EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

12. mai 2016 ( *1 )

„Eelotsusetaotlus — Ühine tollitariifistik — Tariifne klassifitseerimine — Kombineeritud nomenklatuur — Rubriik 2206 — Rubriik 2208 — Alkohoolsed joogid, mis saadakse kääritamise ja hilisema puhastamise teel — Lisandite lisamine sellistele alkohoolsetele jookidele, mis saadakse kääritamise ja hilisema puhastamise teel — Joogid, mis on kaotanud rubriiki 2206 kuuluvate jookide omadused”

Liidetud kohtuasjades C‑532/14 ja C‑533/14,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hoge Raad der Nederlanden’i (Madalmaade kõrgeim kohus) 24. oktoobri 2014. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 24. novembril 2014, menetluses

Toorank Productions BV

versus

Staatssecretaris van Financiën,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud A. Arabadjiev, C. G. Fernlund, S. Rodin (ettekandja) ja E. Regan,

kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

—	Toorank Productions BV, esindaja: belastingadviseur G. van Slooten,

—	Madalmaade valitsus, esindajad: B. Koopman, M. Bulterman ja H. Stergiou,

—	Kreeka valitsus, esindaja: K. Nasopoulou,

—	Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,

—	Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja W. Roels,

olles 19. jaanuari 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlused käsitlevad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrusest (EÜ) nr 1719/2005 (ELT 2005, L 286, lk 1) ja komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusest (EÜ) nr 1214/2007 (ELT 2007, L 286, lk 1) tulenevas redaktsioonis) toodud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) tõlgendamist.

2	Eelotsusetaotlused esitati Toorank Productions BV ja Staatssecretaris van Financiëni (rahanduse riigisekretär) vahelise kohtuvaidluse raames, mille ese on alkohoolsete jookide tariifne klassifitseerimine.

Õiguslik raamistik

Harmoneeritud süsteem

Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (World Customs Organization, edaspidi „WCO“) asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ning see kehtestati 14. juunil 1983. aastal Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

Selle rahvusvahelise konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi‑ ja statistikanomenklatuurid oleksid HS‑iga kooskõlas, ja kasutama kõiki HS‑i rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta koos neile vastavate arvkoodidega ning järgima selle süsteemi numeratsiooni. Iga konventsiooniosaline kohustub ka kasutama HS‑i tõlgendamise üldreegleid ning märkusi HS‑i jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ning hoiduma muutmast jaotiste, gruppide ja alamrubriikide ulatust.

5	WCO kiidab selle konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS‑i komitee vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

HS‑i rubriigi 22.06 kirjeldus on järgmine: „Muud kääritatud joogid (näiteks õuna‑ ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata.“ Seda rubriiki käsitleva HS‑i selgitava märkuse teises lõigus on märgitud:

„Kõik need joogid võivad olla kas loomulikult vahutavad või siis kunstlikult rikastatud süsihappegaasiga. Need jäävad sellesse rubriiki klassifitseerituks ka juhul kui neid on kangemaks muudetud alkoholi lisamise teel või nende alkoholisisaldust on suurendatud edasise kääritamise teel, tingimusel et neil säilivad sellesse rubriiki kuuluvate toodete omadused.“

HS‑i rubriigi 22.08 kirjeldus on järgmine: „Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid“. Seda rubriiki käsitlevas HS‑i selgitavas märkuses on täpsustatud:

„Sellesse rubriiki kuuluvad, sõltumata nende alkoholisisaldusest:

[...]

Liköörid ja kordialid ehk piiritusjoogid, millele on lisatud suhkrut, mett või muid loodusliku päritoluga magusaineid või ekstrakte (näiteks piiritusjoogid, mis on saadud destilleerimise teel või etanooli või destilleeritud piirituse segamisel ühe või mitme järgmise koostisosaga: puuvili, õied või muud taimeosad, ekstraktid, essentsid, eeterlikud õlid või mahlad, kontsentreeritud või kontsentreerimata). Kõnealuste toodete hulka kuuluvad ka suhkrukristalle sisaldavad liköörid ja kordialid, puuviljaliköörid, munaliköörid, ürdiliköörid, marjaliköörid, vürtsiliköörid, teeliköörid, šokolaadiliköörid, piimaliköörid ja meeliköörid.

[...]“

Kombineeritud nomenklatuur

8	KN põhineb HS‑il ning sellega on üle võetud HS‑i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN‑i enda alajaotisi.

