1. 

Apellatsioonkaebusega palub Kreeka Vabariik tühistada Üldkohtu otsus Kreeka vs. komisjon (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”) ( 2 ), milles kohus jättis rahuldamata liikmesriigi hagi, milles paluti tühistada komisjoni 7. detsembri 2011. aasta otsus 2012/157/EL hüvitusabi kohta, mida maksis Kreeka põllumajanduskindlustustega tegelev asutus (ELGA) aastatel 2008 ja 2009 (edaspidi „vaidlusalune otsus”) ( 3 ).

2.

ELTL artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

3.

ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt võib siseturuga kokkusobivaks pidada abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

4.

Euroopa Komisjon avaldas 22. jaanuaril 2009 teatise, mis käsitles ajutist ühenduse riigiabi meetmete raamistikku praeguses finants‑ ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (edaspidi „AÜR”) ( 4 ). Ta märkis seal eeskätt, et lisaks finantssüsteemi erakorralisele toetamisele tuleb käesoleva ülemaailmse kriisi puhul teha ka erakorralisi otsuseid poliitilisel tasandil. ( 5 ) Arvestades kriisi tõsidust ja selle mõju liikmesriikide majandusele üldiselt, leidis komisjon, et teatavat liiki riigiabi on nende raskuste leevendamiseks piiratud ajavahemikul õigustatud ning seda võib järelikult ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel pidada ühisturuga kokkusobivaks.

5.

Tunnistades, et ta lubab ajutiselt ja teatud tingimuste täitmise korral ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva riigiabi andmise, täpsustas komisjon, et see luba ei käsitle abi ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega. ( 6 )

6.

AÜR punktis 7 märkis komisjon järgmist:

„Komisjon kohaldab käesolevat teatist alates 17. detsembrist 2008, mil komisjon jõudis põhimõttelisele kokkuleppele selle sisus, arvestades rahanduslikku ja majanduslikku konteksti, mis nõudis kohest tegutsemist. Käesolev teatis on koostatud lähtuvalt praegustest erakorralistest ja ajutistest finantsprobleemidest seoses panganduskriisiga ja seda kohaldatakse üksnes kuni 31. detsembrini 2010. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist võib komisjon teatise enne nimetatud kuupäeva uuesti läbi vaadata tähtsatel konkurentsi‑ või riskikapitalipoliitikaga seotud kaalutlustel. […]

[…]

Kooskõlas komisjoni teatisega kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks [ ( 7 )] kohaldab komisjon abi suhtes, millest ei ole teatatud, järgmisi dokumente:

[…]”

7.

AÜR‑i muudeti komisjoni teatisega, mis avaldati 31. oktoobril 2009. ( 8 ) Selle teatise punktis 1 on märgitud:

„[…]

[AÜR] [p]unktis 4.2 osutatud võimalust anda ühisturuga kokkusobivat abi piiratud summas ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega. Põllumajandustootjatel aga on finantskriisi tagajärjel üha raskem laenu saada.

[…] [O]n asjakohane võtta kasutusele spetsiaalne, ühisturuga kokkusobiv piiratud summas antav abi ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega.”

8.

AÜR punkt 4.2.2 kolmanda lõigu alapunkt h sätestab selle teatise järgses redaktsioonis järgmist:

„Komisjon peab sellist riigiabi [ELTL] artikli [107] lõike 3 punkti b alusel ühisturuga kokkusobivaks, kui järgmised tingimused on täidetud:

[…]

9.

See AÜR muudatus jõustus 28. oktoobril 2009.

10.

Seadusega nr 1790/1988 asutati avalikes huvides tegutsev asutus „Kreeka põllumajanduskindlustustega tegelev asutus” (ELGA). ELGA on eraõiguslik juriidiline isik, mis kuulub täielikult riigile; selle ülesanne on eelkõige põllumajandusettevõtjate taime‑ ja loomakasvatustoodangu ning taime‑ ja loomaressursside kindlustamine looduslikest ohtudest tingitud kahju vastu.

11.

Vastavalt seaduse nr 1790/1988 artiklile 3a kohtuasja asjaolude toimumise ajal kehtivas redaktsioonis on ELGA kindlustuskeem kohustuslik ja hõlmab looduslikke ohte nagu üleujutused või põud. Artikliga 5a kehtestati põllumajandusettevõtjatele, kes on nimetatud skeemi kohaselt kindlustatud isikud, selle tarbeks spetsiaalne kindlustusmakse, mis tuleb maksta ELGA‑le. See makse läheb riigieelarvesse ja selle määr erineb lähtuvalt sellest, kas kindlustus hõlmab loomset või taimset toodangut.

