EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

19. märts 2015 ( *1 )

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Määrus (EÜ) nr 207/2009 — Artikli 8 lõike 1 punkt b — Ühenduse sõnamärgi MAGNEXT registreerimise taotlus — Varasema siseriikliku sõnamärgi MAGNET 4 omaniku vastulause — Segiajamise tõenäosus”

Kohtuasjas C‑182/14 P,

mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 9. aprillil 2014 esitatud apellatsioonkaebus,

MEGA Brands International, Luxembourg, Zweigniederlassung Zug, asukoht Zug (Šveits), esindajad Rechtsanwalt A. Nordemann ja Rechtsanwalt M. Maier,

apellant,

teine menetlusosaline:

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: V. Melgar,

kostja esimeses kohtuastmes

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: koja president S. Rodin, kohtunikud M. Berger (ettekandja) ja F. Biltgen,

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikus menetluses ja 21. jaanuari 2015. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

Apellatsioonkaebuses palub MEGA Brands International, Luxembourg, Zweigniederlassung Zug, tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu otsus Mega Brands vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Diset (MAGNEXT) (T‑604/11 ja T‑292/12, EU:T:2014:56, edaspidi „vaidlustatud otsus”), kuna selle otsusega jättis Üldkohus rahuldamata apellandi tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) 24. aprilli 2012. aasta otsuse (asi R 1722/2011‑4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Diset SA (edaspidi „Diset”) ja apellandi vahel.

Õiguslik raamistik

2	Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 (ELT L 78, lk 1), mis hakkas kehtima 13. aprillil 2009.

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b, mis vastab määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktile b, sätestab:

„Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

[…]

kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga.”

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkt a, mis vastab määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punktile a, sätestab:

„Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

järgmisi kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

i)	ühenduse kaubamärgid;

ii)	kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides [...];

[…]”.

Vaidluse taust

5	Apellant esitas 21. jaanuaril 2008 ühtlustamisametile taotluse registreerida ühenduse kaubamärgina järgmine kujutismärk:

Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud) klassi 28 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „mängud ja mänguasjad, eriti konstruktorid, nende osad, tarvikud ja detailid”.

7	Apellant esitas 29. märtsil 2010 ühtlustamisametile teise taotluse, mille ese oli järgmise sõnalise tähise registreerimine ühenduse kaubamärgina: MAGNEXT

8	Tähist sooviti registreerida samade kaupade jaoks kui need, mida on nimetatud käesoleva otsuse punktis 6.

Diset esitas 5. septembril 2008 ja 17. juunil 2010 asjaomaste kaubamärkide kõnealuses punktis 6 viidatud kaupade jaoks registreerimisele kaks vastulauset, mis põhinesid vastavalt määruse nr 40/94 artiklil 42 ja määruse nr 207/2009 artiklil 41. Need vastulaused tuginesid eelkõige varasemale Hispaania sõnamärgile MAGNET 4, mille taotlus oli esitatud 10. juulil 2003 ja mis registreeriti 9. detsembril 2003 kaupade jaoks, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassi 28 ja mille kirjeldus on järgmine: „mänguasjad, mängud, sporditarbed ja võimlemisriistad, mis ei kuulu teistesse klassidesse; jõulukuuseehted”.

Vastulausete põhjenduseks viidati vastavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 1 punktis b ja määruse nr 207/2009 identses sättes ette nähtud alustele. Need vastulaused põhinesid kõigil varasema kaubamärgiga kaitstud kaupadel ja olid suunatud kõigi kaupade vastu, mille jaoks asjaomaste kaubamärkide registreerimist taotleti.

11	Ühtlustamisameti vastulausete osakond rahuldas 19. juuli 2010. aasta ja 21. juuni 2011. aasta otsustega Diseti vastulaused.

12	Ühtlustamisameti neljanda apellatsioonikoja 27. septembri 2011. aasta ja 24. aprilli 2012. aasta otsustega jäeti rahuldamata apellandi kaebused vastulausete osakonna otsuste peale.

Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud otsus

13	Apellant esitas ühtlustamisameti apellatsioonikoja keelduvate otsuste tühistamise nõudes kaks hagiavaldust, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 28. novembril 2011 (kohtuasi T‑604/11) ja 3. juulil 2012 (kohtuasi T‑292/12).

14	Kummagi hagi toetuseks esitas apellant ühe väite, mis põhines vastavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja määruse nr 207/2009 identse sätte rikkumisel.

Pärast otsuse tegemise huvides kohtuasjade liitmist tuvastas Üldkohus vaidlustatud otsuse punktis 19 kõigepealt, et apellant ei olnud vaidlustanud apellatsioonikoja järeldusi asjaomase avalikkuse määratluse – see koosneb hispaania keelt kõnelevatest keskmistest tarbijatest, kes on mõistlikult tähelepanelikud ja arukad – ega vastandatud kaubamärkidega tähistatavate kaupade osalise identsuse kohta.

16	Seejärel uuris Üldkohus vastandatud tähiste visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, millele apellatsioonikoja poolt antud hinnanguga apellant nõus ei olnud.

Esiteks otsustas Üldkohus vastandatud tähiste visuaalse ja foneetilise sarnasuse kohta järgmist:

„22

Sarnaselt hagejaga tuleb tõdeda, et taotletav kujutismärk on selgelt jagatud kahte ossa: „mag” ja „next”. Lisaks peab asjaomane avalikkus ingliskeelses sõnas next oleva suurtähe „X” suurema fondi ja kujundatuse tõttu seda sõna asjaomase kaubamärgi eraldiseisvaks osaks, mis jätab erilise visuaalse mulje, mida tähis MAGNET 4 ei jäta. Viimati nimetatud tähises domineeriv sõna „magnet” loob visuaalse mulje ühest sõnast ning pealegi numbrit „4” taotletud kujutismärgis ei esine.

Ühtlasi tingib suurtäht „X” taotletud kaubamärgi teise koostisosa rõhutatud väljaütlemise, mis koos kahe osa „mag” ja „next” visuaalse eraldatusega tingib selle kaubamärgi foneetilise esitamise kahest sõnast koosnevana, samas kui varasema kaubamärgi puhul hääldatakse sõna „magnet” ühe sõnana, mis lisaks ei sisalda tähe „x” kõla.

24	Nende kaalutluste põhjal on taotletud kujutismärk varasema kaubamärgiga visuaalselt ja foneetiliselt väga vähe sarnane.

Kuna aga taotletud sõnamärk erineb varasema kaubamärgi domineerivast osast „magnet” üksnes suurtähe „X” poolest, ilma et sel oleks muid eespool punktides 22 ja 23 käsitletud tunnuseid, siis tuleb tuvastada, et taotletud sõnamärk ja varasem kaubamärk on visuaalselt ja foneetiliselt keskmiselt sarnased.”

Teiseks kinnitas Üldkohus vastandatud kaubamärkide kontseptuaalse võrdluse osas vaidlustatud otsuse punktis 26 apellatsioonikoja poolt antud hinnangut, mille kohaselt selle tõttu, et asjaomase avalikkuse tavakasutuses tähistab hispaania keele omadussõna magnético eseme magnetilisi omadusi, seostab asjaomane avalikkus varasemat kaubamärki selliste omadustega esemetega. Selles kontekstis asus Üldkohus seisukohale, et apellatsioonikoda tuvastas põhjendatult ühelt poolt taotletud kujutismärgi ja taotletud sõnamärgi ning teiselt poolt varasema kaubamärgi kontseptuaalse sarnasuse.

19	Neile järeldustele tuginedes tuvastas Üldkohus vaidlustatud otsuse punktis 29, et varasem kaubamärk on taotletud kujutismärgiga väga vähe sarnane ning keskmiselt sarnane taotletud sõnamärgiga.

