EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
30. juuni 2015
Z
versus
Euroopa Liidu Kohus
„Avalik teenistus — Ametnikud — Hindamisaruanne — Hilinenult koostatud hindamisaruanne — Tühistamishagi — Kahju hüvitamise nõue”
Ese:
ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega Z palub esiteks tühistada tema ajavahemiku 1. jaanuar–31. detsember 2008 hindamisaruanne ja selle hindamisaruande peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsus, ning teiseks mõista Euroopa Liidu Kohtult välja hüvitis temale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest.
Otsus:
Jätta hagi rahuldamata. Jätta Z-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Kohtu kohtukulud.
Kokkuvõte
Ametnikud – Hindamine – Ametniku ja tema vahetu ülemuse vaheliste erimeelsuste olemasolu – Mõju puudumine ülemuse võimele asjaomase isiku teeneid hinnata
(Personalieeskirjad, artiklid 11a ja 43)
Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Selliste asjaolude avalikustamine, mille alusel võib eeldada ebaseaduslikku tegevust või rasket rikkumist – Niisugused asjaolud edastanud ametniku kaitse – Ulatus
(Personalieeskirjad, artikli 22a lõige 3)
Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Hindaja ja hinnatava vaheline dialoog – Vahetu kontakti vajalikkus
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
Euroopa Liidu Kohus – Liidu kohtunike sõltumatuse kohustus – Ulatus – Institutsioonisiseste haldusülesannete täitmine – Lubatavus
(ELTL artikli 257 neljas lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 4 esimene lõik)
Isegi kui ei ole välistatud võimalus, et erimeelsused ametniku ja tema vahetu ülemuse vahel võivad ülemuses esile kutsuda teatava ärrituse, ei ole see võimalus niisugune, mis tooks kaasa olukorra, et ülemus ei suuda hinnata asjaomase isiku teeneid objektiivselt. Lisaks ei saa isegi asjaolu, et teenistuja on esitanud ahistamise kaebuse ametniku suhtes, kes peab hindama tema ametialaseid sooritusi, iseenesest – kõiki muid asjaolusid arvestamata – olla selline asjaolu, mis seab kahtluse alla selle isiku erapooletuse, kelle vastu kaebus esitati.
(vt punktid 71 ja 77)
Viited:Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Combescot vs. komisjon, T-249/04, EU:T:2007:261, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Bogusz vs. Frontex, F-5/12, EU:F:2013:75, punkt 76, ja BY vs. EASA, F-81/11, EU:F:2013:82, punkt 72.
Personalieeskirjade artikli 22a lõige 3 sätestab, et ametnikule, kellele saavad tema ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada võimaliku ebaseadusliku tegevuse olemasolu, ja kes teatab neist oma vahetutele ülemustele, ei tee institutsioon kahju, tingimusel et ametnik tegutses heas usus. Selline säte ei paku asjaomasele teenistujale siiski kaitset iga tema huve kahjustada võiva otsuse vastu, vaid üksnes nende otsuste vastu, mis on sellise teavitamise tõttu tehtud.
(vt punkt 74)
Viide:Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Menghi vs. ENISA, F-2/09, EU:F:2010:12, punkt 139.
Hinnatava ja hindaja vaheline vahetu kontakt saab soodustada avatud ja süvitsiminevat dialoogi, mis aitab asjaomastel isikutel esiteks täpselt hinnata nendevaheliste võimalike erimeelsuste olemust, põhjuseid ja ulatust ning teiseks jõuda parima vastastikuse mõistmiseni, ning seda enam olukorras, kus on vaja tegelda ülimalt raske isikliku olukorraga.
(vt punkt 93)
Viited:Esimese Astme Kohus: kohtuotsused Ferrer de Moncada vs. komisjon, T-16/03, EU:T:2004:283, punkt 45, ja Lo Giudice vs. komisjon, T-27/05, EU:T:2007:321, punkt 49.
Euroopa Kohtu põhikirja artikli 4 esimese lõigu eesmärk on tagada kohtunike sõltumatus nii nende ülesannete täitmise ajal kui ka pärast seda muu hulgas liikmesriikide või teiste liidu institutsioonide suhtes. Sellest sättest ei saa tuletada siiski võimatust täita institutsioonisiseseid haldusülesandeid. Kohtunike poolt selliste ülesannete täitmine ei kahjusta nende sõltumatust ja see võimaldab tagada institutsiooni haldusautonoomia.
Kui Avaliku Teenistuse Kohtu liikmed otsustavad selle kohtu menetluses oleva kohtuvaidluse üle, siis tegutsevad nad kohtunikena ja oma ametiülesannete täitmisel täiesti sõltumatult, mis on tagatud nii aluslepingutega, eelkõige ELTL artikli 257 neljanda lõiguga, kui ka Euroopa Kohtu põhikirjaga.
