Kohtuasi C-504/14

Euroopa Komisjon

versus

Kreeka Vabariik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Keskkond – Looduskaitse – Direktiiv 92/43/EMÜ – Artikli 6 lõiked 2 ja 3 ning artikli 12 lõike 1 punktid b ja d – Looduslik loomastik ja taimestik – Looduslike elupaikade kaitse – Merikilpkonn Caretta caretta – Merikilpkonna kaitse Kyparissía lahes – Ühenduse tähtsusega ala „Kyparissía luited“ – Liikide kaitse

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 10. november 2016

1. Keskkond–Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse–Direktiiv 92/43–Erikaitsealad–Liikmesriikide kohustused–Looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemise keeld–Kohustuste rikkumine–Komisjoni tõendamiskoormis–Ulatus

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõiked 2 ja 4)

2. Keskkond–Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse–Direktiiv 92/43–Erikaitsealad–Liikmesriikide kohustused–Vajalike kaitsemeetmete kehtestamine–Enne niisuguste kohtumenetluste lõpetamist, milles käsitletakse hävitava mõjuga ehitusprojekti, ala suhtes esialgsete kaitsemeetmete vastu võtmata jätmine–Kohustuste rikkumine

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõige 2)

3. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi–Põhjendatuse kontrollimine Euroopa Kohtu poolt–Arvesse võetav olukord–Olukord põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpul

   (ELTL artikkel 258)

4. Keskkond–Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse–Direktiiv 92/43–Erikaitsealad–Liikmesriikide kohustused–Looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemise keeld–Projektide suhtes ülekaaluka avaliku huvi seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel tehtud erand–Vajadus kontrollida vähem kahjustavate muude lahenduste olemasolu ja kaaluda asjaomaseid huve

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõiked 2–4)

5. Keskkond–Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse–Direktiiv 92/43–Erikaitsealad–Liikmesriikide kohustused–Looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemise keeld–Ulatus–Kohaldamine nii uutele kui olemasolevatele häirivatele tegevustele

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 4 lõige 2 ja artikli 6 lõige 2)

6. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi–Kohustuste rikkumise tõendamine–Komisjoni tõendamiskoormis–Kohustuse rikkumist tõendavate asjaolude esitamine

   (ELTL artikkel 258)

7. Keskkond–Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse–Direktiiv 92/43–Erikaitsealad–Liikmesriikide kohustused–Hinnang projekti mõju kohta alale–Kohustuse kohaldamatus juhul, kui tegevus toimub ilma asjaomase liikmesriigi loata

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõige 3)

8. Keskkond–Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse–Direktiiv 92/43–IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse–Kaitsesüsteemi kehtestamiseks vajalikud meetmed

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 12 lõike 1 punktid b ja d, lisa IV punkt a)

9. Keskkond–Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse–Direktiiv 92/43–Liikide kaitse–Liikmesriikide kohustused–Tahtliku häirimise mõiste

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 12 lõige 1)

1.  Tegevus on direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõikega 2 kooskõlas üksnes siis, kui on tagatud, et see tegevus ei põhjusta mingisugust häirimist, mis võiks oluliselt riivata direktiivi 92/43 eesmärke, eeskätt selle direktiivi looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse eesmärke. Selleks, et teha kindlaks direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumine, peab komisjon õiguslikult piisavalt tõendama, et liikmesriik ei ole võtnud sobivaid kaitsemeetmeid, mis võimaldaksid tagada, et tegevus pärast asjaomase ala klassifitseerimist erikaitsealaks ei põhjustaks asjaomaste liikide elupaikade halvenemist ega häiriks neid liike moel, mis võiks tingida olulise tähtsusega tagajärjed, arvestades selle direktiivi eesmärki tagada kõnealuste liikide säilimine.

   Direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumise tõendamiseks ei ole komisjon siiski kohustatud tõendama põhjusliku seose olemasolu projekti tulemusel püstitatud generaatori käitamise ja asjassepuutuvate liikide olulise häirimise vahel. Piisab sellest, kui komisjon tõendab, et on olemas tõenäosus või oht, et kõnesolev käitamine niisugust häirimist põhjustab. Niisuguse tõenäosuse või ohu tõendamine komisjoni poolt ei välista samas seda, et puudutatud liikmesriik ei saaks tõendada, et vaidlusalune meede vastab direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 4 nõuetele, ja et ta on analüüsinud selle mõju kaitseala säilimise eesmärki arvestades.

   (vt punktid 28–30)

2.  Isegi kui liikmesriik ei andnud teede avamiseks erikaitsealal direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta tähenduses luba ega avanud neid ise, on ta piirdunud esiteks kõnealuseid teid ehitanud äriühingu tegevuse eest vastutanud isikute vastu kriminaalmenetluse läbiviimise ja äriühingule halduskaristuste määramisega ning teiseks väitnud liikmesriigi kohtutes, et ehitatud teed on ebaseaduslikud ja need tuleb hävitada, ja seega ei ole see liikmesriik täitnud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 2 kehtestatud konkreetset kohustust.

   Kuna liikmesriik on jätnud võtmata erikaitseala kaitseks esialgseid meetmeid, et piirata kõnealuste ligipääsuteede kasutamist kuni teede ebaseaduslikkuse üle arutavate pooleliolevate kohtumenetluste lõpetamiseni ja teede võimaliku kaotamiseni, ning kuna puudub ka alus eeldada, et kaitsemeetmete võtmine oleks õiguslike või faktiliste asjaolude tõttu võimatu, on asjaomane liikmesriik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.

   (vt punktid 54, 55, 57)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 69)

4.  Kui aga erikaitsealal asuvasse randa püstitatud platvormi eesmärk on lihtsustada puuetega inimeste liikumist – ja seda tuleb põhimõtteliselt käsitada kui rahva tervisega seotud üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvat põhjust direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõike 4 tähenduses –, on niisuguse põhjenduse eelduseks eelkõige vähem kahjustavate muude lahenduste olemasolu uurimine ning asjaomaste huvide kaalumine, mis põhineb artikli 6 lõike 3 alusel läbiviidud analüüsil mõju kohta, mis sellel on kaitseala säilimise eesmärkidele. Kuna liikmesriik ei ole selle kohta esitanud ühtegi selgitust, tuleb asuda seisukohale, et niisuguse platvormi ehitamiseks loa andmisega on liikmesriik rikkunud talle selle direktiivi artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.

   (vt punkt 77)

5.  Direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta kohaselt ei piirdu halvenemise keeld liikmesriigi jaoks kohustusega keelata ära üksnes uued häirivad tegevused või loobuda üksnes neist. Kuna asjaomane liikmesriik ei ole võtnud asjakohaseid kaitsemeetmeid vältimaks, et alates erikaitseala kandmisest artikli 4 lõikes 2 nimetatud ühenduse tähtsusega alade loetellu ei häiriks olemasolev avalike teede valgustus merikilpkonni Caretta caretta, siis on see liikmesriik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.

   (vt punktid 100 ja 101)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 111)

7.  Direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõikes 3 on ette nähtud hindamismenetlus, mille eesmärk on eelneva kontrolli kaudu tagada, et kavale või projektile, mis ei ole otseselt seotud asjaomase ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, antakse luba vaid siis, kui see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju. Eelnevast tuleneb, et kõnealune säte on asjassepuutuv üksnes juhul, kui riigi pädevad asutused annavad loa projektile; niisugusel juhul peab loa andmisele eelnema projekti vastavale alale avaldatava mõju asjakohane hindamine.

   Järelikult ei kuulu direktiivi 92/43 artikli 6 lõige 3 kohaldamisele neile tegevustele, mille elluviimiseks oli vaja eelnev luba, kuid mis viidi ellu ilma loata ja seega ebaseaduslikult.

   (vt punktid 120–122)

8.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 140, 141, 148)

9.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 159)