Kohtuasi C‑128/14

Staatssecretaris van Financiën

versus

Het Oudeland Beheer BV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden)

„Eelotsusetaotlus — Maksustamine — Käibemaks — Maksustatavad tehingud — „Ettevõtte majandustegevuse“ käigus saadud kauba kasutamine majandustegevuse eesmärgil — Käsitamine tarnena tasu eest — Maksustatav summa”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 28. aprill 2016

1. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksustatavad tehingud – Kauba kasutamine ettevõtte majandustegevuse eesmärgil – Käsitamine tarnena tasu eest – Eesmärk – Ettevõtte majandustegevuse käigus valmistatud, ehitatud, kaevandatud või töödeldud kaup – Mõiste

   (Nõukogu direktiiv 77/388, muudetud direktiiviga 95/7, artikli 5 lõike 7 punkt a)

2. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksustatavad tehingud – Maatükil asuv ehitusjärgus hoone, mille ehitas valmis kolmas isik ning mille maksukohustuslasest asjaõiguse omanik on andnud üürile – Käsitamine tarnena tasu eest – Maksustatav summa – Omahind, mille moodustab asjaõiguse väärtus ning lõpetamis- ja ehituskulud – Hõlmamine – Tingimus – Omahinna komponentidelt käibemaksu viivitamatu ja täies ulatuses mahaarvamine

   (Nõukogu direktiiv 77/388, muudetud direktiiviga 95/7, artikli 5 lõike 7 punkt a ja artikli 11 A osa lõike 1 punkt b)

3. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksustatav summa – Maatükil asuv ehitusjärgus hoone, mille ehitas valmis kolmas isik ning mille maksukohustuslasest asjaõiguse omanik on andnud üürile – Käsitamine tarnena tasu eest – Maksustatav summa, mille moodustab kaupade omahind, eelkõige asjaõiguse väärtus – Kindlaksmääramine nimetatud asjaõiguse jääkväärtuse põhjal tarne tegemise hetkel

   (Nõukogu direktiiv 77/388, muudetud direktiiviga 95/7, artikli 5 lõike 7 punkt a ja artikli 11 A osa lõike 1 punkt b)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 29–32)

2.  Kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud direktiiviga 95/7) artikli 11 A osa lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellise asjaõiguse väärtuse, mis annab selle omanikule kinnisasja kasutamise õiguse, ning asjaomasele maatükile ehitatud büroohoone ehituskulud võib arvata kuuenda direktiivi (muudetud) artikli 5 lõike 7 punktis a viidatud tarne maksustatava summa hulka, kui maksukohustuslane on selle väärtusega ja nende kuludega seoses käibemaksu juba tasunud, kuid on samas selle kohe ja täies ulatuses maha arvanud.

   Kuigi kaubatarnena tasu eest käsitamise võimalust ei saa kasutada käibemaksu arvestamiseks nende kaupade väärtuselt, millelt maksukohustuslane on juba varasema maksustamise raames käibemaksu tasunud, ei ole selle väärtuse tarnena tasu eest käsitamisest tuleneva korduva maksustamisega tegemist siis, kui omahinna komponentide pealt on tasutud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvatud. Ainult siis, kui nende komponentidega seotud käibemaks jääb maksukohustuslase kanda, sest ta ei ole neid maha arvanud, ei tule neid komponente vastavalt kuuenda direktiivi artikli 5 lõike 7 punktile a maksustatava summa sisse arvata.

   (vt punktid 41, 43, 46 ja resolutsiooni punkt 1)

3.  Sellises olukorras, kus maatükk ja sellel asuv ehitusjärgus hoone omandati asjaõiguse seadmise läbi, mis annab selle omanikule nende kinnisasjade kasutamise õiguse, tuleb kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud direktiiviga 95/7) artikli 11 A osa lõike 1 punkti b tõlgendada nii, et selle asjaõiguse väärtus, mida tuleb arvesse võtta nimetatud direktiivi artikli 5 lõike 7 punktis a viidatud tarne maksustatava summa arvutamisel, vastab summade väärtusele, mis tuleb igal aastal maksta nimetatud asjaõiguse seadnud hoonestusõiguse lepingu kehtivuse jooksul allesjäänud tähtaja lõpuni ja mida on korrigeeritud või kapitaliseeritud sama meetodi järgi nagu see, mida kasutati hoonestusõiguse väärtuse välja selgitamisel.

   Kuigi tarne kuuenda direktiivi artikli 5 lõike 7 punkti a mõttes toimub mitte sellel hetkel, mil seatakse hoonestusõigus, vaid hiljem, vastab selle õiguse väärtus, mida tuleb arvesse võtta maksustatava summa puhul, vara jääkväärtusele tarne tegemise hetkel.

   (vt punktid 55, 61 ja resolutsiooni punkt 2)