—

Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas ja J.‑S. Pilczer,

—

Belgia valitsus, esindajad: S. Vanrie ja J.‑C. Halleux,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: F. Clotuche‑Duvieusart, I. Martínez del Peral ja W. Roels,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Liidu lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule liidetud protokolli Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (edaspidi „protokoll”) artikli 12 teise lõigu tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Ministre délégué, chargé du budget (eelarveminister) ja M. Pazdziej vahelises vaidluses selle üle, et M. Pazdziej töötasu, mida maksab Euroopa Liit, võeti arvesse sellise omavalitsusüksustele makstava maksu, nn „elukohamaksu” ülemmäära arvutamisel, mida on kohustatud tasuma isikud, kelle omandis või erakasutuses on eluruum Prantsusmaal maksustamisaasta 1. jaanuaril.

3

Protokolli artiklis 12 on sätestatud:

„Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liidud neile maksavad.

Töö- ja muud tasud, mida liidud neile maksavad, on vabastatud riigimaksudest.”

4

Prantsuse Code général des impôts (üldine maksuseadustik) artikli 1414 A põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis olid elukohamaksu ülemmäära arvutamise alused määratletud järgmiselt:

„I. Artiklis 1414 nimetamata maksumaksjad, kelle eelneva aasta tulu summa ei ületa artikli 1417 lõikes II ette nähtud piiri, vabastatakse automaatselt peamise elukoha maksust osas, mis ületab 3,44% nende tulust artikli 1417 lõike IV tähenduses, millest on lahutatud maksuvähendus:

II. ¬ 1. Lõike I kohaldamisel:

[…]”

5

Nimetatud seadustiku artikkel 1417 täpsustab aluseks võetava maksustatava tulu künniseid ja arvutamise viisi:

„[…]

II. ‑Artikli 1414 A sätteid kohaldatakse maksumaksjatele, kelle tulu aastal, mis eelneb aastale, mille eest maks määratakse, ei ületa 23224 eurot perekonna kogutulu liikmete vahel jagamisel arvestatud esimese osa puhul, millele lisandub 5426 eurot esimese pooliku osa puhul ja 4270 eurot alates teisest täiendavast poolikust osast, mis võetakse aluseks neilt tuludelt tulumaksu arvutamisel […].

[…]

IV. 1° Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab tulu summa eelneva aasta tulumaksu määramisel arvesse võetud tulu ja kapitalikasumi netosummat pärast artiklis 163‑0 A määratletud jagamiseeskirjade võimalikku kohaldamist.

Seda summat suurendatakse:

[…]

[…]”

6

Euroopa Liidu ametnik M. Pazdziej on koos partneriga, kellega ta on sõlminud Prantsuse õiguse alusel tsiviilpartnerluslepingu, Lomme’is (Prantsusmaa) asuva maja omanik.

7

Ta leidis, et protokolli artikli 12 teise lõigu alusel ei kuulu töötasu, mida ta saab Euroopa Liidult, arvessevõtmisele maksustatava tulu arvutamisel, mis võetakse aluseks selles majas, kus ta elab koos oma partneriga, elamise eest määratud elukohamaksu ülemmäära arvutamisel, ning esitas pädevale maksuhaldurile taotluse seda maksu 2010. aasta eest automaatselt vähendada.

8

Tribunal administratif de Lille (Prantsusmaa) rahuldas selle nõude 13. mai 2013. aasta otsusega.

9

Ministre délégué, chargé du budget, esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. See kohus osutab, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale välistavad protokolli artikli 12 teise lõigu sätted liidu makstud töötasu mitte üksnes otsese, vaid ka kaudse maksustamise liikmesriikide poolt.

10

Sellegipoolest nähtub ühelt poolt kohtuotsusest Vander Zwalmen ja Massart (C‑229/98, EU:C:1999:501), et nende sätetega ei ole vastuolus see, et leibkondadele mittediskrimineerivalt kohaldatavat maksusoodustust, mis vabastab maksust teatud summast väiksema tulu, ei ole ette nähtud leibkondadele, mille üks abikaasadest on liidu ametnik või muu teenistuja, kui tema palk on sellest summast suurem.

11

Teisalt kooskõlas seisukohaga, mis nähtub kohtuotsusest Bourgès-Maunoury ja Heintz (C‑558/10, EU:C:2012:418), mis käsitleb Prantsuse solidaarse varandusmaksu summa ülempiiri kindlaksmääramise viisi, on protokolliga vastuolus see, et liidu ametnike või muude teenistujate töötasusid võetakse arvesse tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel.

