Kohtuasi C‑611/14

Kriminaalasi,

milles süüdistatav on

Canal Digital Danmark A/S

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Retten i Glostrup)

„Eelotsusetaotlus — Ebaausad kaubandustavad — Direktiiv 2005/29/EÜ — Artiklid 6 ja 7 — Satelliittelevisiooni abonemendi reklaam — Abonenttasu, mis sisaldab lisaks kuutasule kord poolaastas makstavat tasu saadete dekodeerimiseks vajaliku kaardi eest — Poolaastas makstava tasu mainimata jätmine või selle mainimine kuutasuga võrreldes vähem silmatorkaval moel — Eksitav tegevus — Eksitav tegevusetus — Direktiivi sätte ülevõtmine üksnes ülevõtva seaduse ettevalmistavates materjalides, mitte aga seaduses endas”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 26. oktoobri 2016. aasta otsus

  1. Tarbijakaitse – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Eksitav tegevusetus – Arvesse võetavad kriteeriumid – Kaubandustava kontekst – Kriteerium, mis ei tulene direktiivi 2005/29 ülevõtva siseriikliku õigusakti sõnastusest – Mõju puudumine – Siseriikliku kohtu kohustused

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 7 lõiked 1 ja 3)

  2. Tarbijakaitse – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Eksitav kaubandustava – Mõiste – Kaubandustava, mis seisneb selles, et toote hind jagatakse mitmeks osaks, rõhutades ühte neist – Hõlmamine – Tingimused – Siseriikliku kohtu hinnang

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 2 punkt c ja artikli 6 lõige 1)

  3. Tarbijakaitse – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Eksitav tegevusetus – Mõiste – Kaubandustava, mis seisneb selles, et toote hind jagatakse mitmeks osaks, rõhutades ühte neist ja jättes teised mainimata või mainides neid vähem silmatorkaval moel – Hõlmamine – Tingimused – Siseriikliku kohtu hinnang

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 2 punkt i ning artikli 7 lõiked 1 ja 3)

  4. Tarbijakaitse – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Ostukutse – Oluline teave – Direktiivis ette nähtud ammendav loetelu – Kogu selle teabe esitamine ettevõtja poolt – Ei ole välistatud, et ostukutse on eksitav

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 6 lõige 1 ning artikli 7 lõiked 2 ja 4)

  1.  Direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 84/450, direktiive 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, artikli 7 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et hindamaks, kas kaubandustava tuleb pidada eksitavaks tegevusetuseks, tuleb arvesse võtta kõnealuse tava konteksti, eelkõige kaubandustava järgimisel kasutatavale kommunikatsioonivahendile omaseid piiranguid, ajalisi või ruumilisi piiranguid, mida see kommunikatsioonivahend seab, ning meetmeid, mida ettevõtja on võtnud, et kõnealune teave tarbijale muul viisil kättesaadavaks teha, isegi kui liikmesriigi asjaomase õigusnormi sõnastusest sellist nõuet sõnaselgelt ei tulene.

    Selles kontekstis peab liikmesriigi kohus, kes lahendab vaidlust, mis puudutab direktiivi 2005/29 kohaldamisala ning mille aluseks on pärast direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist aset leidnud asjaolud, konkreetselt selle direktiivi ülevõtmiseks mõeldud siseriiklike õigusnormide kohaldamisel tõlgendama neid võimalikult suurel määral sellisena, et neid oleks võimalik kohaldada kooskõlas selle direktiivi eesmärkidega.

    (vt punktid 34 ja 35 ning resolutsiooni punkt 1)

  2.  Direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 84/450, direktiive 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kaubandustava on eksitav, kui toote hind jagatakse mitmeks osaks, rõhutades ühte neist, kui see tava võib esiteks jätta keskmisele tarbijale ebaõige mulje, et talle pakutav hind on soodne, ning teiseks ajendada teda tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud, kusjuures liikmesriigi kohtu ülesanne on kõiki olulisi asjaolusid silmas pidades seda kontrollida. Ajalisi piiranguid, millele võivad olla allutatud teatud kommunikatsioonivahendid nagu televisiooni reklaamiklipid, ei saa siiski arvesse võtta hindamaks, kas kaubandustava on eksitav direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses.

