Kohtuasi C‑23/14
Post Danmark A/S
versus
Konkurrencerådet
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sø- og Handelsretten)
„Eelotsusetaotlus — EÜ artikkel 82 — Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine — Hulgipostituste levitamise turg — Otsepost — Tagasiulatuv mahahindlussüsteem — Väljatõrjuv mõju — Sama tõhusa konkurendi kriteerium — Konkurentsi kahjustava mõju tõenäosuse ja tõsiduse aste”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 6. oktoober 2015
Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine — Hulgipostituste levitamise lepingud, mis sisaldavad pika aja jooksul kehtivat tagasiulatuvat ja tingimuslikku mahahindlussüsteemi — Kuritarvitav laad, mis omab väljatõrjuvat mõju — Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine — Mõiste — Objektiivne mõiste, mis peab silmas tegevust, mis võib turustruktuuri mõjutada või mis takistab konkurentsi säilimist või arengut
(EÜ artikkel 82)
Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine — Koguseline mahahindlus — Püsikliendi mahahindlus — Vastavad kvalifikatsioonid — Hulgipostituste levitamise lepingud, mis sisaldavad püsikliendi mahahindlust — Kuritarvitav laad — Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine — Mittediskrimineeriv mahahindlus — Asjaolu, mis ei vähenda väljatõrjuvat mõju
(EÜ artikkel 82)
Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine — Objektiivne põhjendus — Tingimused — Tõendamiskoormise ulatus
(EÜ artikkel 82)
Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine — Võime piirata konkurentsi ja väljatõrjuv mõju — Hindamiskriteeriumid — Kohustus tugineda sama tõhusa konkurendi kriteeriumile — Puudumine
(EÜ artikkel 82)
Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine — Konkurentsivastane mõju — Võimaliku mõju piisav laad — Konkurentide tegelik või tõenäoline väljatõrjumine — Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine — Konkurentsivastane mõju — Olulise või märgatava laadi nõue — Puudumine
(EÜ artikkel 82)
Tegemaks kindlaks, kas turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja ja tema klientide vahel sõlmitud hulgipostituste levitamise lepingutes kokku lepitud mahahindlussüsteem, mida iseloomustab:
|
— |
mahahindluste skaala, mis sisaldab määrasid 6–16%, |
|
— |
tingimuslikkus selles mõttes, et võrdlusaasta lõpus teeb turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja kohanduse juhul, kui üleantud saadetiste hulk ei vasta esialgsele hinnangule ja |
|
— |
tagasiulatuvus selles mõttes, et juhul, kui algselt kindlaks määratud saadetiste künnist ületatakse, kohaldatakse aasta lõpus kinnitatud mahahindlusmäära kõikide asjaomasel ajavahemikul üleantud saadetiste suhtes, mitte aga üksnes nende saadetiste suhtes, mis ületasid esialgsel hinnangul põhinenud künnist, |
ja mida rakendab turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja, võib omada turul EÜ artiklit 82 rikkuvat väljatõrjuvat mõju, tuleb analüüsida kõiki juhtumi asjaolusid, eelkõige mahahindluse tegemise kriteeriume ja korda, asjaomase ettevõtja turgu valitseva seisundi ulatust ning spetsiifilisi konkurentsitingimusi asjaomasel turul. Asjaolu, et kõnealune mahahindlussüsteem katab turul suurema osa klientidest, võib olla kasulik viide selle tegevuse olulisusele ja mõjule turul, mis võib suurendada konkurentsivastase väljatõrjuva mõju võimalikkust.
Sellega seoses, esiteks, võivad teiste lepingupoolte seotus turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga ning neile avaldatav surve olla eriti tugevad, kui mahahindlus ei vasta mitte üksnes nimetatud ettevõtja kaupade ostu kasvule, mille need lepingupooled sooritasid arvessevõetaval perioodil, vaid hõlmab kõiki nende sooritatud oste. Sel viisil võivad turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja kaupu puudutava müügi suhteliselt väikesed muutused teisi lepingupooli ebaproportsionaalselt mõjutada. Igale mahahindlussüsteemile, mida kohaldatakse suhteliselt pika aja jooksul müüdud koguste alusel, on omane, et ostjale tekkiv surve saavutada soodustuse saamiseks vajalik käive või hoiduda ettenähtud kahju kandmisest, mis on ette nähtud kogu ajavahemiku osas, kasvab selle ajavahemiku lõpus. Seega võib selline mahahindlussüsteem lihtsustada turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal oma kliente endaga siduda ning üle meelitada konkurentide kliente, tõmmates seega endale asjaomasel turul konkurentsile avatud nõudluse. See tõmbeefekt on veelgi suurem, kui mahahindlus kehtib vahet tegemata nii seaduslikule monopolile kuuluva nõudluse vaidlustatud osa kui ka vaidlustamata osa suhtes.
Teiseks seab äärmiselt suur turuosa seda omava ettevõtja jõupositsioonile, mis teeb temast kohustusliku partneri ja mis kindlustab talle sõltumatu tegutsemise. Neil asjaoludel on selle ettevõtja konkurentidel eriti raske kogumüügi mahul põhinevaid mahahindlusi üle pakkuda. Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja on turul oma tuntavalt suurema turuosa tõttu üldiselt möödapääsmatu kaubanduspartner.
Neil asjaoludel omab ettevõtja poolt rakendatud mahahindlussüsteem, mille eesmärk on kliente formaalse kohustuseta enda külge sidumata siiski muuta ostutehingute sooritamine konkureerivate ettevõtjate juures oma klientide jaoks raskemaks, konkurentsivastast väljatõrjuvat mõju.
