23.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/22

Vincent Bouillez’i 24. jaanuaril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 14. novembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F-75/11: Bouillez versus nõukogu

(Kohtuasi T-31/13 P)

2013/C 86/35

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Vincent Bouillez (Overijse, Belgia) (esindajad: advokaadid: D. Abreu Caldas, A. Coolen, J.-N. Louis ja É. Marchal)

Teine menetluspool: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 14. novembri 2012. aasta otsus kohtuasjas F-75/11: Vincent Bouillez vs. nõukogu;

—

tühistada apellandi edutamata jätmise otsus;

—

mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud õigusnormi osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis ilma tõhusa kontrollita, et esimeses astmes vaidlustatud otsus oli kooskõlas põhjendamiskohustusega, samas kui Avaliku Teenistuse Kohus ei küsinud nõukogult mingeid tõendeid seoses Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 45 kriteeriumide konkreetse kohaldamisega apellandi ja teiste edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel.

2.

Teine väide, et on rikutud õigusnormi, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tugines pelgale nõukogu kinnitusele, mille kohaselt vastutuse taset võeti teenete võrdleval hindamisel arvesse selleks, et asuda seisukohale, et apellant ei ole tõendanud vastupidist, vaatamata apellandi esitatud teabele menetlust korraldavate meetmete raames, millest ilmneb, et mitmetel edutatud ametnikel ei olnud nii kõrget vastutuse taset ja ühtlustatud hinnet mis apellandil ega ka suuremat arvu kasutatavaid keeli (puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 45 ja 46).

3.

Kolmas väide, et arutluskäik on vastuolus osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus ei saa ühelt poolt kinnitada, et nõukogu otsustas õigesti, et uuesti tuleb võrdlevalt hinnata kõikide 2007. aasta edutamise raames palgaastme AST 6 edutatavate ametnike teeneid, ning samas seejärel kinnitada, et nõukogu ei pidanud arvesse võtma juba selle edutamise raames edutatud sellise konkreetse ametniku teeneid, kelle edutamine oli jõustunud (puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 69 ja 7).

Apellant väidab lisaks, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, kui ta kohtutoimiku alusel ei kvalifitseerinud faktilisi asjaolusid ilmse hindamisveana.