Kokkuvõte

1. Ametnike hagid – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

2. Ametnikud – Edutamine – Edutamata jäetud kandidaadi kaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artiklid 25, 45 ja artikli 90 lõige 2)

3. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtu kontroll tõendite hindamise üle – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(ELTL artikli 257 lõige 3; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

4. Ametnikud – Edutamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1. Põhjendamiskohustus kujutab endast olulist vorminõuet, mida tuleb eristada põhjenduste põhjendatusest, mis puudutab vaidlusaluse akti sisulist õiguspärasust. Seega on akti sisulist põhjendatust käsitlevad etteheited ja argumendid ainetud sellise väite raames, mis käsitleb põhjenduse puudumist või ebapiisavust.

(vt punkt 20)

Viide:

Üldkohus: 18. jaanuar 2012, kohtuasi T‑422/07: Djebel – SGPS vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).

2. Ametisse nimetav asutus ei pea põhjendama edutamata jätmise otsuseid. Seevastu peab ta põhjendama otsuseid, millega jäetakse rahuldamata kaebused, mille esitasid edutamata jäetud kandidaadid personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel, kuna nende otsuste põhjendust peetakse kokkulangevaks otsuste põhjendusega, mille peale kaebused esitati. Kuna edutamine toimub valiku alusel, peab kaebuse rahuldamata jätmise põhjendus puudutama seadusega kehtestatud tingimusi, mille täitmisest seavad personalieeskirjad sõltuvusse menetluse õiguspärasuse. Eriti ei ole ametisse nimetav asutus kohustatud väljalangenud kandidaadile tema ja edutatud kandidaadi kohta läbi viidud võrdlevast hindamisest teada andma. Piisab kui kaebuse rahuldamata jätmise otsuses toob ametisse nimetav asutus asjaomasele ametnikule välja tema kandidatuuri tagasilükkamist põhjendava isikliku ja asjakohase põhjuse.

Lisaks näeb personalieeskirjade artikkel 45 ette, et teenete võrdlemisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik eelkõige arvesse aruandeid ametnike, nende kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamise kohta, mille põhjaliku valdamise kohta nad on esitanud tõendid, ja vajaduse korral nende poolt võetavate vastutuste määra kohta.

(vt punktid 23, 24, 26 ja 27)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. aprill 1978, kohtuasi 101/77: Ganzini vs. komisjon (EKL 1978, lk 915, punkt 10).

Üldkohus: 3. märts 1993, kohtuasi T‑25/92: Vela Palacios vs. EMSK (EKL 1993, lk II‑201, punkt 25); 11. juuni 1996, kohtuasi T‑118/95: Anacoreta Correia vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑283 ja II‑835, punkt 82); 29. mai 1997, kohtuasi T‑6/96: Contargyris vs. nõukogu (EKL AT 1997, lk I‑A‑119 ja II‑357, punkt 148); 18. detsember 1997, kohtuasi T‑142/95: Delvaux vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑477 ja II‑1247, punkt 84); 19. veebruar 1998, kohtuasi T‑3/97: Campogrande vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑89 ja II‑215, punkt 112); 21. september 1999, kohtuasi T‑157/98: Oliveira vs. parlament (EKL AT 1999, lk I‑A‑163 ja II‑851, punkt 52).

3. ELTL artikli 257 kolmanda lõigu ja Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõike 1 alusel saab Üldkohtusse pöörduda üksnes õigusküsimustes.

Ainult esimese astme kohus on pädev ühelt poolt tuvastama fakte, välja arvatud juhul, kui tema järelduste sisuline ebatäpsus on tingitud talle esitatud kohtutoimiku dokumentidest, ja teiselt poolt neid fakte hindama. Seega ei ole esimese astme kohtu poolt faktide hindamine Üldkohtu kontrollile alluv õiguslik küsimus, välja arvatud juhul, kui on moonutatud kohtule esimeses astmes esitatud tõendeid. Kui esimese astme kohus on faktilisi asjaolusid tuvastanud või hinnanud, on Üldkohus pädev kontrollima nende faktiliste asjaolude õiguslikku kvalifikatsiooni ja esimese astme kohtu poolt neist tuletatud õiguslikke tagajärgi.

(vt punktid 34 ja 49)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. september 1997, kohtuasi C‑59/96 P: Koelman vs. komisjon (EKL 1997, lk I‑4809, punkt 31); 6. jaanuar 2004, liidetud kohtuasjad C‑2/01 P ja C‑3/01 P: BAI ja komisjon vs. Bayer (EKL 2004, lk I‑23, punkt 47).

Üldkohus: 7. detsember 2011, kohtuasi T‑274/11 P: Mioni vs. komisjon (punkt 18); 4. september 2012, kohtuasi T‑642/11 P: Mische vs. parlament (punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

4. Selleks et hinnata teenistuse huve ja personalieeskirjade artikli 45 alusel edutamise kandidaatideks olevate ametnike kvalifikatsioone ja teeneid, on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus ning selles valdkonnas peab liidu kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud kaalutlusõiguse piiridesse ega ole ilmselgelt neid piire ületanud. Seega ei saa liidu kohus ametisse nimetava asutuse asemel hinnata kandidaatide kvalifikatsiooni ja teeneid.

(vt punkt 44)

Viited:

Euroopa Kohus: 3. aprill 2003, kohtuasi C‑277/01 P: parlament vs. Samper (EKL 2003, lk I‑3019, punkt 35).

Üldkohus: 16. detsember 2010, kohtuasi T‑175/09 P: nõukogu vs. Stols (punkt 23).

„Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Ametnikud — Edutamine — 2007. aasta edutamine — Otsus jätta apellant palgaastmele AST 7 edutamata — Põhjendamiskohustus — ELTL artikkel 266 — Personalieeskirjade artikkel 45 — Põhjenduste vasturääkivus — Teenete võrdlev hindamine — Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus”

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 14. novembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑75/11: Bouillez vs. nõukogu selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Vincent Bouillezi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu käesoleva astme kohtukulud.

Staff case summary