Kohtuasi C‑455/14 P

H

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

ja

Euroopa Komisjon

ja

Euroopa Liidu politseimissioon (EUPM) Bosnias ja Hertsegoviinas

„Apellatsioonkaebus — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) — Otsus 2009/906/ÜVJP — Euroopa Liidu politseimissioon (EUPM) Bosnias ja Hertsegoviinas — Lähetatud isikkoosseisu liige — Üleviimine selle missiooni piirkondlikku büroosse — ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimane lause — ELTL artikli 275 esimene lõik — Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue — Euroopa Liidu kohtute pädevus — ELTL artiklid 263, 268 ja artikli 340 teine lõik”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 19. juuli 2016. aasta otsus

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Liidu kohtu pädevus – Euroopa Liidu politseimissiooni aktid, mis puudutavad liikmesriikide ja liidu institutsioonide poolt missioonile lähetatud personali paigutamist – Hõlmamine

(ELL artikkel 2, ELL artikli 19 lõige 1, ELL artikkel 21 ja ELL artikli 24 lõike 1 teine lõik; ELTL artikkel 263, ELTL artikkel 268, ELTL artikkel 270, ELTL artikli 275 esimene lõik ja ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; personalieeskirjad, artikkel 91; nõukogu otsus 2009/906/ÜVJP)

Üldkohus ja apellatsioonkaebuse korral Euroopa Kohus on pädevad kontrollima „kohapealseid“ personalihalduse akte, mille on vastu võtnud Euroopa Liidu politseimissioon seoses liikmesriikide poolt lähetatud ametnikega. See pädevus tuleneb vastavalt nende aktide õiguspärasuse kontrolli osas ELTL artiklist 263 ja lepinguvälise vastutuse vaidluste osas ELTL artiklist 268 koostoimes ELTL artikli 340 teise lõiguga, võttes arvesse ELL artikli 19 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47. Vastab tõele, et ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimasest lausest ja ELTL artikli 275 esimesest lõigust tulenevalt ei kuulu üldjuhul Euroopa Kohtu pädevusse ühise välis‑ ja julgeolekupoliitikaga seotud sätted ning nende alusel vastu võetud õigusaktid. Siiski on nende sätetega kehtestatud erand ELL artikliga 19 Euroopa Kohtule antud üldisest pädevusest tagada õiguse järgimine aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel ning seega tuleb neid sätteid tõlgendada kitsalt. Sellega seoses tuleb rõhutada, et – nagu ilmneb nii ELL artiklist 2 (mis asub EL lepingu ühissätete all) kui ka liidu välistegevust puudutavast ELL artiklist 21, millele viitab ÜVJPd puudutav ELL artikkel 23 – liit rajaneb eelkõige sellistel väärtustel nagu võrdsus ja õigusriik. Juba tõhusa kohtuliku kontrolli olemasolu, mille eesmärk on tagada liidu õigusnormide järgimine, on õigusriigi olemuslik tunnus.

Sellises olukorras ei saa asjaolu, et politseimissiooni personalihalduse akt on seotud ÜVJP raames otsustatud ja teostatud liidu operatiivtegevusega, viia liidu kohtu pädevuse välistamiseni. Liidu kohtutel on siiski pädevus vastavalt ELTL artiklile 270 otsustada mis tahes liidu ametnike hagide üle, kes on lähetatud Euroopa Liidu politseimissiooni juurde Nimelt kehtivad neile selle missiooni juures toimuva lähetuse ajaks personalieeskirjad, mille üle on liidu kohtul pädevus vastavalt nende personalieeskirjade artiklile 91. Sellises olukorras, kui liikmesriikide poolt lähetatud isikkoosseisule ja liidu institutsioonide poolt lähetatud isikkoosseisule kehtivad kohapeal nende ülesannete täitmisel samad reeglid, ei saa järeldada, et ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimases lauses ja ELTL artikli 275 esimeses lõigus ette nähtud Euroopa Kohtu pädevust piirava erandi ulatus oleks nii suur, et liidu kohtul puuduks pädevus kontrollida liikmesriikide poolt lähetatud ametnikke puudutavaid personalihalduse akte, mille eesmärk on vastata selle missiooni vajadustele kohapeal, ehkki liidu kohtul on igal juhul pädevus kontrollida neid akte, kui need puudutavad liidu institutsioonide poolt lähetatud ametnikke.

(vt punktid 39–44, 50, 55 ja 58)