12.

Majandus‑ ja rahandusminister ning maaelu arengu ja toidu minister võtsid 30. jaanuaril 2009 vastu ministrite määruse nr 262037 erakorraliselt makstava hüvitise kohta kahju korral põllumajandustoodangule (edaspidi „ministrite määrus”). Ministrite määrus nägi ette, et ELGA maksab erakorraliselt 425 miljoni euro ulatuses hüvitisi teatavate taimekultuuride toodangu vähenemise tõttu, mis oli 2008. viljelusaastal tingitud halbadest ilmastikuoludest. Selle kohaldamisega ELGA eelarvesse tekkivaid kulusid rahastati laenu abil, mille kohta ELGA oli pankadega sõlminud riigi tagatisega laenulepingu.

13.

Vastuseks komisjoni teabenõudele teavitas Kreeka Vabariik 20. märtsi 2009. aasta kirjas komisjoni, et ELGA oli muu hulgas 2008. aastal põllumajandusettevõtjatele välja maksnud hüvitisi kindlustusega hõlmatud kahju eest summas 386986648 eurot. See summa saadi osaliselt tootjate tasutud kindlustusmaksetest ja osaliselt vahenditest, mis tulenevad 444 miljoni euro suurusest laenust, mille kohta ELGA‑l oli pangaga sõlmitud riigi tagatisega laenuleping.

14.

Komisjon algatas 27. jaanuari 2010. aasta otsusega ( 9 ) ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse asjas C 3/10 (ex NN 39/09), mis puudutab ELGA poolt aastatel 2008 ja 2009 makstud hüvitisi.

15.

Komisjon võttis 7. detsembril 2011 vastu vaidlusaluse otsuse, milles sätestati järgmist:

„Artikkel 1

1.   Hüvitised, mida [ELGA] põllumajandustootjatele 2008. ja 2009. aastal maksis, kujutavad endast riigiabi.

2.   2008. aastal spetsiaalse kohustusliku kindlustusskeemi raames antud hüvitusabi on siseturuga kokkusobiv 349493652,03 euro ulatuses, mille ELGA andis tootjatele, et hüvitada nende taimekasvatustoodangule põhjustatud kahju, samuti on siseturuga 91500 euro ulatuses kokkusobiv abi, mille eesmärk oli hüvitada kahju, mida põhjustasid taimekasvatustoodangule karud, ja nimetatud abi raames võetud korrektiivmeetmetega seotud abi. 2008. aastal spetsiaalse kindlustusskeemi raames välja makstud hüvitusabi ülejäänud summa on siseturuga kokkusobimatu.

3.   2009. aastal [ministrite määruse] alusel antud hüvitusabi on siseturuga kokkusobiv 27614905 euro ulatuses.

Hüvitusabi ülejäänud osa summas 387404547 eurot, mis anti tootjatele enne 28. oktoobrit 2009, on siseturuga kokkusobimatu. See järeldus ei käi abi kohta, mis vastas selle andmise hetkel kõikidele [komisjoni 20. detsembri 2007. aasta] määruses (EÜ) nr 1535/2007[, milles käsitletakse [ELTL artiklite 107 ja 108] kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, lk 35),] kehtestatud tingimustele.

Artikkel 2

1.   Kreeka [Vabariik] võtab kõik vajalikud meetmed, et nõuda artiklis 1 osutatud siseturuga kokkusobimatu abi, mis on juba õigusvastaselt abisaajate käsutusse antud, nendelt tagasi.

[…]”

16.

Kreeka Vabariik esitas 8. veebruaril 2012 Üldkohtu kantseleisse hagiavalduse, paludes vaidlusalune otsus tühistada. Samal päeval Üldkohtu kantseleisse laekunud eraldi dokumendiga esitas Kreeka Vabariik ELTL artiklite 278 ja 279 alusel ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, paludes peatada vaidlusaluse otsuse täitmine. Üldkohtu presidendi määrusega kohtuasjas Kreeka vs. komisjon ( 10 ) peatati vaidlusaluse otsuse täitmine osas, milles Kreeka Vabariiki kohustati abisaajatelt tagasi nõudma kokkusobimatu abi, mis oli märgitud vaidlusaluse otsuse artiklis 1.

17.

Kreeka Vabariik esitas vaidlusaluse otsuse tühistamise hagi põhjendamiseks seitse väidet. Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega hagi tervikuna rahuldamata.

18.

Kreeka Vabariik esitas 19. septembril 2014 Euroopa Kohtu kantseleisse apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlusalune otsus ning mõista kohtukulud välja komisjonilt.

