Kohtuasi C‑404/14

Procédure engagée par Marie Matoušková

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nejvyšší soud)

„Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus (EÜ) nr 2201/2003 — Artikli 1 lõike 1 punkt b — Esemeline kohaldamisala — Pärandvara jagamise kokkulepe üleelanud abikaasa ja tema alaealiste laste vahel, keda esindab eestkostja — Kvalifitseerimine — Tingimus, mille kohaselt on niisuguse kokkuleppe puhul nõutav kohtu nõusolek — Vanemliku vastutusega seotud meede või pärimisasjadega seotud meede”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 6. oktoober 2015

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus nr 2201/2003 — Kohaldamisala — Mõiste „tsiviilasjad“ — Vanemliku vastutuse teostamisega seotud meetmed — Nõusoleku andmine pärandvara jagamise kokkuleppele, mille alaealiste laste nimel on sõlminud eestkostja — Hõlmamine — Määruse nr 650/2012 kohaldamatus

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 1 lõike 1 punkt b ja lõike 3 punkt f)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega — Määrus nr 2201/2003 — Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades — Muud kui lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise taotlused — Nõusoleku andmine pärandvara jagamise kokkuleppele, mille alaealiste laste nimel on sõlminud eestkostja — Allumine pärimisasja lahendavale kohtule — Kohus, mis ei ole lapse elukoha järgne kohus — Mõju puudumine

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 12 lõiked 1 ja 3)

1.  Määrust nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000, tuleb tõlgendada nii, et eestkostja poolt alaealiste laste nimel sõlmitud pärandvara jagamise kokkuleppele nõusoleku andmise puhul on tegemist vanemliku vastutuse teostamisega seotud meetmega selle määruse artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses, ja seetõttu kuulub see mainitud määruse kohaldamisalasse, ehk et selle puhul ei ole tegemist pärimisega seotud meetmega nimetatud määruse artikli 1 lõike 3 punkti f tähenduses, mis on selle määruse kohaldamisalast välja jäetud.

   Nimelt tuleb teovõime ning sellega seotud esindamise küsimuste üle tuleb põhimõtteliselt otsustada neile omaste kriteeriumide alusel ning neid ei tohi käsitada üksnes kõnealuste tehingutega seotud sissejuhatavate küsimustena. Seega on alaealistele lastele esindaja määramine ja viimase tegevuse kontrollimine nii tihedalt seotud, et ei oleks kohane kohaldada erinevaid kohtualluvuse eeskirju, mis sõltuksid sellest, mis valdkonda vastav tehing kuulub.

   Järelikult ei tohiks asjaolu, et eestkosteasju lahendavalt kohtult taotleti nõusolekut pärandvara jagamise kokkuleppele pärimismenetluses, lugeda otsustavaks selle kindlakstegemisel, kas asjaomane meede kuulub pärimisõiguse valdkonda. Eestkosteasju lahendavalt kohtult nõusoleku saamine on alaealiste laste staatuse ja teovõime otsene tagajärg ja selle puhul on tegemist lapse kaitsemeetmega tema vara valitsemisel, säilitamisel või käsutamisel vanemliku vastutuse teostamise raames määruse nr 2201/2003 artikli 1 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti e tähenduses.

   (vt punktid 30, 31, 38 ja resolutsioon)

2.  Määruse nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000, artikli 12 lõike 3 kohaselt alluvad vanemliku vastutusega seotud küsimused liikmesriigi kohtutele sama artikli lõikes 1 nimetamata menetlustes juhul, kui esiteks on lapsel oluline side selle liikmesriigiga, eeskätt seetõttu, et üks vanemliku vastutuse kandjatest elab alaliselt selles liikmesriigis või et laps on selle liikmesriigi kodanik, ning kui teiseks on kõik menetluse osapooled kohtusse pöördumise ajal sõnaselgelt või muul viisil ühehäälselt kohtualluvust tunnistanud ning see on lapse parimates huvides.

   Alaealiste laste eestkostja poolt laste nimel sõlmitud pärandvara jagamise kokkuleppele nõusoleku andmise korral võib selleks, et see liikmesriigi seadusega nõutav nõusolek oleks kehtiv, määruse nr 2201/2003 artikli 12 lõige 3 olla aluseks pärandvara jagamise kokkuleppele nõusoleku andmise kuulumisele pärimisasja lahendava kohtu alluvusse isegi juhul, kui see kohus ei ole lapse alalise elukoha kohus.

   (vt punktid 36 ja 37)