20	Lõpuks uuris Üldkohus apellandi argumente, millega viimane vaidlustab varasema kaubamärgi keskmise eristusvõime.

Pärast seda, kui Üldkohus oli meelde tuletanud, et asjaomane avalikkus seostab varasemat kaubamärki esemetega, millel on magnetilised omadused, märkis ta selles kontekstis vaidlustatud otsuse punktis 32, et apellant esitas ühtlustamisametis rea tõendeid, mis tõendavad mängude ja mänguasjade magnetiliste omaduste esiletoomise olevat asjaomase sektori ettevõtjate tavapärase toimimisviisi. Neil asjaoludel esitas ta kõnealuse otsuse punktis 33 järelduse, et varasemasse kaubamärki MAGNET 4 kätketud sõnumi võib asjaomane avalikkus seostada selliste kaupade omadustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud ja mis on identsed taotletud kujutis- ja sõnamärgiga hõlmatud kaupadega. Üldkohus otsustas selle põhjal, et varasem kaubamärk ei ole keskmise, vaid on nõrga eristusvõimega.

22	Kõik neid kaalutlusi arvestades otsustas Üldkohus vaidlustatud otsuse punktis 34, et apellatsioonikoda tegi hindamisvea, tuvastades taotletud kujutismärgi varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosuse.

Vaidlustatud otsuse punktis 35 asus Üldkohus seevastu seisukohale, et kuna taotletud sõnamärgi sarnasus varasema kaubamärgiga on silmatorkavam, siis oleks see pidanud ajendama apellatsioonikoda tegema järelduse, et nende kaubamärkide segiajamise tõenäosust tuleb nende kaubamärkidega kaitstud kaupade identsust arvesse võttes möönda, vaatamata varasema kaubamärgi nõrgale eristusvõimele.

24	Seetõttu tühistas Üldkohus kohtuasjas T‑604/11 ühtlustamisameti neljanda apellatsioonikoja otsuse, mis käsitles kujutismärki, ja jättis kohtuasjas T‑292/12 rahuldamata nõude tühistada sama apellatsioonikoja otsus, mis käsitles sõnamärki MAGNEXT.

Poolte nõuded Euroopa Kohtus

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus niivõrd, kui Üldkohus jättis sellega kohtuasjas T‑292/12 rahuldamata tema tühistamishagi,

—	saata vajaduse korral kohtuasi tagasi Üldkohtusse ja

—	mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Siseturu Ühtlustamise Amet palub Euroopa Kohtul:

—	jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja

—	mõista kohtukulud välja apellandilt.

Apellatsioonkaebuse analüüs

27	Apellatsioonkaebuse alusena viitab apellant määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele ja vaidlustatud otsuse põhjenduse puudumisele.

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine

28	Väide jaguneb neljaks osaks.

Väite esimene ja teine osa

– Poolte argumendid

Apellandi sõnul moonutas Üldkohus segiajamise tõenäosust hinnates faktilisi asjaolusid ja rikkus kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtteid esiteks sellega, et nimetas varasema kaubamärgis MAGNET 4 domineerivaks osa „MAGNET”, olles samas nentinud, et tegemist on kirjeldava osaga, ja teiseks sellega, et jättis arvestamata numbriga „4”, mis on selle kaubamärgi koostisosa.

30	Ühtlustamisamet leiab, et need arumendid ei ole vastuvõetavad või on – teise võimalusena – ilmselgelt põhjendamatud.

– Euroopa Kohtu hinnang

Nagu Üldkohus on vaidlustatud otsuse punktis 21 põhjendatult meelde tuletanud, peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine vastandatud tähiste visuaalse, kõlalise või kontseptuaalse sarnasuse osas põhinema tähistest jääval tervikmuljel, arvestades eelkõige tähiste eristavaid ja domineerivaid osi (vt eelõige kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 35, ja Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑193/06 P, EU:C:2007:539, punkt 34).

Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse ainult ühte mitmeosalise kaubamärgi koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Võrdlemisel tuleb hoopis uurida iga kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista seda, et asjaomase avalikkuse mällu mitmeosalisest kaubamärgist jäänud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle kaubamärgi koostisosa (vt eelõige kohtuotsused Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, EU:C:2007:333, punkt 41, ja United States Polo Association vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑327/11 P, EU:C:2012:550, punkt 57).

