14.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 302/7 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 16. juuli 2015. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Beteiligungsgesellschaft Larentia + Minerva mbH & Co. KG versus Finanzamt Nordenham (C-108/14) ja Finanzamt Hamburg-Mitte versus Marenave Schiffahrts AG (C-109/14)
(Liidetud kohtuasjad C-108/14 ja C-109/14) (1)
((Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Kuues direktiiv 77/388/EMÜ - Artikkel 17 - Mahaarvamisõigus - Osaline mahaarvamine - Käibemaks, mille tasusid valdusühingud oma tütarettevõtjatesse investeeritud kapitali omandamisel - Tütarettevõtjatele osutatavad teenused - Usaldusühingutena asutatud tütarettevõtjad - Artikkel 4 - Sellise isikute grupi moodustamine, keda saab käsitada ühe maksukohustuslasena - Tingimused - Alluvussuhte olemasolu tingimus - Vahetu õigusmõju))
(2015/C 302/08)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesfinanzhof
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Beteiligungsgesellschaft Larentia + Minerva mbH & Co. KG (C-108/14), Finanzamt Hamburg-Mitte (C-109/14)
Kostjad: Finanzamt Nordenham (C-108/14), Marenave Schiffahrts AG (C-109/14)
Resolutsioon
1. |
Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (muudetud nõukogu 24. juuli 2006. aasta direktiiviga 2006/69/EÜ) artikli 17 lõikeid 2 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et:
|
2. |
Kuuenda direktiivi 77/388 (muudetud direktiiviga 2006/98) artikli 4 lõike 4 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis annavad võimaluse moodustada selles sättes nimetatud käibemaksugrupi üksnes neile üksustele, mis on juriidilised isikud ja seotud sellist gruppi ühendava ettevõtjaga alluvussuhte kaudu, välja arvatud juhul, kui need kaks nõuet kujutavad endast vajalikku ja sobivat meedet, et ennetada kuritarvitavat praktikat või käitumist või võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega, viimast tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul. |
3. |
Kuuenda direktiivi 77/388 (muudetud direktiiviga 2006/98) artikli 4 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellel ei ole vahetu õigusmõju, mis võimaldaks maksukohustuslastel nõuda liikmesriigilt selle kohaldamist juhul, kui vastava liikmesriigi õigusnormid ei ole selle sättega kooskõlas ja neid ei saa tõlgendada viimasega kokkusobivana. |