Kohtuasi C‑325/14

SBS Belgium NV

versus

Belgische Vereniging van Auteurs, Componisten en Uitgevers (SABAM)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van beroep te Brussel)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2001/29/EÜ — Artikli 3 lõige 1 — Üldsusele edastamine — Mõisted „edastamine” ja „üldsus” — Teleprogrammide levitamine — „Otseedastuse” kasutamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (üheksas koda) 19. novembri 2015. aasta otsus

Õigusaktide ühtlustamine — Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused — Direktiiv 2001/29 — Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas — Üldsusele edastamine — Mõiste — Ringhäälingu kaudu teoste edastamine teenusepakkujatele, kes seejärel edastavad teoseid iseseisva tasulise teenuse raames oma abonentidele — Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 3 lõige 1)

Direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ringhäälinguorganisatsioon ei tegele üldsusele edastamisega selle sätte tähenduses, kui ta edastab programme sisaldavad signaalid vaid signaali edasimüüjatele selliselt, et need signaalid ei ole edastamise ajal või selle tõttu üldsusele kättesaadavad, ja kui edasimüüjad edastavad seejärel need signaalid oma abonentidele selleks, et viimased saaksid neid programme vaadata, välja arvatud juhul, kui kõnealuste edasimüüjate osalemine kujutab endast vaid tehnilist lahendust, viimati nimetatud asjaolu tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

Mõistes üldsusele edastamine direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 mõttes on ühendatud kaks kumulatiivset elementi, nimelt teose edastamise toiming ja teose edastamine üldsusele. Üldsusele edastamisega seoses viitab mõiste üldsus määratlemata suurusega potentsiaalsetele televaatajatele ning eeldab peale selle ka küllaltki suurt arvu isikuid. Olukorras, kus asjaomane ringhäälinguorganisatsioon edastab programme sisaldavad signaalid igale konkreetsele edasimüüjale eraldi, ilma et potentsiaalsed televaatajad pääseksid neile ligi, ei edasta nimetatud ringhäälinguorganisatsioon teoseid mitte viidatud artikli 3 lõike 1 mõttes, vaid igale konkreetsele teenusepakkujale eraldi.

Eelnevat arvestades ei saa kohe välistada, et teatud juhtudel saab edasimüüjate abonente käsitada üldsusena, kellele ringhäälinguorganisatsioon algse ülekande edastab. Nii on see juhul, kui edasimüüjate abonendid saavad teleprogramme vaadata alles pärast edasimüüjate vahendajana sekkumist ja kui teenusepakkuja poolt teose edastamine ringhäälingu kaudu kujutab endast iseseisvat teenust, mida osutatakse tulu saamise eesmärgil, st abonenttasu eest, mida isikud maksavad teenusepakkujale juurdepääsu eest edastusele ning seeläbi juurdepääsu eest teostele. Teenusepakkuja edastatud ülekanne neil tingimustel ei kujuta niisiis vaid tehnilist lahendust, millega tagada või parandada originaalsaadete vastuvõttu selle levipiirkonnas.

(vt punktid 15, 21–23, 25, 29–31 ja 34 ning resolutsioon)