(vt punktid 120 ja 122)
EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
30. juuni 2015
Z
versus
Euroopa Liidu Kohus
„Avalik teenistus — Ametnikud — Hindamisaruanne — Hilinenult koostatud hindamisaruanne — Tühistamishagi — Kahju hüvitamise nõue”
Ese:
ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega Z palub esiteks tühistada tema ajavahemiku 1. jaanuar–31. detsember 2008 hindamisaruanne ja selle hindamisaruande peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsus, ning teiseks mõista Euroopa Liidu Kohtult välja hüvitis temale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest.
Otsus:
Jätta hagi rahuldamata. Jätta Z-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Kohtu kohtukulud.
Kokkuvõte
Ametnikud – Hindamine – Ametniku ja tema vahetu ülemuse vaheliste erimeelsuste olemasolu – Mõju puudumine ülemuse võimele asjaomase isiku teeneid hinnata
(Personalieeskirjad, artiklid 11a ja 43)
Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Selliste asjaolude avalikustamine, mille alusel võib eeldada ebaseaduslikku tegevust või rasket rikkumist – Niisugused asjaolud edastanud ametniku kaitse – Ulatus
(Personalieeskirjad, artikli 22a lõige 3)
Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Hindaja ja hinnatava vaheline dialoog – Vahetu kontakti vajalikkus
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
Euroopa Liidu Kohus – Liidu kohtunike sõltumatuse kohustus – Ulatus – Institutsioonisiseste haldusülesannete täitmine – Lubatavus
(ELTL artikli 257 neljas lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 4 esimene lõik)
Isegi kui ei ole välistatud võimalus, et erimeelsused ametniku ja tema vahetu ülemuse vahel võivad ülemuses esile kutsuda teatava ärrituse, ei ole see võimalus niisugune, mis tooks kaasa olukorra, et ülemus ei suuda hinnata asjaomase isiku teeneid objektiivselt. Lisaks ei saa isegi asjaolu, et teenistuja on esitanud ahistamise kaebuse ametniku suhtes, kes peab hindama tema ametialaseid sooritusi, iseenesest – kõiki muid asjaolusid arvestamata – olla selline asjaolu, mis seab kahtluse alla selle isiku erapooletuse, kelle vastu kaebus esitati.
(vt punktid 71 ja 77)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Combescot vs. komisjon, T-249/04, EU:T:2007:261, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Bogusz vs. Frontex, F-5/12, EU:F:2013:75, punkt 76, ja BY vs. EASA, F-81/11, EU:F:2013:82, punkt 72.
Personalieeskirjade artikli 22a lõige 3 sätestab, et ametnikule, kellele saavad tema ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada võimaliku ebaseadusliku tegevuse olemasolu, ja kes teatab neist oma vahetutele ülemustele, ei tee institutsioon kahju, tingimusel et ametnik tegutses heas usus. Selline säte ei paku asjaomasele teenistujale siiski kaitset iga tema huve kahjustada võiva otsuse vastu, vaid üksnes nende otsuste vastu, mis on sellise teavitamise tõttu tehtud.
(vt punkt 74)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Menghi vs. ENISA, F-2/09, EU:F:2010:12, punkt 139.
Hinnatava ja hindaja vaheline vahetu kontakt saab soodustada avatud ja süvitsiminevat dialoogi, mis aitab asjaomastel isikutel esiteks täpselt hinnata nendevaheliste võimalike erimeelsuste olemust, põhjuseid ja ulatust ning teiseks jõuda parima vastastikuse mõistmiseni, ning seda enam olukorras, kus on vaja tegelda ülimalt raske isikliku olukorraga.
(vt punkt 93)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused Ferrer de Moncada vs. komisjon, T-16/03, EU:T:2004:283, punkt 45, ja Lo Giudice vs. komisjon, T-27/05, EU:T:2007:321, punkt 49.
Euroopa Kohtu põhikirja artikli 4 esimese lõigu eesmärk on tagada kohtunike sõltumatus nii nende ülesannete täitmise ajal kui ka pärast seda muu hulgas liikmesriikide või teiste liidu institutsioonide suhtes. Sellest sättest ei saa tuletada siiski võimatust täita institutsioonisiseseid haldusülesandeid. Kohtunike poolt selliste ülesannete täitmine ei kahjusta nende sõltumatust ja see võimaldab tagada institutsiooni haldusautonoomia.
Kui Avaliku Teenistuse Kohtu liikmed otsustavad selle kohtu menetluses oleva kohtuvaidluse üle, siis tegutsevad nad kohtunikena ja oma ametiülesannete täitmisel täiesti sõltumatult, mis on tagatud nii aluslepingutega, eelkõige ELTL artikli 257 neljanda lõiguga, kui ka Euroopa Kohtu põhikirjaga.
(vt punktid 120 ja 122)