    Kui direktiivi 2005/29 artikli 2 punktis c sätestatud toote hind on jagatud mitmeks osaks, millest ühele juhitakse reklaamis erilist tähelepanu ja teist, olgugi et hinna vältimatut ja ettenähtavat komponenti, üldse ei mainita või esitatakse vähem silmatorkaval moel, siis tuleb eelkõige hinnata, kas selline esitamine võib tuua kaasa väära ettekujutuse tervikpaketist. Sellega on tegemist eelkõige juhul, kui keskmisele tarbijale jääb ebaõige mulje, et talle pakutakse eriti soodsat hinda, kuna ta arvab ekslikult, et ta peab maksma ainult seda osa hinnast, millele tähelepanu juhiti; seda peab kontrollima liikmesriigi kohus.

    Lisaks, kui hind on jagatud mitmeks osaks, siis on selleks, et hinnata, kas kaubandustava võib panna keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud, eelkõige määrav asjaolu, et puuduv või vähem nähtav osa on koguhinna oluline element.

    (vt punktid 43, 44, 47 ja 49 ning resolutsiooni punkt 2)

  3.  Direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 84/450, direktiive 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus ettevõtja on otsustanud väljendada abonenttasu nii, et tarbija peab tasuma igakuist tasu ja kord poolaastas makstavat tasu, peetakse eksitavaks tegevusetuseks seda, kui turustamisel tõstetakse eriliselt esile igakuine hind, samal ajal kui poolaastas võetav tasu on täiesti mainimata jäetud või on seda mainitud vähem silmatorkaval moel, kui selle mainimata jätmine ajendab tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud, mida liikmesriigi kohus peab hindama, võttes seejuures arvesse kasutatavast kommunikatsioonivahendist tulenevaid piiranguid, toote olemust ja omadusi ning teisi meetmeid, mida ettevõtja on võtnud, et teha toodet puudutav oluline teave tarbijale kättesaadavaks.

    Vastavalt direktiivi 2005/29 artikli 2 punktile i, mis puudutab ostukutset, peavad toote omadused olema nimetatud edastamisvahendile kohasel viisil. Järelikult ei saa toote kirjelduse puhul niisiis nõuda samaväärset täpsust olenemata vormist, milles kommertsteadaanne esitati.

    Lisaks tuleb direktiivi artikli 7 lõike 3 kohaselt selleks, et hinnata, kas teave jäeti esitamata, arvesse võtta kasutatava kommunikatsioonivahendi ajalisi ja ruumilisi piiranguid ning meetmeid, mida ettevõtja on võtnud, et kõnealune teave tarbijale muul viisil kättesaadavaks teha. Ajalisi ja ruumilisi piiranguid tuleb siiski võrrelda asjaomase toote olemuse ja omadustega, et tuvastada, kas asjaomasel ettevõtjal oli tõesti võimatu kõnealust teavet lisada või seda esialgses teadaandes selgelt, arusaadavalt ja ühetähenduslikult esitada. Sellest tulenevalt võib juhul, kui asjaomase toote iseloomulikke omadusi ja kasutatavast kommunikatsioonivahendist tulenevaid piiranguid arvesse võttes ei ole ettevõtjal võimalik esitada kogu toodet puudutavat olulist teavet, olla lubatud kaubandustava raames mainida vaid osa sellest, kui ettevõtja viitab muus osas oma veebilehele, tingimusel, et see veebileht sisaldab vastavalt direktiivi 2005/29 artiklis 7 sätestatud nõuetele olulist teavet toote põhiomaduste, hinna ja muude tingimuste kohta.

    (vt punktid 60–64 ja resolutsiooni punkt 3)

  4.  Direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 84/450, direktiive 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, artikli 7 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et see sisaldab ammendavat loetelu olulisest teabest, mis peab ostukutses olema. Liikmesriigi kohus peab hindama, kas asjaomane ettevõtja on täitnud oma teavitamiskohustuse, võttes seejuures arvesse toote olemust ja omadusi, samuti aga ostukutseks kasutatud kommunikatsioonivahendit ning täiendavat teavet, mille ettevõtja võib olla andnud. Asjaolu, et ettevõtja esitab ostukutses direktiivi 2005/29 artikli 7 lõikes 4 loetletud kogu teabe, ei välista, et seda ostukutset võiks lugeda eksitavaks kaubandustavaks direktiivi artikli 6 lõike 1 või artikli 7 lõike 2 tähenduses.

    (vt punkt 72 ja resolutsiooni punkt 4)