Kohtuasi C‑518/14

Senatex GmbH

versus

Finanzamt Hannover-Nord

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Niedersächsisches Finanzgericht)

„Eelotsusetaotlus — Ühine käibemaksusüsteem — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artikkel 167, artikli 178 punkt a), artikkel 179 ja artikli 226 punkt 3 — Sisendkäibemaksu mahaarvamine — Ilma maksunumbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrita arvete väljastamine — Liikmesriigi õigusnormid, millega välistatakse arve parandamine tagantjärele”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 15. september 2016

1. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Mahaarvamisõiguse teostamise kord – Arve parandamise ajaline mõju – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt ei ole tagasiulatuvat jõudu arve parandamisel kohustuslike andmete osas – Mahaarvamisõigus, mida võib teostada üksnes algse arve parandamise aasta suhtes, mitte aga selle arve esitamise aasta suhtes – Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 2006/112, artikkel 167, artikli 178 punkt a, artikkel 179 ja artikli 226 punkt 3)

2. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksu tasumise eest vastutavate isikute kohustused – Karistused mahaarvamisõiguse teostamist puudutavate vormiliste tingimuste mittejärgimise eest – Mahaarvamisõiguse edasilükkamine vigase arve parandamise aastani, millega kaasneb viivitusintressi kohaldamine – Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 2006/112, artikkel 273)

1.  Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 167, artikli 178 punkti a, artiklit 179 ja artikli 226 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt ei ole arve parandamisel kohustuslike andmete, nimelt käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri osas tagasiulatuvat jõudu, mistõttu saab parandatud arve alusel käibemaksu mahaarvamise õigust kasutada ainult aasta puhul, mil esialgset arvet parandati, mitte aasta puhul, mil see arve esialgu koostati.

   Nimelt on direktiivi 2006/112 artikli 179 esimeses lõigus sätestatud, et mahaarvamine tehakse, lahutades vastava maksustamisperioodi tasumisele kuuluvast maksusummast käibemaksu kogusumma, „mille suhtes on samal perioodil tekkinud lõike 178 kohaselt teostatav mahaarvamisõigus“. Sellest järeldub, et käibemaksu mahaarvamise õigust tuleb põhimõtteliselt kasutada ajavahemiku alusel, mille jooksul esiteks see õigus tekkis ja teiseks maksukohustuslane omab arvet

   Direktiivi 2006/112 artiklites 167 jj sätestatud käibemaksu mahaarvamise õigus on käibemaksusüsteemi lahutamatu osa ja seda ei või põhimõtteliselt piirata. See õigus on kasutatav kohe kogu sisendkäibemaksuga koormatud tehingutelt tasutud maksu osas. Lisaks sellele nõuab käibemaksu neutraalsuse aluspõhimõte, et käibemaksu mahaarvamise õigus antakse siis, kui sisulised nõuded on täidetud, isegi kui maksukohustuslane on jätnud mõned vorminõuded täitmata. Direktiivi 2006/112 artiklis 226 ette nähtud andmeid sisaldava arve omamine kujutab endast selle maksu mahaarvamise õiguse vormilist, mitte sisulist tingimust.

   (vt punktid 35, 37, 38, 43 ja resolutsioon)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 41 ja 42)