|
28.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/7 |
Euroopa Kohtu (kümnes koda) 15. juuli 2015. aasta määrus (Administrativen sad – Varna eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – „Koela-N” EOOD versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika” Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite
(Kohtuasi C-159/14) (1)
((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Neutraalse maksustamise põhimõte - Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus - Mõiste „kaubatarned” - Kaubatarnete olemasolu tingimused - Tõendite puudumine selle kohta, et kaup oli otsese tarnija tegelikus omandis - Tarnijate poolt maksuasutustele kaasabi osutamata jätmine - Kauba pealelaadimise mittetoimumine - Aspektid, mis põhjendavad maksupettuses osalemist))
(2015/C 320/09)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen sad – Varna
Põhikohtuasja menetluse pooled
Kaebaja:„Koela-N” EOOD
Vastustaja: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika” Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite
Resolutsioon
|
1. |
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui liikmesriigi maksuasutus järeldab, et kaubatarnet ei ole toimunud – mille tagajärjel ei saa omanik omandamisel tasutud käibemaksu maha arvata –, kuna omandaja ei saanud ostetud kaupa kätte, vaid see saadeti otse kolmandale isikule, kellele ostja kauba edasi müüs, või põhjusel, et sellele omandajale kauba otse tarninud isik ei saanud ostetud kaupa ise kätte, vaid saatis selle otse omandajale. |
|
2. |
Asjaolu, et maksukohustuslase eelnevad tarnijad ei osutanud maksuasutustele kaasabi, ja asjaolu, et asjaomase kauba pealelaadimist ei toimunud, ei ole iseenesest objektiivsed alused, mis on piisavad järeldamaks, et kõnealune maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, millega seoses soovib ta kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, on seotud maksupettusega. Siiski on kaks eelnimetatud asjaolu objektiivsed alused, mida võib kõikide pidepunktide ja faktiliste asjaolude tervikuna hindamisel arvesse võtta, et teha kindlaks, kas kõnealune maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, millega seoses soovib ta kasutada oma mahaarvamise õigust, on seotud maksupettusega. |