Kohtuasi C‑33/14 P

Mory SA jt, likvideerimisel

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Riigiabi — Tühistamishagi — ELTL artikkel 263 — Vastuvõetavus — Ebaseaduslik ja kokkusobimatu abi — Tagasinõudmise kohustus — Euroopa Komisjoni otsus mitte laiendada tagasimaksmise kohustust abi saaja ostjale — Põhjendatud huvi — Siseriiklikesse kohtutesse esitatud kahju hüvitamise ja abi tagasinõudmise hagid — Õigus esitada hagi — Hageja, kellel puudub isiklik puutumus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 17. septembri 2015. aasta otsus

  1. Kohtumenetlus – Menetluse suulise osa uuendamise taotlus – Taotlus esitada seisukohti õigusküsimustes, mis on tõstatatud kohtujuristi ettepanekus – Menetluse uuendamise tingimused

    (ELTL artikli 252 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 23; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)

  2. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Vastuvõetavuse tingimused – Põhjendatud huvi – Õigus esitada hagi – Tingimuste kumulatiivsus – Hagi vastuvõetamatus, kui kasvõi üks nendest tingimustest ei ole täidetud

    (ELTL artikli 263 neljas lõik)

  3. Apellatsioonkaebus – Väited – Euroopa Kohtu poolt faktilistele asjaoludele antud õigusliku kvalifikatsiooni kontrollimine – Lubatavus

    (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

  4. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Võimaliku kahju hüvitamise hagi alus – Kahju hüvitamise hagi, mis on esitatud siseriiklikule kohtule pärast tühistamishagi esitamist – Vastuvõetavus – Tingimused

    (ELTL artikli 263 neljas lõik)

  5. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Siseriiklikule kohtule esitatava mis tahes hagi alus – Vastuvõetavus – Tingimus

    (ELTL artikli 263 neljas lõik)

  6. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Mõiste „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Iga üldakt, välja arvatud seadusandlikud aktid – Komisjoni otsus, mille kohaselt ei laiene tagasimaksmise kohustus ostjale, kes on omandanud õigusvastast ja kokkusobimatut abi saanud ettevõtja vara – Väljajätmine

    (ELTL artikli 263 neljas lõik)

  7. Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsus, mis võeti vastu ilma ametlikku uurimismenetlust alustamata ja mis on seotud ja täiendab otsust, mis võeti vastu ametliku uurimismenetluse tulemusena – Abisaaja ettevõtja konkurendist ettevõtja – Tõendite puudumine selle kohta, et riigi meede oleks oluliselt kahjustanud konkurentsipositsiooni turul – Vastuvõetamatus

    (ELTL artikli 108 lõige 2 ja ELTL artikli 263 neljas lõik)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 24–28)

  2.  Mis puudutab tühistamishagi vastuvõetavust, siis on põhjendatud huvi ja hagi esitamise õigus vastuvõetavuse kaks eraldi tingimust, mis mõlemad koos peavad füüsilise või juriidilise isiku puhul olema täidetud, et ta saaks esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel.

    Esiteks, füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi tulemusel võib selle esitanud isik saada mingit kasu. Hageja põhjendatud huvi peab olema tekkinud ja olemasolev ning see huvi peab hagi eset arvestades olema hagi esitamise hetkeks tekkinud, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu, ning see peab säilima kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära. Nii on põhjendatud huvi peamine ja esimene tingimus, mis peab olema täidetud iga kohtule esitatava hagi puhul.

    Teiseks sõltub füüsilise või juriidilise isiku poolt ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel niisuguse akti peale esitatud hagi vastuvõetavus, mille adressaat ta ei ole, sellest, kas sel isikul on hagi esitamise õigus, mis esineb järgmisel kahel juhul. Esiteks võib niisuguse hagi esitada tingimusel, et see akt puudutab isikut otseselt ja isiklikult. Teiseks võib niisugune isik esitada hagi üldkohaldatava akti peale, mis ei vaja rakendusmeetmeid, kui see akt puudutab teda otseselt.

    Seega ei saa hageja väita, et juba ainuüksi asjaolu, et füüsilisel või juriidilisel isikul on otsene ja isiklik puutumus, tõendab tingimata, et tal on ka põhjendatud huvi.

    (vt punktid 55–59 ja 62)

  3.  Kuigi ainult Üldkohus on pädev tuvastama ja hindama fakte ning põhimõtteliselt uurima tõendeid, millele ta faktide tuvastamisel tugineb, võib Euroopa Kohus teostada selle üle kontrolli, kuna Üldkohus kvalifitseerib nende õigusliku laadi ja määrab sellest tulenevalt kindlaks õiguslikud tagajärjed. Seega küsimus, kas neid faktilisi asjaolusid ja tõendeid arvestades võib vaidlusaluse otsuse tühistamine liidu kohtu poolt anda apellandile mingit kasu siseriiklikule kohtule hagi esitamisel ‐ mis võib olla aluseks tema põhjendatud huvile liidu kohtule hagi esitades ‐, on õigusküsimus, mida Euroopa Kohus on pädev apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kontrollima.

    (vt punkt 68)

  4.  Hagejal võib olla ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel tühistamishagi esitamise huvi võimaliku vastutuse tuvastamise hagi alusena, kui see ei ole ainult teoreetiline. Kui hageja teatab siseriiklikule kohtule võimaliku kahju hüvitamise hagi esitamisest menetluse algatusdokumendis, millega ta esitab Üldkohtule tühistamishagi, võib viidatud kahju hüvitamise hagi esitada ka pärast Üldkohtule tühistamishagi esitamist.