Määruse nr 2658/87 – mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) – artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab Euroopa Komisjon igal aastal määruse vormis vastu KN‑i täieliku variandi koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. Nimetatud määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

10	Rubriikide 2206 ja 2208 kirjeldus ja KN‑i klassifitseerimise üldreeglid, mis on ära toodud KN‑i esimese osa I jao A osas, on täpselt samasugused nii KN‑i määrusest nr 1719/2005 kui ka määrusest nr 1214/2007 tulenevas redaktsioonis.

Nimetatud A osas on sätestatud:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1.	Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

[...]

Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

[...]

segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;

[...]“

12	KN‑i rubriikides 2206 ja 2208 on korratud HS‑i rubriikide 22.06 ja 22.08 kirjeldusi.

Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused

Kohtuasi C‑532/14

13	Toorank Productions esitas maksuhaldurile siduva tariifiinformatsiooni taotluse toote „Petrikov Creamy Green“ kohta, paludes selle joogi klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2206 00 59. Maksuhaldur klassifitseeris hiljem vaidemenetluse käigus kinnitatud otsusega joogi KN‑i alamrubriiki 2208 70 10.

Kõnealune jook valmistatakse kääritatud joogist nimetusega „Ferm Fruit“, millele lisatakse destilleeritud alkoholi, suhkrusiirupit, lõssi, taimerasva ja aromaatsed aineid. Joogi alkoholisisaldus on 13,4%, kusjuures vähemalt 51% alkoholist tuleneb kääritamisest. Ferm Fruit (alkoholisisaldus 16%) valmistatakse puuviljade kääritamise teel saadud alkoholist, mis hiljem filtreerimise teel puhastatakse. Sel joogil puudub lõhn, värv ja maitse. Ferm Fruiti kasutatakse valmistoodete valmistamiseks, kuid see on ka puhtal kujul inimtoiduks kõlblik.

15	Toorank Productions esitas maksuhalduri otsuse peale kaebuse ning Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) tühistas otsuse, sest leidis, et Petrikov Creamy Green tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2206 00 59.

Staatssecretaris van Financiën esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Gerechtshof te Amsterdam’ile (Amsterdami apellatsioonikohus, Madalmaad), kes leidis, et Petrikov Creamy Green tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2208 70 10 liköörina, sest selle suhkrusisaldus on suur, sellele on lisatud destilleeritud alkoholi, aromaatseid aineid ja koort ning see on rohelist värvi.

17	Toorank Productions esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlandenile (Madalmaade kõrgeim kohus).

See kohus märgib esiteks, et KN‑i rubriik 2206 hõlmab ka kääritatud jookide segusid mittealkohoolsete jookidega ning, et HS‑i rubriiki 22.06 käsitleva selgitava märkuse kohaselt jäävad sellised joogid sellesse rubriiki klassifitseerituks ka juhul, kui neid on kangemaks muudetud alkoholi lisamise teel või nende alkoholisisaldust on suurendatud edasise kääritamise teel, tingimusel et neil säilivad sellesse rubriiki kuuluvate toodete omadused. Teiseks hõlmab KN‑i rubriik 2208 ka likööre, mille alkoholisisaldus on tavaliselt suurem kui 13,4%. Destilleeritud alkoholi lisamine KN‑i rubriiki 2206 kuuluvale tootele ei tingi aga toote automaatset väljaarvamist nimetatud rubriigist. Kuid kui sellises tootes nagu Petrikov Creamy Green sisalduva kääritatud alkoholi ja destilleeritud alkoholi kogus ei ole määrava tähtsusega toote klassifitseerimisel ning kui joogil, millele lisati destilleeritud alkoholi, on KN‑i rubriiki 2208 kuuluvate toodete omadused ja tunnused, tuleks see toode Raad der Nederlandeni (Madalmaade kõrgeim kohus) arvates klassifitseerida sellesse rubriiki.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi seoses sellega, kuidas tõlgendada 7. mai 2009. aasta kohtuotsust Siebrand (C‑150/08, EU:C:2009:294). Eeskätt soovib ta teada saada, kas seda kohtuotsust ja eelkõige selle punkti 35 tuleb tõlgendada nii, et lisatud destilleeritud alkoholi kogus (väljendatuna nii mahus kui ka alkoholisisalduses) on see element, mis määrab ära KN‑i rubriiki 2208 klassifitseerimise olenemata sellest, millised on asjaomase toote võimalikud muud tunnused ja omadused, või tuleb hoopis igal juhul kontrollida, kas toote organoleptilised omadused ning otstarve vastavad KN‑i rubriigi 2208 toodete omadele.

Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas KN‑i rubriiki 2206 tuleb tõlgendada nii, et sellesse rubriiki tuleb klassifitseerida 13,4% alkoholisisaldusega jook, mis on valmistatud õunakontsentraadi kääritamise teel saadud puhastatud alkohoolsest baasjoogist nimetusega „Ferm Fruit“ ja millele on lisatud suhkrut, aromaatseid aineid, värvaineid, maitseühendeid, paksendajaid, säilitusaineid ja destilleeritud alkoholi selliselt, et joogis ei ole destilleeritud alkoholi mahult ega sisalduselt üle 49%, samal ajal kui 51% alkoholist on tekkinud kääritamisel?

2.	Kas juhul, kui vastus on eitav, tuleb KN‑i alamrubriiki 2208 70 tõlgendada nii, et selline jook tuleb liköörina klassifitseerida sellesse alamrubriiki?“

Kohtuasi C‑533/14

Toorank Productionsile määrati maksuotsusega täiendav maksusumma seoses aktsiisiga, mida talt nõuti seoses eri alkohoolsete jookide väljaviimisega maksulaost ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2008. Toorank Productions esitas selle otsuse peale vaide, kuid maksuhaldur jättis selle rahuldamata.

22	Aktsiisi tasumist nõuti seoses esiteks Ferm Fruiti ja teiseks Ferm Fruitile eri koostisainete lisamise teel valmistatud jookidega (edaspidi „Ferm Fruitist valmistatud joogid“).

Ferm Fruit on 16% alkoholisisaldusega jook. Selle toote ühe liitri saamiseks läheb vaja 275 ml suhkrusiirupit, 711 ml demineraliseeritud vett, 10 ml õunakontsentraati ja 4 ml mineraalaineid ja vitamiine. Need koostisained segatakse, segu pastöriseeritakse ning sellele lisatakse veinipärmi, mis ajab segu käärima. Nii saadud vedelik puhastatakse eri filtreerimismeetodite abil: ultrafiltratsioon, kiiselguuri abil filtreerimine, mikrofiltratsioon ja söe abil filtreerimine. Ferm Fruit ei sisalda destilleeritud alkoholi ning seda ei ole kuidagi töödeldud alkoholisisalduse suurendamise eesmärgil. Sel joogil puudub lõhn, värv ja maitse. Kuivõrd Ferm Fruit on inimtoiduks kõlblik, ei kasutata seda ainult muude toodete valmistamiseks.

Ferm Fruitist valmistatud joogid on 14% alkoholisisaldusega joogid, mis valmistatakse Ferm Fruitile suhkru, aromaatsete ainete, värvainete, maitseühendite, paksendajate ja/või säilitusainete ning ühel juhul ka koore lisamise teel. Nendes jookides sisalduv alkohol tuleneb ainult käärimisest, lisatud ei ole destilleeritud alkoholi. Need joogid sisaldavad 80–90% Ferm Fruiti.

25	Põhikohtuasjas vaidlusaluses otsuses asus maksuhaldur seisukohale, et Ferm Fruit ja Ferm Fruitist valmistatud joogid kuuluvad KN‑i rubriiki 2208.

26	Toorank Productions esitas otsuse peale kaebuse Rechtbank te Breda’le (Breda esimese astme kohus, Madalmaad), kes otsuse tühistas ja vähendas täiendavat maksusummat.

Nii Toorank Productions kui ka Staatssecretaris van Financiën esitasid selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Gerechtshof te ’s-Hertogenbosch’ile (’s‑Hertogenboschi teise astme kohus, Madalmaad), kes Rechtbank te Breda (Breda esimese astme kohus, Madalmaad) otsust kinnitas, asudes seisukohale, et Ferm Fruit kuulub KN‑i rubriiki 2206 ning Ferm Fruitist valmistatud joogid KN‑i rubriiki 2208.

