?

3.

Kui Montréali konventsioonis ette nähtud kohtualluvuse eeskirjad on ülimuslikud, siis kas nõude esitaja võib – sealhulgas igasuguse täiendava seotuse puudumise korral – esitada oma nõude omal valikul mõne osalisriigi territooriumil asuvale kohtule või peab kohtul, kellele ta nõude esitab, olema territoriaalne pädevus selle liikmesriigi menetlusnormide kohaselt, kus kohus asub?

Kuidas tuleb lisaks tõlgendada Montréali konventsioonis ette nähtud valikulist kohtualluvuse eeskirja, milles on viidatud selle paiga kohtule, kus on vedaja tegevuskoht, mille kaudu leping sõlmiti?

4.

Kas Euroopa maksekäsku, mis on välja antud määruse eset eirates või asutuse poolt, millel puudub sisuline pädevus, saab omal algatusel läbi vaadata? Või kas vastuväitele järgnev kohtumenetlus tuleb pädevuse puudumise korral omal algatusel või taotluse alusel lõpetada?

5.

Kas niivõrd kui Ungari kohtutel on pädevus kohtuasja lahendada, tuleb siseriiklikke menetlusnorme tõlgendada kooskõlas liidu õiguse ja Montréali konventsiooniga selles tähenduses, et nende alusel määratakse tingimata kindlaks vähemalt üks kohus, kes isegi igasuguse muu seotuse puudumise korral on kohustatud vastuväitele järgneva kohtuasja sisuliselt lahendama?