    Seda arvestades tuleb põhjendatud huvi hinnata konkreetsest üksikjuhtumist lähtuvalt, võttes arvesse muu hulgas väidetava õigusvastasuse tagajärgi ja väidetavalt kantud kahju laadi. Nii näitab juhul, kui komisjon teeb oma otsusega kohustuslikuks õigusvastast ja kokkusobimatut abi saanud ettevõtjalt abi tagasi nõuda ja kui hilisema otsusega, mis tühistamishagis vaidlustatakse, vabastab ta tagasimaksmise kohustusest ettevõtja, kes omandas abi saanud ettevõtja vara, juba see asjaolu ise, et hagejal on huvi nõuda vaidlusaluse otsuse tühistamist, kuna tema poolt siseriiklikule kohtule esitatud kahju hüvitamise hagi, milles nõutakse talle antud abi tõttu väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist, põhineb just eeldusel, et abi saanud ettevõtja vara ostjat tuleb vara omandajana pidada selle abi saajaks. Nimelt kuna vaidlusaluse otsuse tühistamise tagajärg võib olla see, et vara omandajast ettevõtjat võidakse hakata pidama antud abi saajaks, mille andmine tekitas väidetavalt hagejale kahju, suurendab juba selle otsuse tühistamine iseenesest siseriiklikule kohtule esitatud kahju hüvitamise hagi rahuldamise tõenäosust osas, milles see on esitatud vara omandaja vastu, ja seega annab talle eelise selle hagi läbivaatamise menetluses.

    Ei saa nõuda, et hageja tõendaks, et siseriikliku õiguse kohaselt võib vara omandajat tõesti väidetava kahju tekitamise eest vastutavaks pidada ainuüksi asjaolu tõttu, et ta omandas õigusvastast ja kokkusobimatut abi saanud ettevõtja vara. Nimelt ei tule liidu kohtul, kes analüüsib talle hagi esitamiseks põhjendatud huvi olemasolu, hinnata siseriiklikule kohtule siseriikliku õiguse alusel esitatud hagi põhjendatuse tõenäosust ja seega asendada seda kohut niisuguse hinnangu andmisel.

    (vt punktid 69, 70, 74–76 ja 79)

  5.  Põhjendatud huvi tühistamishagi esitamiseks ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel võib tuleneda siseriiklikus kohtus algatatud mis tahes menetlusest, milles liidu kohtus vaidlustatud akti võimalik tühistamine võib anda hagejale mingi eelise.

    Seega niisuguse otsuse tühistamine, millega komisjon vabastab tagasimaksmise kohustusest ettevõtja, kes omandas vara, mille õigusvastast ja kokkusobimatut abi saanud ettevõtja on kohustatud tagastama, võib iseenesest anda hagejale eelise selle hagi läbivaatamisel, mille ta esitas siseriiklikule kohtule selleks, et liikmesriiki kohustataks antud abi tagasi nõudma, kuna selle otsuse tühistamise tagajärjel ei pruugi vara omandanud ettevõtja enam olla abi tagasimaksmise kohustusest vabastatud, nagu on märgitud vaidlusaluses otsuses, mistõttu selle otsuse tühistamine suurendab siseriiklikule kohtule esitatud hagi rahuldamise tõenäosust.

    Seega isegi kui teatud kaalutlused võivad mõjutada hageja põhjendatud huvi siseriiklikule kohtule esitatava hagi seisukohast, ei ole sellel asjaolul vähimatki mõju sama hageja põhjendatud huvile liidu kohtus, kuna viimasele esitatud tühistamishagi lahendamise tulemus võib mõjutada siseriiklikus kohtus läbiviidava selle menetluse tulemust, mille esemeks on antud abi tagasinõudmine.

    (vt punktid 80, 81 ja 83)

  6.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 92)

  7.  Riigiabi valdkonnas esitatud tühistamishagi puhul, kui vaidlustatud otsuse eesmärk on täpsustada, et abi ei saa tagasi nõuda ostjalt, kes omandas osa varast, mille sai algselt abi saanud isik, kes peab selle õigusvastaseks ja kokkusobimatuks tunnistatud abi komisjoni varasema otsuse alusel tagastama, tuleb vaidlustatud otsust käsitada varasema, algselt abisaajalt abi tagasi nõudma kohustava otsusega seotud ja seda täiendava otsusena, kuna selles täpsustatakse nende isikute ringi, keda saab pidada antud abi saajaks ning järelikult nende isikute ringi, kes on kohustatud selle tagasi maksma, arvestades pärast selle otsuse vastuvõtmist aset leidnud sündmust, nagu selle abi algse saaja varast osa omandamist kolmanda isiku poolt.

    Kui komisjon võttis varasema otsuse, milles tehakse kohustuslikuks õigusvastane ja kokkusobimatu abi selle algselt saajalt tagasi nõuda, vastu ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse tulemusena, võib järeldada, et vaidlusalune otsus puudutab hagejat isiklikult ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, kui ta tõendab muu hulgas, et antud abi mõjutas oluliselt tema turupositsiooni. Ent hagi vastuvõetavaks tunnistamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et teda võib pidada asjassepuutuvaks isikuks EÜ artikli 108 lõike 2 tähenduses.

    Lisaks, eeltoodut arvestades ei saa asjaolu, et hageja esitas hagisid siseriiklikele kohtutele, et esiteks kohustada riigi ametiasutusi antud abi tagasi nõudma ja teiseks, et talle hüvitataks selle abi andmise tõttu tekkinud kahju, ka iseenesest olla piisav alus tema isikliku puudumuse tekkimisele selle sätte tähenduses, kuna iga isik võib potentsiaalselt niisuguseid hagisid esitada.

    (vt punktid 103–106 ja 109)