28	Toorank Productions esitas Hoge Raadile (Madalmaade kõrgeim kohus) kassatsioonkaebuse ning Staatssecretaris van Financiën esitas samale kohtule vastukassatsioonkaebuse.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et Ferm Fruiti võib klassifitseerida nii KN‑i rubriiki 2206, sest selles sisalduv alkohol on saadud kääritamise teel, kui ka KN‑i rubriiki 2208, sest – kuivõrd sel puudub nii lõhn kui ka maitse – see sarnaneb organoleptiliste omaduste poolest destilleerimise teel saadud alkohoolsetele toodetele. Kuid ta arvab siiski, et HS‑i selgitavad märkused ei võimalda klassifitseerida viimati nimetatud rubriiki kääritamise teel saadud jooke.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et seevastu tuleneb 14. juuli 2011. aasta otsusest Paderborner Brauerei Haus Cramer (C‑196/10, EU:C:2011:487), et kääritamise teel saadud tooted, mida on hiljem ultrafiltratsiooni teel puhastatud, võivad kuuluda KN‑i rubriiki 2208, kui need on omandanud sellesse rubriiki kuuluvate toodete omadused.

Ferm Fruitist valmistatud jookidega seoses on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et kui Ferm Fruit tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 2206, ei saa nimetatud joogid kuuluda KN‑i rubriiki 2208. Ta järeldab KN‑i rubriigi 2208 kirjeldusest ja seda rubriiki käsitlevatest selgitavatest märkustest, et kõnealune rubriik hõlmab vaid destilleeritud alkoholi sisaldavaid jooke, sealhulgas likööre. Ta märgib lisaks, et Ferm Fruitist valmistatud jookide alkoholisisaldus on võrdlemisi madal (14%) võrreldes likööride ja muude alkohoolsete jookide alkoholisisaldusega, mis on tavaliselt kõrge. Kuivõrd Ferm Fruitist valmistatud joogid on kaotanud KN‑i rubriiki 2206 kuuluvate toodete omadused, möönab eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski, et nende klassifitseerimine sellesse rubriiki on vaieldav.

Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas KN‑i rubriiki 2206 tuleb tõlgendada nii, et sellesse rubriiki tuleb klassifitseerida õunakontsentraadi kääritamise teel saadud ning ka baasjoogina mitmesuguste muude jookide valmistamiseks kasutatav 16% alkoholisisaldusega jook nimetusega „Ferm Fruit“, mis on puhastamise (sealhulgas ultrafiltreerimise) tulemusel neutraalse värvi, lõhna ja maitsega ning millele ei ole lisatud destilleeritud alkoholi? Kas juhul, kui vastus on eitav, tuleb KN‑i rubriiki 2208 tõlgendada nii, et selline jook tuleb klassifitseerida sellesse rubriiki?

Kas KN‑i rubriiki 2206 tuleb tõlgendada nii, et sellesse rubriiki tuleb klassifitseerida 14% alkoholisisaldusega jook, mis on valmistatud eespool esimeses küsimuses kirjeldatud baasjoogile suhkru, aromaatsete ainete, värvainete, maitseühendite, paksendajate ja säilitusainete lisamise teel ning mis ei sisalda destilleeritud alkoholi? Kas juhul, kui vastus on eitav, tuleb KN‑i rubriiki 2208 tõlgendada nii, et selline jook tuleb klassifitseerida sellesse rubriiki?“

33	Euroopa Kohtu presidendi 7. jaanuari 2015. aasta otsusega liideti kohtuasjad C‑532/14 ja C‑533/14 menetluse kirjaliku ja suulise osa ning kohtuotsuse huvides.

Eelotsuse küsimused

Sissejuhatavad märkused

Esiteks tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldiselt kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi kirjelduses ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt kohtuotsus, 11.6.2015, Amazon EU, C‑58/14, EU:C:2015:385, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).

Järgmiseks olgu märgitud, et objektiivne klassifitseerimiskriteerium võib olla ka toote otstarve, juhul kui see on asjaomasele tootele omane, mida saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt kohtuotsus, 30.4.2014, Nutricia, C‑267/13, EU:C:2014:277, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuid toote otstarve on asjakohane kriteerium vaid siis, kui klassifitseerida ei ole võimalik ainuüksi toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt kohtuotsus, 16.12.2010, Skoma-Lux, C‑339/09, EU:C:2010:781, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

KN‑i selgitavad märkused, mille on välja töötanud komisjon, ning HS‑i selgitavad märkused, mille on välja töötanud WCO, aitavad oluliselt tõlgendada tariifirubriikide ulatust, kuid ei ole siiski õiguslikult siduvad (vt kohtuotsus, 4.3.2015, Oliver Medical, C‑547/13, EU:C:2015:139, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