12

Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas protokolli artikli 12 teise lõigu sätetega on vastuolus see, et leibkonna teoreetilise tulu arvutamiseks võetakse mis tahes viisil arvesse selle leibkonna liikmeks oleva Euroopa Liidu ametniku või muu teenistuja saadud töötasu, kuna selline arvesse võtmine võib mõjutada selle leibkonna poolt tasumisele kuuluvat maksusummat, või tuleb endiselt teha järeldused, lähtudes kohtuotsusest Vander Zwalmen ja Massart (C‑229/98, EU:C:1999:501), juhul kui sellise sotsiaalse meetme võimalikuks rakendamiseks, millega antakse maksuvabastus, vähendatakse maksustatavat summat või tehakse üldisemalt maksuvähendus, on niisuguse töötasu arvesse võtmise eesmärgiks üksnes kontrollida, kas leibkonna teoreetiline tulu on madalam kui künnis, mis on siseriikliku maksuõigusega määratletud kõnealusest sotsiaalsest meetmest kasu saamiseks – mida võidakse kohandada teoreetilist tulu arvestades?”

13

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt selgitust, kas protokolli artikli 12 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis võtavad töö‑ ja muud tasud, mida liit maksab oma ametnikele ja muudele teenistujatele, arvesse omavalitsusüksustele makstava elukohamaksu ülemmäära arvutamisel, pidades silmas võimalikku maksusoodustust.

14

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb meenutada, et protokolli artikkel 12 tagab kõikide liidu ametnike ja muude teenistujate töö‑ ja muude tasude ühetaolise maksustamise, esiteks takistades eelkõige seda, et erinevate riigimaksude sissenõudmise tõttu oleks nende töötasu tulenevalt nende kodakondsusest või elukohariigist erinev ja teiseks, et topeltmaksustamise tõttu ei maksustataks nende töötasu tavatult kõrgelt (kohtuotsus Brouerius van Nidek, 7/74, EU:C:1974:73, punkt 11).

15

Seega teeb liidu õigus selget vahet ühelt poolt tulul, mis on liikmesriikide maksuametite haldusalas, ning teiselt poolt tasudel, mida liit on maksnud oma ametnikele ja muudele teenistujatele ning mille võimalik maksustamine on üksnes liidu õiguse lahendada, samas kui ametnike muud tulud jäävad liikmesriikide maksustada (vt selle kohta kohtuotsus Humblet vs. Belgia riik, 6/60‑IMM, EU:C:1960:48, lk 1158).

16

Sellest järeldub, et protokolli artikli 12 teises lõigus ette nähtud maksuvabastus puudutab ainult selliseid riigimakse, mis sarnanevad maksudega, mida liit võtab samadelt tuluallikatelt (kohtuotsus Brouerius van Nidek, 7/74, EU:C:1974:73, punkt 12).

17

Lisaks olgu täpsustatud, et kohus on juba selgitanud, et protokolli artikli 12 teine lõik puudutab mis tahes riigimaksu, millega kaudselt või otseselt maksustatakse töö‑ ja muid tasusid, mida liit maksab oma ametnikele või muudele teenistujatele. Järelikult on sellega vastuolus mis tahes riigimaksud, sõltumata nende liigist või sissenõudmise viisidest, mille toimel koormatakse ühenduse ametnikke või muid teenistujaid seetõttu, et nad on saanud liidult töötasu, isegi kui kõnealust maksu ei arvutata vastavalt töötasu suurusele (kohtuotsused komisjon vs. Belgia, 260/86, EU:C:1988:91, punkt 10; Tither, C‑333/88, EU:C:1990:131, punkt 12; Kristoffersen, C‑263/91, EU:C:1993:207, punkt 14, ning Vander Zwalmen ja Massart, C‑229/98, EU:C:1999:501, punkt 24).

18

Niisiis keelab see säte võtta arvesse tasusid, mida liit on maksnud oma ametnikele ja muudele teenistujatele, selleks et määrata kindlaks muult, maksust vabastamata tulult tasumisele kuuluvate maksude määra, juhul kui liikmesriigi maksuõigus näeb ette progresseeruva maksustamissüsteemi. Ametniku erasissetulekutega seotud maksukoormus nimelt suureneks asjaolu tõttu, et ta saab liidult töötasu (vt selle kohta kohtuotsus Humblet vs. Belgia riik, 6/60‑IMM, EU:C:1960:48, lk 1160).

19

Seevastu ei pane protokolli artikkel 12 liikmesriikidele kohustust anda liidu ametnikele ja muudele teenistujatele samasuguseid soodustusi, mida saavad kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega määratletud soodustatud isikud. See artikkel nõuab vaid seda, et kui isikul on teatud maksu tasumise kohustus ja kui ta vastab kohaldatavas siseriiklikus seaduses sätestatud tingimustele, siis saaks ta kasutada kõiki maksusoodustusi, mida maksukohustuslastele üldjuhul antakse, et vältida talle suurema maksukohustuse panemist (kohtuotsus Tither, C‑333/88, EU:C:1990:131, punkt 15) või tema diskrimineerimist võrreldes kõigi teiste maksukohustuslastega (vt selle kohta kohtuotsus Vander Zwalmen ja Massart, C‑229/98, EU:C:1999:501, punkt 26).