19.

Kreeka Vabariik esitab apellatsioonkaebuse põhjenduseks kolm väidet. Esimene käsitleb sisuliselt ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumist, põhjenduse puudumist ja tõendite moonutamist ning on jaotatud kaheks osaks. Esimeses osas heidab Kreeka Vabariik Üldkohtule ette, et riigi vahenditeks loeti kohustuslikke makseid, mida 2008. ja 2009. aastal tasusid põllumajandusettevõtjad, kellele nendel aastatel maksti hüvitusabi. Teises osas heidab ta Üldkohtule ette, et ta ei järeldanud, et neile sissemaksetele vastavad summad tuleks tagasi nõutavast abist maha arvata, kuna need summad ei saanud kõnealustele põllumajandusettevõtjatele anda majanduslikku eelist, mis võiks konkurentsi moonutada. Teine väide käsitleb ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumist ja põhjenduse puudumist ning Kreeka Vabariik heidab sellega Üldkohtule sisuliselt ette, et ta järeldas, et ELGA poolt 2009. aastal tehtud hüvitismaksed olid nende saajatele andnud valikulise eelise, mis võib kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust, ning on seetõttu riigiabi. Erakorraline kriisiolukord Kreeka majanduses tollel ajal takistaks sellise järelduse tegemist. Kolmas väide käsitleb ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ekslikku tõlgendamist ja kohaldamist ning põhjenduse puudumist. Selle väite esimeses osas heidab Kreeka Vabariik Üldkohtule ette, et ta järeldas, et 2009. aastal tehtud vaidlusaluseid makseid ei saa tunnistada siseturuga kokkusobivaks selle sätte alusel, kuna AÜR‑iga ette nähtud riigiabi distsipliini leevendamist ei kohaldatud põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele. Ta väidab, et Üldkohus oleks pidanud sellega seoses arvestama eespool välja toodud kriisiolukorda. Teises osas heidab ta Üldkohtule ette, et viimane ei hinnanud tema argumente, mille kohaselt vaidlusalune otsus oli ebaproportsionaalne, kuna selles kohustati 2011. aasta detsembris tagasi nõudma ELGA poolt 2008. ja 2009. aastal tasutud hüvitised, ehkki kriis oli vahepeal süvenenud.

20.

Komisjon palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

21.

Kreeka Vabariik esitas 30. septembril 2014 Euroopa Kohtu kantseleisse jõudnud dokumendis ELTL artiklite 278 ja 279 alusel ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles palus Euroopa Kohtul eeskätt peatada vaidlustatud kohtuotsuse täitmine kuni apellatsioonkaebuse kohta kohtuotsuse kuulutamiseni. Euroopa Kohtu asepresident jättis viidatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata, kuna see ei vastanud fumus boni juris’e tingimusele. ( 11 )

22.

Euroopa Kohtu kantseleisse 2. märtsil 2015 saabunud kirjas taotles Kreeka Vabariik Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 16 kolmanda lõigu alusel, et Euroopa Kohus tuleb kokku suurkojana.

23.

Euroopa Kohus otsustas 30. juuni 2015. aasta üldkoosolekul saata asja selle sätte alusel suurkojale kodukorra artiklit 181 võimalikuks kohaldamiseks. Ta leidis lisaks, et kohtuasjas ei ole vaja korraldada kohtuistungit ega esitada ettepanekut.

24.

Esimesel arutelul leidis suurkoda siiski, et apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimese osa käsitlemine annab alust kohtuistungi korraldamisele ja ettepaneku esitamisele. 2. septembri 2015. aasta üldkoosolekul otsustas Euroopa Kohus seega algatada suulise menetluse ja palus pooltel keskenduda oma kohtukõnedes apellatsioonkaebuse sellele osale.

25.

Kreeka Vabariik ja komisjon esitasid oma kohtukõned 6. oktoobri 2015. aasta kohtuistungil.

26.

Piirdun apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimese osa hindamisega. Nagu eelnevalt märkisin, viis just Kreeka Vabariigi argumentide see osa suurkoja järelduseni, et vaatamata 30. juuni 2015. aasta üldkoosoleku esialgsetele juhistele, tuleb siinses asjas korraldada kohtuistung ja esitada kohtujuristi ettepanek.

27.