33	Käesoleval juhul otsustas Üldkohus – vaidlustatud otsuse punktis 25 – vastandatud tähiste foneetilise ja visuaalse sarnasuse hindamise raames, et varasemas kaubamärgis MAGNET 4 tuleb domineerivaks osaks lugeda sõna „magnet”.

Mis puutub apellandi väitesse, et selline käsitlus ei ole kooskõlas kirjeldavusega, mida Üldkohus möönis vaidlustatud otsuse punktis 26, siis piisab, kui märkida, et isegi kui sõnalist osa tuleks lugeda üksnes kirjeldavaks, ei välista see nimetatud osa domineerivuse möönmist vastandatud tähiste sarnasusele hinnangu andmise otstarbel (vt selle kohta kohtumäärus Muñoz Arraiza vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑388/10 P, EU:C:2011:185, punkt 65).

35	Seega tuleb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisel põhineva väite esimene osa tagasi lükata.

Mis puutub apellandi etteheitesse, et Üldkohus jättis segiajamise tõenäosusele hinnangut andes arvestamata numbriga 4, mis on varasema kaubamärgi koostisosa, siis tuleb vaidlustatud otsuse punkti 25 lugedes tõdeda, et Üldkohus on vastandatud tähiste visuaalsele ja foneetilisele sarnasusele hinnangu andmise otstarbel piirdunud järeldusega, et taotletav sõnamärk MAGNEXT erineb varasema kaubamärgi MAGNET 4 koostisosast „magnet” üksnes suurtähe „X” poolest.

37	On aga tõsi, et kaubamärgis MAGNET 4 sisalduva numbriga „4” arvestamata jätmist tuleb käsitleda seoses asjaomase kohtuotsuse punktis 25 otsesõnu esitatud järeldusega, et osa „magnet” on selle kaubamärgi domineeriv osa.

Nimelt tuleneb käesoleva otsuse punktis 32 meenutatud kohtupraktikast, et teatavatel tingimustel võib sarnasust hinnata üksnes mitmeosalise kaubamärgi domineeriva osa põhjal. Siiski käib see kohtupraktika ainult erandlike juhtude kohta (kohtumäärus Repsol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑466/13 P, EU:C:2014:2331, punkt 83) ja üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib sarnasust hinnata ainult domineeriva osa põhjal (vt eelkõige kohtuotsused Aceites del Sur‑Coosur vs. Koipe, C‑498/07 P, EU:C:2009:503, punkt 62, ja United States Polo Association vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2012:550, punkt 57).

39	Üldkohus piirdub vaidlustatud otsuse punktis 25 kinnitusega, et varasema kaubamärgi domineeriv osa on „magnet”, ilma et oleks mingilgi moel analüüsinud selle kaubamärgi teise osa, nimelt number „4”, omadusi, millest järeldub, et see osa on tähtsusetu.

Nagu rõhutab ühtlustamisamet, viitab vaidlustatud otsuse punkt 25 küll taotletud kujutismärgi visuaalset sarnasust varasema kaubamärgiga käsitlevale sama kohtuotsuse punktile 22, kuid viimati nimetatud punktis mainitakse ainult Üldkohtu sedastust, et taotletud kujutismärgis number „4” puudub, ning seal ei sisaldu mingit hinnangut varasema kaubamärgi kontekstis sellest numbrist jäävale visuaalsele muljele, millest järeldub, et see on tähtsusetu.

Mis puutub taotletud kujutismärgi foneetilist sarnasust varasema kaubamärgiga käsitlevasse vaidlustatud otsuse punkti 23, mis samuti viitab selle kohtuotsuse punktile 25, siis selles punktis ei ole üldse mainitud varasemas kaubamärgis leiduvat numbrit „4”. Eelkõige ei ole seal mingit viidet selle numbri väljaütlemisele cuatro kujul, mis tuleneb selle kaubamärgi asjaomase avalikkuse poolt kasutatavast hispaania keelest, ning puudub mis tahes hinnang, millest nähtuks selle numbri kõlast jääva foneetilise mulje tähtsusetus.

