Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2015. aasta otsus (High Court of Justice, Family Division (England and Wales) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – A versus B

(Kohtuasi C-489/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Pooleliolevad kohtuasjad - Artikkel 16 ja artikli 19 lõiked 1 ja 3 - Lahuselu tuvastamise menetlus ühes liikmesriigis ja abielu lahutamise menetlus teises liikmesriigis - Selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena - Mõiste „kindlaks tehtud pädevus” - Esimese menetluse raugemine ja uue abielu lahutamise menetluse alustamine esimeses liikmesriigis - Tagajärjed - Ajavahe liikmesriikide vahel - Mõju, mida see avaldab kohtumenetluste alustamisele))

(2015/C 389/12)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice, Family Division (England and Wales)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: A

Kostja: B

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 19 lõikeid 1 ja 3 tuleb samade poolte vahel kahes erinevas liikmesriigis alustatud lahuselu tuvastamise ja abielu lahutamise menetluste puhul tõlgendada nii, et sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus esimene kohtumenetlus esimeses liikmesriigis raugeb pärast teise kohtu poole pöördumist teises liikmesriigis, ei ole samal ajal pooleliolevate kohtuasjade tingimused enam täidetud, ning järelikult tuleb asuda seisukohale, et esimese kohtumenetluse kohtu pädevust ei saa lugeda kindlaks tehtuks.

(1)  ELT C 26, 26.1.2015.