Rõhutan algusest peale, et siinne ettepanek hindab üksnes nende argumentide vastuvõetavust ja põhjendatust, mis puudutavad sisuliselt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b vahetu kohaldamise põhimõtet, sõltumata AÜR‑is sätestatud tingimustest. Selles õiguslikus hinnangus ei soovita sugugi käsitleda aluseks olevat majanduslikku küsimust. Seetõttu ei kinnita ma ega lükka ümber Kreeka põllumajandussektoris tekkinud raskusi alates 2008. aastast ega hinda ammugi nende ulatust. ( 12 )

28.

Kreeka Vabariik leiab, et Üldkohus on ekslikult jätnud tuvastamata, et ELGA poolt 2009. aastal tehtud vaidlusalused maksed olid siseturuga kokkusobivad vahetult ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel. Sellel perioodil Kreekat tabanud kriis oli kaasa toonud selle sätte tähenduses tõsise häire tema majanduses, mis põhjendas abi andmist põllumajandussektori ettevõtjatele. Sellise abi välistamine AÜR‑iga ette nähtud leevendamiskorra alt enne selle korra muudatust 2009. aasta oktoobris ei oma mingit tähtsust. Erakorralised kriisiolud, mis mõjutasid Kreeka majandust kõnealuse abi andmise hetkel, erinevad nimelt maailma mastaabis esinenud finantskriisist, mille põhjal oli see teatis vastu võetud.

29.

Komisjon väidab, et Kreeka Vabariigi argumentide see osa on vastuvõetamatu. Esiteks soovitakse sellega vaidluse alla seada Üldkohtu faktide hindamist. Teiseks on selle kohta esitatud argumendid hilinenud, kuna Kreeka Vabariik ei tõendanud esimeses astmes erakorralisi kriisiolusid, millele see riik apellatsioonkaebuses viitab. Komisjon vaidlustab samuti kolmanda väite esimese osa põhjendatuse.

30.

Nõustuda ei saa komisjoni seisukohaga, et kolmanda väite esimene osa ei ole vastuvõetav.

31.

Vastab tõele, et ELTL artikli 256 lõike 1 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu kohaselt saab edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Niisiis on Üldkohus ainsana pädev tuvastama ja hindama asjassepuutuvaid fakte ning hindama tõendeid; ning välja arvatud juhul, kui neid on moonutatud, ei kujuta nende hindamine endast õigusküsimust, mida Euroopa Kohus saab apellatsioonkaebuse raames kontrollida. ( 13 )

32.

Kolmanda väite esimese osa eesmärk ei ole siiski paluda Euroopa Kohtul uuesti hinnata asjaolusid, mida Üldkohus juba hindas seoses Kreeka Vabariigi argumentidega majanduskriisist, mis teda oli 2009. aastal tabanud. Apellatsioonkaebuse selle osaga heidab Kreeka Vabariik üksnes ette, et Üldkohus on väidetavalt õigusnormi rikkunud, tõlgendades ja kohaldades ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b nii, et seda sätet ei saa kohaldada vahetult ja AÜR‑ist sõltumatult.

33.

Lisaks ei veena mind komisjoni põhjendused, et nende argumentidega soovitakse hilinenult esitada asjaolusid, mida ei tõendatud Üldkohtus.

34.

Üldkohtu toimikust ilmneb (nagu Üldkohus meenutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 135), et Kreeka Vabariik põhjendas oma tühistamishagi sellega, et tema majandus oli tõsises kriisis alates 2008. aasta lõpust. Selle argumendiga sooviti muu hulgas tõendada, et ELGA poolt 2009. aastal tehtud vaidlusalused maksed oleks tulnud tunnistada siseturuga kokkusobivaks, tuginedes ELTL artikli 107 lõike 3 punktile b. Üldkohus aga ei võtnud vaidlustatud kohtuotsuses seisukohta küsimuses, kas esines nimetatud sätte tähenduses tõsine häire Kreeka majanduses. Tühistamishagi neljandale väitele vastates järeldas Üldkohus sisuliselt, et AÜR oli komisjonile siduv ja et seetõttu ei pidanud ta ELGA poolt 2009. aastal tehtud makseid tunnistama siseturuga kokkusobivaks vahetult ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b põhjal. ( 14 ) Nagu eelnevalt märgitud, ( 15 ) siis on just see õiguslik arutluskäik apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimese osa ese.

35.

Põhiküsimuses tuleb esmalt meelde tuletada, et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 185‐188 järgmist:

36.

Seejärel tuleb meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada kitsalt, kuna selles kehtestatakse erand üldpõhimõttest, et riigiabi on ühisturuga kokkusobimatu. ( 16 )

37.