42	Seega tuleb tõdeda, et Üldkohus kohaldas valesti õigusnormi, jättes asjaomased kaubamärgid võrdlemata nii, et kumbagi oleks uuritud tervikuna.

43	Seega on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisel põhineva väite teine osa põhjendatud.

Väite kolmas ja neljas osa

– Poolte argumendid

Apellant heidab Üldkohtule ette seda, et viimane moonutas vastandatud kaubamärkide foneetilist sarnasust hinnates faktilisi asjaolusid, otsustades, et vastandatud kaubamärgid on foneetiliselt keskmiselt sarnased, olles samas leidnud, et kohtuasjas T‑604/11 käsitletav kujutismärk on varasema kaubamärgiga foneetiliselt väga vähe sarnane. Kujutismärk ja sõnamärk MAGNEXT, millega on käesoleval juhul tegemist, koosnevad apellandi sõnul samadest tähtedest ja seega öeldakse neid välja identselt.

Samuti kohaldas Üldkohus apellandi väite kohaselt valesti õigusnormi, asudes seisukohale, et vastandatud kaubamärgid on visuaalselt keskmiselt sarnased, samas kui apellandi sõnul koosneb sõnamärk MAGNEXT – nagu ka kujutismärk –, kahest osast „mag” ja „next”, ja viimati nimetatud osa, mis vastab tuntud ingliskeelsele sõnale next, oleks tulnud lugeda domineerivaks osaks.

46	Ühtlustamisamet leiab, et need arumendid ei ole vastuvõetavad või on – teise võimalusena – ilmselgelt põhjendamatud.

Euroopa Kohtu hinnang

Nagu ELTL artikli 256 lõike 1 teises lõigus ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimeses lõigus on sätestatud, saab Euroopa Kohtusse edasi kaevata üksnes õigusküsimustes. Üldkohtul on ainupädevus tuvastada ja hinnata vastavas asjas olulisi fakte ning hinnata talle esitatud tõendeid. Välja arvatud juhul, kui neid tõendeid on moonutatud, ei ole kõnealuste faktiliste asjaolude ja tõendite hindamine seega niisugune õigusküsimus, mis kuuluks Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele (vt eelkõige kohtuotsused Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2007:539, punkt 53, ja United States Polo Association vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2012:550, punkt 62).

Vastandatud tähiste foneetilisele ja visuaalsele sarnasusele hinnangu andmise puhul on tegemist faktiliste asjaolude hindamisega (vt selle kohta eelkõige kohtumäärus Longevity Health Products vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑311/14 P, EU:C:2015:23, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika) ning seda saab apellatsiooni korras läbi vaadata üksnes juhul, kui tegemist on asjaomaste faktiliste asjaolude moonutamisega.

Selles osas olgu meenutatud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab selline moonutamine selgelt nähtuma kohtuasja toimiku materjalidest, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hindama asuda (vt eelkõige kohtumäärus Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑669/13 P, EU:C:2014:2308, punkt 33 seal viidatud kohtupraktika).

Käesoleval juhul on aga nii, et vaatamata apellandi väitele vaidlustatud otsuse põhinemise kohta Üldkohtu poolt vastandatud tähiste foneetilise ja visuaalse sarnasuse hindamisel kasutatud faktiliste asjaolude ning tõendite moonutamisel, piirduvad apellandi poolt selle väite toetuseks esitatud argumendid sisuliselt juba varem Üldkohtule esitatud menetlusdokumentides olevate väidete kordamisega ning neis puudub mis tahes konkreetne õiguslik argumentatsioon, mis tõendaks lisaks teatavatele faktilistele asjaoludele väidetavalt vale hinnangu andmisele ka faktiliste asjaolude moonutamist vaidlustatud otsuses.

51	Järelikult tuleb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisel põhineva väite kolmas ja neljas osa jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

Vaidlustatud otsuse põhjenduse puudumine

Poolte argumendid

Apellant väidab, et Üldkohus ei ole vaidlustatud otsuse punktis 35 esitanud üksikasjalikke põhjendusi, mis vastandatud tähiste visuaalsele ja foneetilisele sarnasusele antavat õiget hinnangut arvestades õigustavad järeldust, et nende tähiste segiajamine on tõenäoline. Seega on otsus selles osas põhjendamata.