Esimene küsimus kohtuasjas C‑533/14

Oma esimese küsimusega kohtuasjas C‑533/14 soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selle nomenklatuuri rubriiki 2206 kuulub selline jook nagu Ferm Fruit, mis on saadud õunakontsentraadi kääritamise teel, mis on mõeldud tarbimiseks puhtal kujul või muude jookide põhilise koostisainena, millel puudub puhastamise (eelkõige ultrafiltratsiooni abil) tagajärjel värv, lõhn ja maitse ning mille alkoholisisaldus on 16% (ilma et sellele oleks lisatud destilleeritud alkoholi), või tuleb KN‑i tõlgendada nii, et see jook kuulub kõnealuse nomenklatuuri rubriiki 2208.

Esiteks tuleb meenutada, et HS‑i rubriiki 22.06 (mis on identne KN‑i rubriigiga 2206) käsitlevast HS‑i selgitavast märkusest nähtub, et kääritamise teel saadud tooted jäävad sellesse rubriiki klassifitseerituks, tingimusel et neil säilivad sellesse rubriiki kuuluvate toodete (st kääritatud jookide) omadused (vt selle kohta kohtuotsused, 7.5.2009, Siebrand, C‑150/08, EU:C:2009:294, punkt 26, ja 16.12.2010, Skoma-LuxC‑339/09, EU:C:2010:781, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

Teiseks tuleb märkida, et tooted, mida ei ole saadud ainuüksi kääritamise, vaid ka puhastamise teel, kusjuures viimase tulemusel tooted kaotavad kääritatud jookide omadused ja tunnused ning omandavad KN‑i rubriiki 2208 kuuluva etüülalkoholi omadused ja tunnused, kuuluvad viimati nimetatud rubriiki (vt selle kohta kohtuotsus, 14.7.2011, Paderborner Brauerei Haus Cramer, C‑196/10, EU:C:2011:487, punkt 37.

Eelotsusetaotlusest nähtub, et 16% alkoholisisaldusega Ferm Fruit saadakse õunakontsentraadi kääritamise ja hiljem eri filtreerimismeetodite abil puhastamise teel. Ferm Fruiti tunnuseid ja omadusi puudutavas osas nähtub eelotsusetaotlustest ka see, et kõnealusel joogil puudub värv, lõhn ja maitse ning see sarnaneb seega destilleerimise teel saadud alkohoolsele tootele.

41	Esiteks tuleb märkida, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 34 viidatud kohtupraktikale sõltub toote klassifitseerimine peamiselt selle objektiivsetest tunnustest ja omadustest.

Järgmiseks tuleneb KN‑i rubriigi 2208 kirjeldusest esiteks, et see hõlmab nii jooke kui ka vahetooteid, mida kasutatakse muude toodete valmistamiseks; teiseks, et alkoholisisaldust puudutavas osas on kehtestatud vaid kriteerium, et maksimaalne alkoholisisaldus on 80%, ja kolmandaks, et ei ole kehtestatud sellesse rubriiki kuuluvate toodete valmistamismeetodiga seonduvat kriteeriumi.

Lõpetuseks tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktides 38 ja 39 viidatud kohtupraktikast, et toode, mis on saadud kääritamise ja hilisema puhastamise teel, kuulub KN‑i rubriiki 2208, kui see on kaotanud KN‑i rubriiki 2206 kuuluvate kääritatud jookide omadused ning omandanud KN‑i rubriiki 2208 kuuluva etüülalkoholi omadused.

44	Kuivõrd Ferm Fruit on eri meetodite abil puhastamise tagajärjel omandanud KN‑i rubriiki 2208 kuuluva etüülalkoholi objektiivsed omadused ja tunnused (st sel puudub värv, lõhn ja maitse), kuulub toode seega KN‑i rubriiki 2208.

Kõigi eelnevate kaalutlustega arvestades tuleb kohtuasjas C‑533/14 esitatud esimesele küsimusele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selle nomenklatuuri rubriiki 2208 kuulub selline jook nagu Ferm Fruit, mis on saadud õunakontsentraadi kääritamise teel, mis on mõeldud tarbimiseks puhtal kujul või muude jookide põhilise koostisainena, millel puudub puhastamise (eelkõige ultrafiltratsiooni abil) tagajärjel värv, lõhn ja maitse ning mille alkoholisisaldus on 16% (ilma et sellele oleks lisatud destilleeritud alkoholi).