20

Neist kaalutlustest lähtudes tuleb kindlaks teha, kas põhikohtuasjas arutusel olevad siseriiklikud õigusnormid on vastuolus protokolli artikli 12 teise lõiguga.

21

Nagu nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, tekib elukohamaksu maksmise kohustus seetõttu, et isiku omandis või erakasutuses on eluruum asukohaga Prantsusmaal, kusjuures maksustatav summa saadakse katastrijärgse üüri netoväärtuse ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksumäära põhjal.

22

Sellistel asjaoludel on Euroopa Kohus juba selgitanud, et liidu ametniku või muu teenistuja eluruumi üüriväärtuse maksustamine on objektiivse iseloomuga ja sellel ei ole mingit õiguslikku seost liidu makstavate töö‑ ja muude tasudega (kohtuotsus Kristoffersen, C‑263/91, EU:C:1993:207, punkt 15).

23

Sellest järeldub, et põhikohtuasjas arutusel olevat elukohamaksu ei saa samastada maksustamisega, mille aluseks on töö‑ ja muud tasud, mida liit maksab oma ametnikele ja muudele teenistujatele.

24

Asjaolu, et elukohamaksuna makstava summa suurus võib vastavatel juhtudel muutuda olenevalt töö‑ ja muude tasude summast, mida liit maksab, ei ole selles suhtes määrava tähtsusega.

25

On nimelt oluline märkida, et põhikohtuasjas ei ole vaidlust mitte põhimõtte üle, et liidu ametnik või muu teenistuja on kohustatud maksma elukohamaksu, vaid vaieldakse ainult selle üle, et need töö‑ ja muud tasud, mida liit maksab, võetakse arvesse leibkonna tulu arvutamisel, mille põhjal tehakse kindlaks, kas maksukohustuslane võib saada soodustuse, mis tuleneb selle maksuna tasumisele kuuluva summa ülemmäärast.

26

Ent esiteks tuleb nentida, et põhikohtuasjas arutusel olevad õigusnormid ei sisalda ühtki sätet, mis takistaks liidu ametnikel või muudel teenistujatel saada osalist vabastust elukohamaksust samadel tingimustel, mida kohaldatakse kõigi teiste maksumaksjate suhtes, kellele soodustus võib olla kohaldatav, st kelle puhul aluseks võetav maksustatav tulu ei ületa seadusega määratud künnist.

27

Elukohamaksust osalise vabastamise välistamise põhjus ei seisne nimelt selles, et tegemist on liidu ametniku või muu teenistujaga, kes saab töötasu, mis ületab aluseks võetava maksustatava tulu künnise, vaid see tuleneb tulude summat puudutavast üldtingimusest, mille alusel tekib asjaomase soodustuse saamise õigus ja mida kedagi diskrimineerimata kohaldatakse liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes nagu asjaomase liikmesriigi kõigi teiste maksumaksjate suhtes.

28

Teiseks tuleb meenutada, et nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 21, sõltub põhikohtuasjas arutusel olev maks peamiselt eluruumi üüriväärtusest ega puuduta ei maksumaksja võimet makse maksta ega kogu tema vara. Tema võimet makse maksta võetakse arvesse ainult maksusoodustuse saamisel ja see ei ole isegi mitte elukohamaksu ese.

29

Seoses sellega tuleb rõhutada, et elukohamaksust osalise vabastamise mehhanism on kehtestatud selleks, et vältida ebaõiglasi olukordi, ja see on sotsiaalmeede, mis võimaldab tagasihoidliku sissetulekuga leibkondadel toime tulla kohalike maksude tasumisega. Kui protokolli artikli 12 sätete alusel lubada jätta välja töö‑ ja muud tasud, mida maksab liit, siis viiks see rakendatava sotsiaalmeetme moonutamiseni.

30

Kõiki neid kaalutlusi arvestades erineb põhikohtuasi juhtumist, mille põhjal on tehtud kohtuotsus Bourgès-Maunoury ja Heintz (C‑558/10, EU:C:2012:418), milles Euroopa Kohus leidis esiteks, et selles kohtuasjas käsitletaval solidaarsel varandusmaksul on seos töö‑ ja muude tasudega, mida maksab liit, kuna neid võetakse arvesse lõpliku maksumäära kindlaksmääramisel, ja teiseks, et selle toimel on liidu ametnike ja muude teenistujate tulu kaudselt maksustatud.

31

Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et protokolli artikli 12 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis võtavad töö‑ ja muud tasud, mida liit maksab oma ametnikele ja muudele teenistujatele, arvesse omavalitsusüksustele makstava elukohamaksu ülemmäära arvutamisel, pidades silmas võimalikku maksusoodustust.

32

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Euroopa Liidu lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule liidetud protokolli Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artikli 12 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis võtavad töö‑ ja muud tasud, mida liit maksab oma ametnikele ja muudele teenistujatele, arvesse omavalitsusüksustele makstava elukohamaksu ülemmäära arvutamisel, pidades silmas võimalikku maksusoodustust.