26.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 313/34

6. septembril 2013 esitatud hagi — Navarra de Servicios y Tecnologías versus komisjon

(Kohtuasi T-487/13)

2013/C 313/64

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Navarra de Servicios y Tecnologías SA (Pamplona, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Andérez González)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul tühistada vaidlustatud otsus hagejast äriühingut puudutavas osas ja mõista kohtukulud sõnaselgelt välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1)

Esimene väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1.

Hageja väidab selle kohta, et:

—

ei ole antud riigiabi, sest kõnesoleval juhul ei ole riik sekkunud riigi ressursside ülekandmise kaudu, majandustegevusega tegelevate üksuste jaoks puuduvad eelised, konkurentsi ei ole moonutatud ning puudub oht liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

2)

Teine väide, et rikuti ELTL artikli 106 lõiget 2 ning 2. oktoobril 1997 allkirjastatud Amsterdami lepingu protokolli liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.

Hageja väidab selle kohta, et:

—

üldist majandushuvi pakkuvad teenused, mille ettenägemiseks, korraldamiseks ja rahastamiseks on liikmesriikidel lai tegutsemisruum, on seaduslikud;

—

hagejast ettevõtjat ei asetatud soodsamasse konkurentsiolukorda; ning

—

Käesoleval juhtumil järgiti kohtuotsuse Altmark kriteeriume, kuna avalikud ülesanded on selgelt defineeritud ja nende täitmiseks on sõnaselge volitus ning koostatud on üksikasjalik ja objektiivne majanduslik hinnang, mis ei ületa avalike ülesannete täitmise tõttu tekkinud kulutusi.

3)

Kolmas väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, sest käesolevas asjas on olemas üldistes huvides olev eesmärk, mille saavutamiseks kõnealune meede on sobiv ja proportsionaalne, tekitamata turul ebavajalikke moonutusi.

4)

Neljas väide, et vaidlustatud otsuse eseme ja sellega taotletava lõppeesmärgi suhtest järeldub võimu kuritarvitamine, ning et selle otsuse teoreetiline eesmärk on ilmselgelt ebaproportsionaalne otsuse rakendamise tulemustega, mis on vastuolus üldise huviga ja soodustavad ühe või mitme konkreetse ettevõtja äri- ja majandushuve.