Teine küsimus kohtuasjas C‑533/14

Oma teise küsimusega kohtuasjas C‑533/14 soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas 14% alkoholisisaldusega joogid, mis on valmistatud Ferm Fruitile suhkru, aromaatsete ainete, värvainete, maitseühendite, paksendajate ja säilitusainete ning ühel juhul ka koore lisamise teel ning mis ei sisalda destilleeritud alkoholi, kuuluvad KN‑i rubriiki 2206 või tuleb KN‑i tõlgendada nii, et kõnealused joogid kuuluvad KN‑i rubriiki 2208.

47	Sissejuhatuseks tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest kohtuasjas C‑533/14 nähtub, et KN‑i rubriiki 2208 kuuluvale Ferm Fruitile lisati teatavad sellised lisandid nagu suhkur, aromaatsed ained, värvained, maitseühendid, paksendajad ja säilitusained ning ühel juhul ka koor.

48	Kuid nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 76, nähtub HS‑i rubriiki 22.08 (mis on identne KN‑i rubriigiga 2208) käsitlevast HS‑i selgitavast märkusest, et kõnealune rubriik hõlmab ka eri lisandeid (näiteks suhkur ja aromaatsed ained) sisaldavaid tooteid.

49	Seetõttu on Ferm Fruitist valmistatud jookidel, millele on lisatud eelkõige suhkrut ja aromaatseid aineid, likööri objektiivsed tunnused ning need kuuluvad KN‑i rubriiki 2208.

Seega tuleb kohtuasjas C‑533/14 esitatud teisele küsimusele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selle nomenklatuuri rubriiki 2208 kuuluvad 14% alkoholisisaldusega joogid, mis on valmistatud Ferm Fruitile suhkru, aromaatsete ainete, värvainete, maitseühendite, paksendajate ja säilitusainete ning ühel juhul ka koore lisamise teel ning mis ei sisalda destilleeritud alkoholi.

Eelotsuse küsimus kohtuasjas C‑532/14

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas KN i tuleb tõlgendada nii, et 13,4% alkoholisisaldusega jook, mis on valmistatud Ferm Fruitile suhkru, aromaatsete ainete, värvainete, maitseühendite, paksendajate ja säilitusainete ning destilleeritud alkoholi lisamise teel selliselt, et joogis ei ole destilleeritud alkoholi mahult ega sisalduselt üle 49%, samal ajal kui 51% alkoholist on tekkinud kääritamisel, kuulub kõnealuse nomenklatuuri rubriiki 2206 või tuleb KN‑i tõlgendada nii, et see jook kuulub selle nomenklatuuri rubriiki 2208.

52	Sissejuhatuseks tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest nähtub, et selle esitanud kohus on seisukohal, et põhikohtuasjas C‑532/14 kõne all oleval joogil on KN‑i rubriiki 2208 kuuluvate toodete tunnused ja omadused.

Sel kohtul on siiski kahtlusi seoses sellega, kuidas tõlgendada 7. mai 2009. aasta kohtuotsuses Siebrand (C‑150/08, EU:C:2009:294) selliste jookide tariifse klassifitseerimisega seoses kehtestatud kriteeriume, mis on valmistatud kääritatud baasjoogile destilleeritud alkoholi ja muude ainete lisamise teel.

Täpsemalt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada saada, kas tegemist on selliste kriteeriumide kogumiga, mis peavad olema kõik täidetud selleks, et saaks asuda seisukohale, et jook kuulub KN‑i rubriiki 2208, või tuleb rohkem tähtsust omistada kääritatud alkoholi ja destilleeritud alkoholi sisaldusele kui toodete muudele objektiivsetele tunnustele ja omadustele.

Sellega seoses olgu märgitud, et Euroopa Kohus sedastas 7. mai 2009. aasta kohtuotsuse Siebrand (C‑150/08, EU:C:2009:294) punktis 35 selgelt, et põhiomaduste kindlaks tegemisel KN‑i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b tähenduses saab arvestada mitme objektiivse tunnuse ning omadusega. Ta hindas, milline on asjaomastes toodetes sisalduva destilleeritud alkoholi osakaal toodete mahus ja alkoholisisalduses. Seejärel analüüsis Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktides 36 ja 37 toodete organoleptilisi omadusi ja punktis 38 nende otstarvet; esitades punktis 39 lahenduse, mis põhines nendele kolmele kriteeriumile antud üldisel hinnangul.

Nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 84, on tähtsus, mida Euroopa Kohus omistas 7. mai 2009. aasta kohtuotsuse Siebrand (C‑150/08, EU:C:2009:294) punktis 35 asjaolule, et see sisaldas rohkem destilleeritud alkoholi kui kääritatud alkoholi, seletatav sellega, et nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas tulenes kõnealuste toodete alkoholisisaldus palju suuremas määras destilleeritud alkoholist kui tootes sisalduvast kääritatud alkoholist.

Eelnevast tuleb järeldada, et ühte liiki alkoholi suurem osakaal võrreldes teist liiki alkoholi osakaaluga kujutab endast vaid üht mitmest kriteeriumist, mida tuleb vastavalt KN‑i klassifitseerimise üldreegli 3 punktile b arvesse võtta selle üle otsustamisel, milline aine määrab asjaomase toote põhiomadused.

Tuleb aga märkida, et põhikohtuasjas kõne all oleva joogi klassifitseerimine ei toimu KN‑i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti b alusel erinevalt nende toodete klassifitseerimisest, mis oli kõne all kohtuasjas, milles tehti 7. mai 2009. aasta kohtuotsus Siebrand (C‑150/08, EU:C:2009:294). Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 88, tuleb jook Petrikov Creamy Green klassifitseerida, lähtudes selle joogi organoleptilistel omadustel ja tunnustel põhinevast kriteeriumist.

59	Kuivõrd kõnealusel tootel ei ole mitte KN‑i rubriiki 2206 kuuluvate jookide organoleptilised omadused ja tunnused, vaid KN‑i rubriiki 2208 kuuluvate toodete organoleptilised omadused ja tunnused, siis kuulub toode seega viimati nimetatud rubriiki.

Kõigist eelnevatest kaalutlustest lähtuvalt tuleb kohtuasjas C‑532/14 esitatud küsimusele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selle nomenklatuuri rubriiki 2208 kuulub 13,4% alkoholisisaldusega jook, mis on valmistatud Ferm Fruitile suhkru, aromaatsete ainete, värvainete, maitseühendite, paksendajate ja säilitusainete ning destilleeritud alkoholi lisamise teel selliselt, et joogis ei ole destilleeritud alkoholi mahult ega sisalduselt üle 49%, samal ajal kui 51% alkoholist on tekkinud kääritamisel.

Kohtukulud

61	Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kohtukulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisas (komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrusest (EÜ) nr 1719/2005 ja komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusest (EÜ) nr 1214/2007 tulenevas redaktsioonis) toodud kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et selle nomenklatuuri rubriiki 2208 kuulub selline jook nagu Ferm Fruit, mis on saadud õunakontsentraadi kääritamise teel, mis on mõeldud tarbimiseks puhtal kujul või muude jookide põhilise koostisainena, millel puudub puhastamise (eelkõige ultrafiltratsiooni abil) tagajärjel värv, lõhn ja maitse ning mille alkoholisisaldus on 16% (ilma et sellele oleks lisatud destilleeritud alkoholi).

Määruse nr 2658/87 I lisas (määrusest nr 1719/2005 ja määrusest nr 1214/2007 tulenevas redaktsioonis) toodud kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et selle nomenklatuuri rubriiki 2208 kuuluvad 14% alkoholisisaldusega joogid, mis on valmistatud Ferm Fruitile suhkru, aromaatsete ainete, värvainete, maitseühendite, paksendajate ja säilitusainete ning ühel juhul ka koore lisamise teel ning mis ei sisalda destilleeritud alkoholi.

Määruse nr 2658/87 I lisas (määrusest nr 1719/2005 ja määrusest nr 1214/2007 tulenevas redaktsioonis) toodud kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et selle nomenklatuuri rubriiki 2208 kuulub 13,4% alkoholisisaldusega jook, mis on valmistatud Ferm Fruitile suhkru, aromaatsete ainete, värvainete, maitseühendite, paksendajate ja säilitusainete ning destilleeritud alkoholi lisamise teel selliselt, et joogis ei ole destilleeritud alkoholi mahult ega sisalduselt üle 49%, samal ajal kui 51% alkoholist on tekkinud kääritamisel.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: hollandi.