(vt punktid 23–25, 33–35, 40, 42, 50 ja resolutsiooni punkt 1)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 26)
Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma klientidele mahahindluste pakkumise korral rikub erinevalt mahul põhinevast mahahindlusest, mis on eranditult seotud asjaomaselt tootjalt sooritatud ostude mahuga ja mis reeglina ei riku EÜ artiklit 82, seda artiklit lojaalsusel põhinev mahahindlus, mille eesmärk on rahaliste soodustuste andmise kaudu takistada seda, et kliendid katavad kogu oma vajaduse või sellest olulise osa konkureerivate tootjate käest oste sooritades. Sellega seoses, süsteem, millega ei kaasne ostjate kohustust või lubadust sooritada oste eranditult või teatud osas nende vajadusest turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja juures, eristub lojaalsusel põhinevast mahahindlusest.
Mahahindlussüsteemi ei saa pidada lihtsaks kogusel põhinevaks mahahindluseks, kuna kõnealust mahahindlust ei kohaldata mitte iga individuaalse tellimuse suhtes, mis vastaks seega tarnija kulude säästmisele, vaid seda tehakse kõikide tellimuste alusel, mis konkreetsel ajavahemikul on esitatud. Neil asjaoludel ja selleks, et teha kindlaks, kas turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja kuritarvitas oma seisundit, kohaldades sellist mahahindlussüsteemi, tuleb hinnata kõiki asjaolusid, eelkõige mahahindluse tegemise kriteeriume ja korda, ning analüüsida, kas mahahindluse eesmärk on soodustuse abil, mis ei põhine mingil seda õigustaval majanduslikul sooritusel, võtta ostjalt võimalus valida oma tarneallikaid või seda võimalust piirata, tõkestada konkurentide turuletulekut, kohaldada kaubanduspartneritele võrdväärsete tehingute puhul ebavõrdseid tingimusi või tugevdada turgu valitsevat seisundit moonutatud konkurentsi abil.
(vt punktid 27–29 ja 64)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 38)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 47–49)
EÜ artiklist 82 ei saa tuletada õiguslikku kohustust, et turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja mahahindlussüsteemi kuritarvitava laadi tuvastamine peab süstemaatiliselt põhinema sama tõhusa konkurendi kriteeriumil. Selle järelduse mõjul ei saa siiski põhimõtteliselt välistada sama tõhusa konkurendi kriteeriumi kasutamist juhtumites, kus on vaidluse all mahahindlussüsteem, selleks et kontrollida selle vastavust EÜ artiklile 82.
Seevastu sellises olukorras, mida iseloomustab turgu valitsevat seisundit omavale ettevõtjale kuuluv väga suur turuosa ja sellele ettevõtjale eelkõige seadusjärgse monopoliga antud struktuurilised eelised, mis hõlmab asjaomasel turul väga suure osa, on sama tõhusa konkurendi kriteeriumi kohaldamine asjakohatu, kuna turu struktuur muudab sama tõhusa konkurendi turule tulemise praktiliselt võimatuks.
Lisaks võib sellisel turul, millele juurdepääsu eest kaitsevad suured turutõkked, vähem tõhusa konkurendi olemasolu aidata kaasa konkurentsisurve pingestumisele sel turul ja seega avaldada turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevusele sunnimõju.
Järelikult tuleb sama tõhusa konkurendi kriteeriumi käsitleda ühe instrumendina teiste seas, mille abil saab hinnata turgu valitseva seisundi kuritarvitamist mahahindlussüsteemi rakendamisel.
(vt punktid 57–62 ja resolutsiooni punkt 2)
EÜ artikli 82 kohaldamisalasse kuuluvad vaid need turgu valitsevat seisundit omavad ettevõtjad, kelle tegevusel võib olla turul konkurentsivastane mõju. Mahahindlussüsteemi võimet piirata konkurentsi tuleb seega hinnata kõiki olulisi asjaolusid arvestades, eelkõige korda ja kriteeriume, mille alusel mahahindlust teostatakse, puudutatud klientide arvu ja selle turu tunnuseid, kus turgu valitsev ettevõtja tegutseb. Sellise hinnangu eesmärk on teha kindlaks, kas turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevus põhjustab konkurentide tegeliku või potentsiaalse väljatõrjumise, kahjustades konkurentsi ja seega tarbijate huve.
(vt punktid 67–69, 74 ja resolutsiooni punkt 3)
Mis puudutab konkurentsivastase mõju olulist või märgatavat laadi, siis kuigi on tõsi, et turgu valitseva seisundi tuvastamine ei ole iseenesest etteheide sellele ettevõtjale, võib sellise ettevõtja tegevus, mis tuleneb asjaolust, et konkurentsi struktuur on juba nõrgestatud, olla aluseks tema turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele. Turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal lasub seega eriline kohustus mitte kahjustada oma tegevusega tõhusat ja moonutamata konkurentsi siseturul.
Pealegi, kuna turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja olemasolu tõttu on konkurentsi struktuur asjaomasel turul juba nõrgestatud, võib selle struktuuri iga lisapiirang kujutada endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.
Sellest järeldub, et vähese mõju künnise (de minimis-künnis) kindlaksmääramine selleks, et tuvastada turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, ei ole põhjendatud. Nimelt on see konkurentsivastane tegevus juba oma laadilt selline, et see võib seada märkimisväärseid konkurentsipiiranguid või isegi kaotada konkurentsi turul, kus asjaomane ettevõtja tegutseb.
(vt punktid 70–74 ja resolutsiooni punkt 3)