Niisiis ei ole selle sätte alla kuuluv abi ex lege kokkusobiv siseturuga, vaid komisjon võib seda lugeda siseturuga kokkusobivaks. Selle hinnangu andmine on vaid kõnealuse institutsiooni pädevuses ning ta tegutseb liidu kohtute kontrolli all. ( 17 )

38.

Üldkohus meenutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 161 viidatud väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on komisjonil selles küsimuses ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine eeldab keerukate majanduslike ja sotsiaalsete hinnangute andmist, mida tuleb teostada ühenduse kontekstis. Euroopa Kohus ei saa sellise vabaduse kasutamise seaduslikkuse kontrollimisel asendada komisjoni hinnangut enda omaga, vaid peab piirduma sellega, et uurib, ega viidatud hinnangus ei ole tehtud ilmset viga või võimu kuritarvitatud. ( 18 )

39.

Mis puudutab siinses asjas ELGA poolt 2009. aastal Kreekas põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antud abi hindamist ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, siis on komisjon piiranud seda kaalutlusõigust AÜR‑i vastuvõtmisega. Algses redaktsioonis välistas see teatis tõepoolest sellise abi riigiabi distsipliinile tehtud leevenduskorrast, mis selle teatisega oli kehtestatud. ( 19 ) Kohtuistungil märkis komisjon sisuliselt, et see välistamine oli põhjendatud eripäradega põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevas valdkonnas, mis saab Euroopa Liidu tasandil toetusmeetmeid. Komisjon otsustas ka oma ulatusliku kaalutlusõiguse kasutamise raames hiljem AÜR‑i nimetatud osas muuta, et teatist saaks kindlatel tingimustel kohaldada ka abile, mida oli alates 28. oktoobrist 2009 antud põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele. Komisjoni sõnul oli see areng põhjendatud põllumajandustootjate kasvavate raskustega rahastamisele juurdepääsul.

40.

Nagu Üldkohus õigustatult meenutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 187, siis on komisjon riigiabi valdkonnas seotud tema enda vastu võetud raamprogrammide ja teatistega, tingimusel, et need ei kaldu kõrvale aluslepingu sätetest või mõnest muust esmase õiguse normist. ( 20 )

41.

Lisaks ei soovi Kreeka Vabariik oma apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimese osaga seada kahtluse alla vaidlustatud kohtuotsuse seda osa, milles Üldkohus hindas liikmesriigi esitatud õigusvastasuse väidet AÜR punkti 4.2.2 kolmanda lõigu alapunkti h kohta ning järeldas, et nimetatud punkt on ilma põhjendusteta jätnud leevenduskorrast välja põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antud abi. Samuti ei soovi ta kritiseerida vaidlustatud kohtuotsuse osa, milles Üldkohus lükkas tagasi tema argumendid selle kohta, et komisjonil oli kohustus kohaldada 2009. aasta oktoobris AÜR‑is tehtud muudatusi tagasiulatuvalt alates 17. detsembrist 2008.

42.

Seetõttu leian, et Euroopa Kohus peaks kolmanda väite esimese osa kohta otsustama, et Üldkohus järeldas õigustatult, et komisjoni ei saanud kõrvale kalduda AÜR‑ist ja eelkõige selle punkti 4.2.2 kolmanda lõigu alapunktis h sätestatud väljajättest, mis puudutas ELGA poolt 2009. aastal antud vaidlusalust abi, ilma et teda olenevalt olukorrast karistataks selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse. ( 21 )

43.

Asjaolu, et AÜR võeti vastu ilma, et Kreeka Vabariik oleks oma heakskiidu andnud, ei oma selles osas tähtsust, nagu ka komisjon kohtuistungil õigustatult rõhutas vastusena pooltele esitatud ühele küsimusele. Vastab tõele, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on ELTL artikli 108 lõike 1 alusel komisjoni välja pakutud suunised üks osa regulaarsest ja tavapärasest koostööst, mille raames komisjon vaatab koos liikmesriikidega pidevalt läbi olemasolevaid abikavasid ja pakub neile välja asjakohaseid meetmeid, mida nõuavad ühisturu järkjärguline areng või toimimine. ( 22 ) Kui liikmesriik nõustub pakutud asjakohaste meetmetega, on need tema suhtes siduvad. ( 23 ) Siiski ei kohaldata neid põhimõtteid sellisele teatisele nagu AÜR, millega komisjon piiras oma ulatusliku kaalutlusõiguse kasutamist, mis tal on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, tingimusel et see teatis ei kaldu kõrvale aluslepingu sätetest.

44.

Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata kolmanda väite esimene osa ilmse põhjendamatuse tõttu tagasi.