53	Ühtlustamisamet leiab, et vaidlustatud otsus on õiguslikult piisavalt põhjendatud.

Euroopa Kohtu hinnang

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei nõua põhjendamiskohustus, mis lasub Üldkohtul Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 alusel, mida kohaldatakse Üldkohtule vastavalt sama põhikirja artikli 53 esimesele lõigule, ja Üldkohtu kodukorra artikli 81 alusel, et Üldkohus esitaks ammendava ning üksikasjaliku ülevaate menetluse poolte kõikidest arutluskäikudest ning Üldkohtu esitatud põhjendus võib seega olla tuletatav, tingimusel et huvitatud isikutel on võimalik saada teada põhjused, miks Üldkohus nende argumentidega ei nõustunud, ning et Euroopa Kohtul on piisavalt tõendeid oma kontrolli teostamiseks (vt eelkõige kohtuotsused Edwin vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑263/09 P, EU:C:2011:452, punkt 64, ja Isdin vs. Bial-Portela, C‑597/12 P, EU:C:2013:672, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

Käesoleval juhul tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse punkt 35, milles Üldkohus tuvastab vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosuse, on järeldust sisaldav punkt, mis kaudselt, kuid selgelt põhineb selle kohtuotsuse eelmistes punktides esitatud tuvastustel esiteks taotletud sõnamärgi ning varasema kaubamärgi vahelise visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse kohta ja teiseks varasema kaubamärgi eristusvõime kohta.

Mis puutub Üldkohtu järeldustesse vastandatud tähiste visuaalse ja foneetilise sarnasuse kohta, mille sobivusele selle kohtu poolt segiajamise tõenäosuse osas tehtud tuvastuse toetuseks apellant vastu vaidleb, siis on käesoleva otsuse punktides 33 ja 36 juba sedastatud, et Üldkohus arvestas kaubamärgi MAGNET 4 puhul ainult osaga „magnet”, mille ta luges kaubamärgi domineerivaks osaks, jättes arvestamata numbriga „4”.

57	Esiteks on Üldkohus jätnud esitamata mis tahes – ka kaudse – põhjenduse, millest tuleks välja tema poolt osa „magnet” domineerivaks osaks lugemise põhjused (vt eespool käesoleva otsuse punkt 39).

58	Teiseks ei ole Üldkohus ka mitte kaudselt põhjendanud oma otsust jätta vastandatud tähiste sarnasuse hindamisel käsitlemata number „4” (vt eespool käesoleva otsuse punktid 39–41).

59	Kuna vaidlustatud otsuse punktis 35 olev Üldkohtu tuvastus segiajamise tõenäosuse esinemise kohta on põhjendamata niivõrd, kui see rajaneb vastandatud tähiste visuaalsele ja foneetilisele sarnasusele antud hinnangul, siis ei ole vaidlustatud otsus ise piisavalt põhjendatud.

60	Kõigist eeltoodud ning eelkõige käesoleva otsuse punktides 42, 43 ja 59 esitatud kaalutlustest lähtudes tuleb vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 4 tühistada.

Hagi Üldkohtus

61	Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks.

62	Käeolevas asjas on Euroopa Kohus seisukohal, et kohtuasjas ei ole võimalik otsust teha, kuna hindamaks igakülgselt segiajamise tõenäosust vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 nõuetele peab Üldkohus andma faktilistele asjaoludele täieliku hinnangu.

63	Seetõttu tuleb kohtuasi tagasi saata Üldkohtule.

Kohtukulud

64	Kuna kohtuasi saadetakse tagasi Üldkohtule, tuleb käesoleva apellatsioonmenetlusega seotud kulude kandmine otsustada edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

1.	Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu otsuse Mega Brands vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Diset (MAGNEXT) (T‑604/11 ja T‑292/12, EU:T:2014:56) resolutsiooni punkt 4.

2.	Saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

3.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.