Kohtuasi C‑396/14

MT Højgaard A/S

ja

Züblin A/S

versus

Banedanmark

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Klagenævnet for Udbud)

„Eelotsusetaotlus — ELTL artikkel 267 — Euroopa Kohtu pädevus — Eelotsusetaotluse esitanud organi määratlemine kohtuna — Raudteetaristusektori riigihange — Läbirääkimistega hankemenetlus — Direktiiv 2004/17/EÜ — Artikkel 10 — Artikli 51 lõige 3 — Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte — Kahest äriühingust koosnev ühendus, kes on välja valitud pakkujaks — Pakkumus, mille esitas üks neist kahest äriühingust enda nimel, kuna teise äriühingu suhtes oli välja kuulutatud pankrot — Äriühing, kes iseseisvalt vastab pakkujaks tunnistamise tingimustele — Selle äriühingu edukaks tunnistamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 24. mai 2016. aasta otsus

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Liikmesriigi kohus ELTL artikli 267 tähenduses – Mõiste – Klagenævnet for Udbud (Taani riigihangete vaidlustuskomisjon) – Hõlmamine

   (ELTL artikkel 267)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori riigihankemenetlused – Direktiiv 2004/17 – Hankelepingute sõlmimine – Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted – Ulatus – Hankija luba asendada üks kahest ettevõtjast, kes kuulusid ettevõtjate ühendusse, kellele esitati kutse esitada pakkumus läbirääkimistega hankemenetluses – Pärast ettevõtjate ühenduse tegevuse lõpetamist toimunud asendamine – Lubatavus – Tingimused

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17, artiklid 10 ja 51 ning artikli 54 lõige 3)

1.  Selleks, et hinnata, kas eelotsusetaotluse esitanud organi puhul on tegemist „kohtuga” – mis on üksnes liidu õiguse valdkonda kuuluv küsimus –, võtab Euroopa Kohus arvesse järgmisi asjaolusid nende kogumis: organi õiguslik alus, alalisus, otsuste kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine selle organi poolt ning tema sõltumatus.

   Klagenævnet for Udbud (Taani riigihangete vaidlustuskomisjon) vastab nendele kriteeriumidele, sealhulgas sõltumatus, ja seetõttu tuleb ta kvalifitseerida „kohtuks” ELTL artikli 267 tähenduses. Seoses sõltumatuse tingimusega tuleb kõigepealt märkida, et kõnealune organ on menetlusosaliste suhtes kolmas isik, muu hulgas ka tema menetluses vaidlustatud otsuse teinud ametiasutuse suhtes. Seejärel olgu märgitud, et seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et ettevõtluse ja majanduskasvu ministeerium annab kõnealuse organi kasutusse sekretariaadi. Lisaks täidab see organ oma ülesandeid täiesti autonoomselt, ilma mis tahes hierarhilise või alluvussuhteta ja saamata kelleltki juhiseid.

   Lõpuks olgu märgitud seoses sellise organi liikmete sõltumatusega, et silmas pidades nende liikmete hääle otsustavust, kes tänu oma kohtunikustaatusele on hõlmatud tagasikutsumisevastase eritagatisega, ei saa asjaolu, et selle organi ekspertidest liikmetele samasugune kaitse ei laiene, mingil juhul seada kahtluse alla kõnealuse organi sõltumatust.

   (vt punktid 23, 25, 26, 31 ja 32)

2.  Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on sätestatud direktiivi 2004/17, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, artiklis 10 – koosmõjus direktiivi artikliga 51 –, tuleb tõlgendada nii, et hankija ei riku nimetatud põhimõtet, kui ta lubab ühel kahest ettevõtjast, kes kuulusid ettevõtjate ühendusse, kellele sellisena esitati kutse esitada pakkumus selle ühenduse nimel, asendada seda ühendust pärast selle tegevuse lõpetamist ja osaleda enda nimel läbirääkimistega riigihankemenetluses, tingimusel et on tõendatud esiteks, et see ettevõtja vastab iseseisvalt hankija määratletud nõuetele, ja teiseks, et tema menetluses jätkamine ei kahjusta teiste pakkujate konkurentsiolukorda.

   Selles osas tuleb märkida, et võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuskohustus, millest tuleneb eelkõige kohustus anda pakkujatele nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise ajal võrdsed võimalused, kujutavad endast tegelikult riigihankemenetlusi käsitlevate liidu eeskirjade põhialust. Lisaks nõuab pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut, kõigile pakkujatele pakkumuse koostamisel võrdsete võimaluste tagamist ning tähendab seega, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte range kohaldamine, mida nõuab direktiivi 2004/17 artikkel 10 koosmõjus direktiivi artikliga 51, tähendaks seda, et üksnes ettevõtjad, kes sellisena on eelvalikus välja valitud, võivad esitada pakkumused ja saada pakkujateks.

   Samas võib eelvaliku käigus välja valitud ettevõtja ja pakkumuse esitava ettevõtja õigusliku ja sisulise identsuse nõuet läbirääkimistega hankemenetluses leevendada direktiivi 2004/17 artikli 54 lõikes 3 nõutud piisava konkurentsi tagamiseks. Lisaks on veel vaja selleks, et läbirääkimistega hankemenetluses saaks ettevõtja pärast selle ettevõtjate ühenduse tegevuse lõpetamist, millesse ta kuulus, ja kelle hankija valis eelvalikus välja, jätkata selles menetluses enda nimel, et jätkamine toimuks tingimustel, mis ei kahjusta kõigi pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.

   (vt punktid 37–39, 41, 43 ja 48 ning resolutsioon)