Kohtuasi C‑561/14

Caner Genc

versus

Integrationsministeriet

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Østre Landsret)

„Eelotsusetaotlus — EMÜ‑Türgi assotsiatsioonileping — Otsus nr 1/80 — Artikkel 13 — Standstill-tingimus — Perekonna taasühinemine — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad perekonna taasühinemise valdkonnas ette uued piiravamad tingimused majanduslikult aktiivse Türgi kodaniku, kes asjaomases liikmesriigis elab ja kellel on õigus seal elada, sellistele pereliikmetele, kes ei ole majanduslikult aktiivsed — Edukalt lõimuda võimaldava piisava pidepunkti tingimus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 12. aprill 2016

1. Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Lisaprotokolli artikli 41 lõikest 1 tulenev standstill- tingimus – Mõiste „uus piirang“ – Pärast nimetatud sätte jõustumist kehtestatud siseriiklikud õigusnormid, mis raskendavad perekonna taasühinemist, karmistades riiki esmakordse sisenemise tingimusi – Hõlmamine – Tõlgendus, mis kehtib ka otsuse nr 1/80 artikli 13 kohta

   (EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokoll, artikli 41 lõige 1; EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/80, artikkel 13)

2. Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Isikute vaba liikumine – Töötajad – Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artiklis 13 sätestatud standstill-tingimus – Ulatus – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad perekonna taasühinemise valdkonnas ette uued piiravamad tingimused pereliikmetele, kes ei ole majanduslikult aktiivsed – Edukalt lõimuda võimaldava piisava pidepunkti tingimus – Tingimuse kohaldatavus olenevalt kuupäevast, mil Türgi päritolu töötajale anti lõplik elamisluba – Lubamatus – Põhjendatus – Puudumine

   (EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/80, artiklid 13 ja 14)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 39–41)

2.  Selline siseriiklik meede, mis seab asjaomase liikmesriigi territooriumil seaduslikult elava Türgi päritolu töötaja ja tema alaealise lapse vahelise perekonna taasühinemise tingimuseks selle, et lapsel on või võib olla selles liikmesriigis piisav pidepunkt, mis võimaldab tal edukalt lõimuda, samas kui see laps ja tema teine vanem elavad päritolu- või muus riigis, ja kui perekonna taasühinemise taotlus on esitatud pärast kaheaastase tähtaja möödumist kuupäevast, mil asjaomase liikmesriigi territooriumil elav vanem sai tähtajatu elamisloa või alalist elamist võimaldava elamisloa, kujutab endast „uut piirangut“ EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 13 tähenduses.

   Selline piirang ei ole põhjendatud.

   Nimelt sellised perekonna taasühinemist raskendavad siseriiklikud õigusnormid, mis karmistavad asjaomases liikmesriigis elava Türgi kodanikust töötaja alaealiste laste selle liikmesriigi territooriumile esmakordse sisenemise tingimusi võrreldes nende tingimustega, mis kehtisid otsuse nr 1/80 jõustumise ajal, ja mis võivad seega kahjustada nende kodanike majandustegevusega tegelemist sel territooriumil, kujutavad endast Türgi kodaniku poolt selles liikmesriigis töötajate liikumisvabaduse teostamise „uut piirangut“ nimetatud otsuse artikli 13 tähenduses.

   Selline piirang on keelatud, välja arvatud juhul, kui see kuulub kõnealuse otsuse artiklis 14 nimetatud piirangute kohaldamisalasse või kui see on ülekaalukates üldistes huvides põhjendatud või kui see on taotletava legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale selle saavutamiseks vajalikust.

   Kuigi eesmärk, mis seisneb kolmandate riikide kodanike asjaomases liikmesriigis eduka lõimumise tagamises, võib olla ülekaalukast üldisest huvist tulenev põhjus, ilmneb samas, et piisava pidepunkti tõendamise nõue kuulub siiski kohaldamisele mitte olenevalt lapse isiklikust olukorrast, mis võib halvasti mõjuda tema lõimumisele asjaomases liikmesriigis, näiteks tema vanusest või sidemetest selle liikmesriigiga, vaid olenevalt kriteeriumist, mis juba eos osutub lõimumise saavutamisel asjassepuutumatuks, nimelt olenevalt ajavahemikust, mis eraldab vanemale asjaomases liikmesriigis lõpliku elamisloa andmist kuupäevast, mil esitati perekonna taasühinemise taotlus, ning et tekib perekonna taasühinemise taotluse esitamise kuupäeva tõttu diskrimineerimise oht igati sarnases isiklikus olukorras olevate laste vahel.

   Siseriiklikud ametiasutused on kohustatud hindama lapse isiklikku olukorda piisavalt täpsete, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, mida tuleb rakendada üksikjuhtude kaupa, ja tegema põhistatud otsuse, mille peale saab tegelikult edasi kaevata, et ära hoida haldustava, mille raames taotlused jäetakse süsteemselt rahuldamata.

   (vt punktid 50, 51, 56, 61, 65–67 ja resolutsioon)